5/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kaitsealused kivistised Eestisksnad ja korallid

Eestil on stromatoporaatide ehk kihtpoorsete ksnade ja korallide uurimisel sgavad juured esimesena vttis maailmas hikute ehk lbipaistvaks kulutatud preparaatide uurimise meetodi kasutusele Tartu likooli teadlane Friedrich von Rosen. Teatud kivististe liike on paljandites praktiliselt vimatu ra tunda ilma hikuid valmistamata, sama meetodit kasutatakse ka meil kaitse all olevate stromatoporaatide liikide mramiseks.

Siinkohal avame pisut laiemalt, millega on Eestis kaitse alla vetud ksna- ja koralliliikide puhul tegemist.
Tnapevaks vlja surnud stromatoporaadid ehk kihtpoorsed ksnad ja tabulaadid ehk krgkorallid olid hed kige suuremad ja silmatorkavamad kivistised teatud lem-ordoviitsiumi ja siluri paekivikihtides, kus nad mnedel juhtudel osalesid koguni fossiilsete korallrahude ehk riffide moodustamisel. Neid neb Porkuni mbruses, Hiiumaal Suuremisa kandis, Lne-Saaremaa pankadel, Vilsandil ja Vaika laidudel. Viimased on oma geoloogiliselt olemuselt muistsed, le 400 miljoni aasta vanused korallrifid.

Palja silmaga mramine vimatu
Koloonialise eluviisiga kihtpoorsetest ksnadest ja krgkorallidest on kivististena silinud nende vline, lubiainest alustoes, nii nagu puitehitisest silib loodusesberaja mdudes ksnes kivivundament. Elav lihaskude kattis ja eritas alusskeletti hukese pindmise kihina, ulatudes ige vhesel mral skeleti sisemusse. Sellise skeletiehituse eripra tttu ei ole nende kivististe vlimiste tunnuste phjal vimalik mingeid liike eristada ega neid vlitingimustes, paljandites ra tunda. See teeb knealuste liikide kaitsmise looduses praktiliselt vimatuks. Nende kivististe uurimiseks valmistatakse klaasile kleebitud, lihukeseks, lbipaistvaks kulutatud preparaadid, nn hikud, mida saab mikroskoobi all uurida ja liigitada.

Friedrich von Roseni meetod vimaldas sstematiseerimist
On mrkimisvrne, et hikute mikroskoopilise uurimise meetodi vttis paleontoloogias esimesena kasutusele Tartu likooli teadlane Friedrich von Rosen oma doktorits Eesti siluri ajastu stromatoporaatide uurimisel. Selle uurimismeetodi kasutusele vtmine phjustas telise revolutsiooni rea oluliste fossiilirhmade nagu mitmesugused ksnad, korallid, sammallooma jm sstemaatikas, mida enne seda polnud igupoolest olemaski. Rosen kirjeldas oma ts kokku kmmet perekonna Stromatopora liiki, mis on linud stromatoporaatide sstemaatika kullafondi. Mned neist on valitud uute perekondade tpliikideks ja tnapeva taksonoomias ei kanna kski neist Stromatopora perekonnanime. Kaks Roseni kollektsioonis ainueksemplaridena esindatud liiki: Stromatopora regularis (= Petridiostroma) ja Stromatopora schmidti (= Plectostroma) on vetud kaitse alla.

Petridiostroma regulare tpeksemplar prit Matsalust
Seda liiki on kirjeldatud perekondade Stromatopora, Clathrodictyon ning Petridiostroma nime all. Samal ajal rida mratlusi on osutunud ekslikuks. Roseni kollektsioonis esines sellest liigist vaid ksainus plaatjas, 1 sentimeetri paksune ja 6 sentimeetrise lbimduga eksemplar, mis koosneb suhteliselt tihedalt paiknevatest (9 laaminat he millimeetri vahemikus), korraprastest, tasastest laaminatest ja nende vahele jvaist lhikestest pulgataolistest tulpadest. Roseni kollektsiooni tpeksemplar prineb Matsalu lademe phjakaldale jvast, Adavere lademesse kuuluvast Vike-Rude paljandist, mis pole tnaseks silinud. Kesoleva kirjutise autor on he selle liigi eksemplari leidnud samasse piirkonda jvast Pri paljandist. Kaks sama liigi eksemplari on kirjeldatud Norrast, Oslo mbrusest ning teist samapalju Ida-Kanadast Anticosti saarelt. Kigis neis paigus on tegemist samavanuste kihtidega, mis nitab, et tegemist on erakordselt haruldase, kuid stratigraafiliselt olulise liigiga.

Plectostroma schmidti prineb Kaugatumast
Kaitsealust ksnaliiki on kirjeldatud perekondadesse Stromatopora ja Actinostroma kuuluvana. Kesoleval ajal paigutatakse ta perekonda Plectostroma. Friedrich Roseni kollektsiooni mberkirjeldamise ajal ei nnestunud mul selle liigi eksemplare leida ja ta ji kirjeldamata. Aastakmneid hiljem avastasin Londonis Briti Loodusmuuseumis (Natural History Museum) killukese Roseni tpeksemplarist ja sellest valmistatud hikud. Asi oli selles, et stromatoporaatide sstemaatika rajaja, briti teadlane H. A. Nicholson klastas, ilmselt Roseni t mjul, Eestit, kogus materjali mitmetest paljanditest, uuris Tartus Roseni kollektsiooni ning vttis kaasa killukesi tema tpeksemplaridest. Rosen ise ttas sel ajal juba Kaasani likooli professorina ja oli paleontoloogilistest uuringutest loobunud. Nicholson publitseeris oma tulemusi aastatel 18861892 artiklite seeriana ja fundamentaalses monograafias Briti stromatoporaatidest, mida on ka stromatoporaatide piibliks nimetatud. Antud liigi kirjeldas ta Actinostroma schmidti nimetuse all.
Plectostroma schmidti skelett koosneb erineva pikkuse ja jmedusega kverdunud vertikaalsetest tulpadest, mis on omavahel hendatud vga peente, kiudjate horisontaalsete sidemetega (vt joon 2). Viimased paiknevad kohati hel ja samal vertikaaltasemel, moodustades korrapratuid laaminaid. Liigi kige eriprasemaks tunnuseks on laiade, vertikaalselt lestikku paiknevate kanalitega astroriis-ssteemide esinemine. Viimased on tidetud peene, korrapratu skeletivrguga.
Plectostroma schmidti seni teadaolev ainueksemplar prineb ilmselt Kaugatuma panga jalamilt mererannast lahtisest materjalist, kuna panga lbilikes endas ei ole nnestunud htegi stromatopoori kivistist leida. Selle tttu ei ole tema geoloogiline vanus pris kindel, kuid tenoliselt on tegemist Kaugatuma lademega.

Mesofavosites dualis Sokolovi hiiglaslik holotp paikneb Porkunis
Erinevalt kaitse alla vetud liharuldastest stromatopooriliikidest on tabulaadi liik Mesofavosites dualis Sokolov kllalt sageli esinev vorm Eesti lem-ordoviitsiumi (Porkuni lade) ja alam-siluri (Juuru ja Raikkla lade) kivimites. Kaitse alla on liik vetud ksnes selle prast, et tema tpeksemplar (holotp) paikneb Porkuni vanas paemurrus. Tegemist on hiigelsuure, ca 1,5meetrise diameetriga helevalge kolooniaga, mida vib nha paljandi lunaotsas, lbilike alumises osas. Holotbi tkke ja neist valmistatud hikuid silitatakse Peterburis VNIGRI Muuseumis ja Tallinnas TT Geoloogia Instituudi kogudes. Tegemist on krjelaadse moodustisega (vt joon 3), mille tttu on tabulaate kutsutud ka krgkorallideks. Igas krjekannus paiknes koloonia eluajal korallipolp, kes krjeseinu ja -phja (taabulaid) eritades kasvas jrjest lespoole.



Heldur Nestor
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet