Kristel Vilbaste Aotähe aastaring Looduspäevik 2009–2010
Kunst, 2011, 213 lk

„Läheme läbi jaanieelse tuhandetest õitesilmadest särava luha, pihud metsmaasikatest lõhnamas. Istume ihuüksi härmanõeltest säraval järvekaldal, kus laululuikede halearmas luigutus kõlab pea kohal mustavas ilmaruumis säravalt Linnuteelt vastu. Kahlame rinnuni lumes järvejääl kesk lõputut valget välja, millel pole otsa ega äärt. Tõttame podinal keevasse rappa, kus tedremängumaailm kostab sookatla kaane vahelt ja hommikuudu heljub auruna ...” See poeetiline tekst juhatab lugeja raamatu juurde. Koos pisitütrega jälgib autor Eestimaa loodust eelkõige Peipsi lähistel. Aotähe aastaring on raamatus kirjas nädalakaupa ja päevikuvormis.
Heaks teenäitajaks on viieaastase uudistaja põnevil silmad, küsimused ja arusaamised. Raamat viib lugeja rahvakultuuri läteteni. Siin on vöökirjast ja laastukorvi punumisest, rahvakalendri tähtpäevadest, erilise väega ravimtaimedest. Tarkusi aiapidamisest ja kuusekasvusiirupist. Erilise tähelepanu pälvivad linnud, kelle tegemisi on väga hoolikalt jälgitakse.