5/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Eesti looduse vgi

Hendrik Relve
Koolibri, 2008, 232 lk

Eesti looduses pole midagi vgevat, pole meil ei krgeid mgesid ega laiu jgesid. Meil pole isegi igeid aastaaegu ainult htmoodi vilets suusailm, on eestlastel kombeks elda.
Vrreldes vihmametsade, dunglite, krbete ja igilumiste mestikega polekski nagu Eesti loodusel midagi erilist krvu panna.
Hendrik Relve vtab oma raamatus Eesti looduse vgi lugeja kaasa uitama ning veenab meid vastupidises Eestimaal on vgevaid paiku kllaga. Hendrik Relve on ktkestav jutustaja, kes krvutab meie maastikke ja loodusnhtusi muu maailma omadega. Ta matkab aga ka meelsasti talle juba armsaks saanud paigus. Arvan, et see raamat kutsub loodusesse rndama ka kige linnastunuma inimese. Eriti soovitan raamatut lugeda noortel, keda hvardab loodusest kaugenemine ning keda sukeldab arvutimaailm. Hendrik Relve kneleb loodusest otsekui tark isa, mnusalt vestes, huvi ratades ja petlikult. Mille vgevaga on siis Eestimaal inimest toast ue meelitada? Jrgnevalt mned viited Hendrik Relve raamatust. Et Eestis leidub ka teiste rahvaste jaoks mstilisi paiku, sellest annab tunnitust lugu soome turismirhmast, kes Taevaskojas kitselt eesti keelt oli hakanud mistma. Rahvasuus liigub jutt Meenikunnu rabas matkanud jaapanlasest, kes imetlenud oskuslikult bonsaideks kujundatud mnnikesi. 400 miljonit aastat peaaegu muutumatuna psinud paest panka pole vramaalasel vimalust nha mitte kusagil mujal kui Eestis. Meil on elukllased puisniidud, mstilised liivakivipaljandid, rgsed hiiemetsad, niduslikud allikad, salaprased meteoriidikraatrid. Tekib mnus ratundmisrm, kui oled raamatus kneldavas paigas ka ise kinud ja just nimelt sama tundnud vi melnud, mida autorgi. Nii pdsin Kersti Merilaasi luulekogu Kuukressid (1969) lugedes ette kujutada, milline on see niduslik kuukress. Elu esimest kuukressi nhes ei pidanud ma pettuma. Hendrik Relve kirjutab, et terve Merilaasi kogu on lbi imbunud salaprasest kuukressi lhnast. Mstilisi tundmusi olen lbi elanud Ahjal ja Vhandul looduse phakodasid imetledes. Vhandu res meenub mulle ikka Aino Kalda Pha je kttemaks ja kriipseldused liivakiviseintel panevad mind alati hirmu tundma nende inimeste prast, keda phad paigad mtlematuse eest karistada vivad. Eesti looduse vgi tutvustab lugejaile ka vhemtuntud loodusobjekte. Niteks kas te teate, mis on ja kus kasvab karstipuravik? Nhes raamatus selle fotot, meenus kohe Stonehenge, ainult et Kostivere karstipuravik ei ole sna ilmselt ei inimkte ega kosmoseelanike looming. Kuigi seda tahaks ju nii vga uskuda. Nagu ka Tuhala niakaevu keemise niduslikku phjusesse. Hendrik Relve ei kipu oma raamatus kikide loodusobjektide tekkelugusid vi nende vgevust phjani ra selgitama, pigem tmbab paralleele kaugete paikade loodusega, plisrahvaste kultuuriga. Lugejale jb vaba voli mtiskleda ja uskuda, mida tema soovib, ning avastada enda jaoks loodusest vgevuse mdupuid.



Margit Veromann, kultuurija loodusgiid
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet