5/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Otse silme all muutused valgepsk-laglede kitumises

Ajakirja kesoleva aasta pimukuu numbrist vis lugeda huvitavat uudislugu julgetest valgepsk-lagledest, jalutamas Papisaare kla vahel Saaremaal. Kuna valgepsk-lagle ei ole inimkaasleja liik, sadamas aga paterdasid linnud otse maja hoovides ja tolmustel klatnavatel, on see laiemale ringile testi pnev uudis. Linnumehed on aga asjal teraselt silma peal hoidnud mnda aega, sest need veelinnud toimetavad seal juba paar viimast suve

Miks need lagled Papisaares nii kituvad? Mil moel on Papisaares nhtud pilt eriline ja kuidas see inimese ja tema tegevusega on seotud?
Meenutame alustuseks veelkord, et valgepsk- lagle ei ole inimkaasleja liik ehk tema pesitsus- ja muud elupaigad ei ole enamasti inimtekkelised, nagu seda on ndisajal niteks koduvarblasel ja kodutuvil. Laglede algkodu asub tundravndis, looduslikud populatsioonid Grnimaa idarannikul, Teravmgedel ja Barentsi mere rannikualadel ning saartel. Sealt on prit ka liigi aastatuhandete vanused arheoloogilised leiud. Talvitumisalad jvad neil populatsioonidel aga Lne-Euroopasse Hollandisse, Saksamaale, Suurbritanniasse ja Iirimaale.

Miks lagled on aja jooksul asunud pesitsema tundravndist mrksa lunapoole, ka Eestisse, ei ole teada. Vimalik, et mingi roll on selles ka Skanseni poollooduslikel lindudel Rootsis ning Lne-Euroopas kohati farmilinnuna peetavatel ja vabadusse psenud lagledel, kes on looduslikud populatsioonid ra rikkunud ehk algatanud pesitsusareaali muutused. Valgepsk-lagle, nii nagu paljud teisedki hanelised, on plastiline liik, kes suudab muutuva keskkonnaga hsti kohaneda ja vajadusel nii oma elupaiku kui rndestrateegiat ja dnaamikat muuta, nagu on nidanud hiljutised uuringud.

Otse silme all: pelglik lind muutub inimkaaslejaks
Meenutame, et koduhanigi on aretatud looduslikust liigist hallhanest. Metsikud haned on ldjuhul vga pelglikud ja ettevaatlikud linnud, kes inimest kardavad ja vldivad. Siiski ei ole harvad juhud, kus nad pesitsevad lausa linnades asuvatel veekogudel. Sel juhul peavad ksnes pesad olema hsti varjatud, et poegade vljahaudumine nnestuks. Poegade koorudes vivad pesakonnad juba avalikult toituda pesitsusveekogu naabruse parkides ja haljasaladel inimest kartmata. Meil on sellist kitumist theldatud Haapsalus Vikesel Viigil pesitsevate hallhanede juures. Analoogiline sellele tundub olevat ka valgepsk- laglede kitumine Papisaares.
Nagu Arvo Kullapere mrgib, on sealsed linnud inimestega ha rohkem ra harjunud ja julgemaks muutunud. See on lindudele kasulik, sest nad ei pea pidevalt pgenema ning lendamisele ja toitumispaika naasmisele lisaenergiat kulutama. Samas on siin ka omad ohud. Mida julgemad linnud on, seda kergemaks saagiks saavad nad rebastele ja teistele vaenlastele. Ilmselt on siin kasud siiski suuremad olnud kui kahjud, sest linnud ei ole vaatamata rebaste hvitustle Papisaarde kogunemist jtnud ning sel aastal on poegade ellujmise osakaal olnud llatavalt krge. Kas lagled Papisaarele ka edaspidi truud on, sltub ennekike nende pesitsus edukusest loodusesberlhikonna saartel ning sellest, kas ja kui ulatuslikult sealset randa pgatakse. Kui kik lheb hsti, vib isendeid edaspidi veelgi rohkem tulla ning nad vivad muutuda veelgi julgemaks. Kindlasti ei tohiks linde aga kunstlikult seal kinni hoida, niteks lisasdaks vilja andes, sest tegemist on metsikute lindudega ning nende lemrane kodustamine ei ole tark tegu.

Kust on prit meie pesitsejad?
Tnavu oli laglesid Papisaares senisest rohkem ja linnud eriti julged. Kuna laglede seas on nhtud nii poegi kui vanalinde, siis on sna kindel, et tegemist on Vilsandi saarterhmas pesitsevate kohalike lindudega. Lhimad pesapaigad asuvad Papisaarest vhem kui kilomeetri kaugusel asuvatel vikestel merelaidudel. Tsi on, et seal pesitsevate lindude pritolu ei ole tpselt teada, ehkki lagled tulevad sinna juba alates 1980ndate keskpaigast. Rngaleidude ja muude, kaudsemate andmete phjal arvame, et linnud prinevad valdavalt looduslikust Barentsi mere (Venemaa) asurkonnast. Samale jreldusele on tuldud ka Gotlandi asurkonna osas, mis tekkis 1970ndate alguses Gotlandi idarannikul asuvatel Laus Holmari laidudel. Samas arvatakse, et laglede Soome asurkond sai alguse Rootsis Stockholmi loomaaia juures asuvast Skanseni poollooduslikust populatsioonist, millele lisandusid hiljem linnud Gotlandilt, Eestist ja Barentsi mere asurkonnast. Seal pesitsesid esimesed lagled Helsingi klje all vikestel saartel ja toimetasid sageli ka linnas. Paljud neist olid rngastatud Skansenis ning olid meie lindudele sarnaselt sna julged.
Laias laastus kuuluvad aga nii meie kui ka kik teised Lnemere laglepopulatsioonid suurima loodusliku, Barentsi mere ehk Venemaa populatsiooni koosseisu. Selle asurkonna lagled pesitsesid algselt Barentsi mere rannikualadel ja saartel Koola poolsaarest kuni Novaja Zemlja saarte ja Jamali poolsaareni vlja. Praegu pesitsevad lagled juba ka Hollandi sisemerede ja delta-alade ning Taani ja Saksa vikesaartel, merelaidudel ning Gotlandi laidudel. Meil jid lagled esmakordselt pesi looma 1981. aasta suvel Papilaiul ning praegu on neid erinevatel laidudel kokku kuni 150 paari.



Aivar Leito, EM vanemteadur rakendusornitoloogia erialal
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet