5/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Betelgeusest ei saa

d ei tulegi enam. Orioni thtkuju hiiglane Betelgeuse plahvatab
supernoovana ja ujutab oma valgusega meie Maa le. See juhtub aastal 2012. Nii hoiatavad kirjed interneti jututubades.
Theteadlane Indrek Kolka selgitab, miks need jutud ei saa realiseeruda. Ei osutunud ju teks ka jutt, et Pliuhkam kasvatab majakrguse kapsapea. Pliuhkam kasvatas kapsa
kll, aga palju pisema.

Suvetaevast seda ei leia, vid kui palju tahes pilvede vahelt vi selgest
taevast otsida. hel klmal novembrilpu htul vljas uidates aga vpatad, sest sealt, lunataevast srab see sulle vastu vimas, kollakaspunane
Betelgeuse, Orioni thtkuju alfatht.

Jaak Jaaniste ja Enn Saar nimetavad Orioni oma Theatlases (1990) phjataeva
kauneimaks thtkujuks. Kahjuks ei ole see meil aastaringi nhtav. Orion, mille esivanemad Koodiks ja Rehaks ristinud, on Eestist vaadates loojuv thtkuju
ning Koodi ks osa Betelgeuse on loojuv tht.

Kes punast iludust, kreeka mtoloogiast
taevasse tstetud Orioni sdalasekuju paremat lanukki vi kaenlaauku, kord ninud ja teretanud, ei unusta seda enam iialgi. Varases araabia astronoomias nimetati Betelgeuset Thtsaimaks. Mis teeb selle the nii erakordseks?
Indrek Kolka: Need on lihtsad phjused Tuleb silmas pidada, et see ei ole mitte tht ksinda, vaid thelepanu tmbava Orioni thtkuju osa.
Sellise punakas-kollase vrvusega thti on teisigi. Inimese silm vajab aga piisavalt valgust, et vrvusi eristada. Betelgeuse on nneks ere tht (heleduselt meie taeva 8. tht). Nii eredate thtede hulgas ei ole kollakas-punakaid vga palju. Ja nende vheste hulgas on ta kige punasem.
Betelgeuse asub meist 650 valgusaasta kaugusel. Thendab see punakaskollane thevalgus, mida me Maal vaatleme, on teel olnud 650 aastat. Tht vib olla aga juba plahvatanud. Kas me sellest plahvatusest kuidagi ette teada ei saa?

Indrek Kolka: Ei. Meil on vaid see, mis juhtub siin ja praegu. See info, mis momendil meieni juab. Elementaarosakeste fsikud, kes CERNis katsetusi teevad, on nd leidnud, et neutriinodel vib olla valgusest natuke suurem kiirus. Vahe on aga thine, mni tuhandik
protsendist. Neutriinod ei saa meile tuua selle the juurest infot valgusest oluliselt kiiremini.
Mis ldse annab meile alust oletada, et Betelgeuse plahvatada viks?

Indrek Kolka: Detailid, mida saame the kohta jrjest paremate teleskoopidega
teada. Nende andmete phjal vib niteks elda, et dinosaurused ei saanud Betelgeuset nha, sest see sndis alles 10 miljonit aastat tagasi.
Tuleb aru saada thtede elukigust. See ei ole mitte vga vana teadmine, et thtedel on oma snd, elu ja surm. Just viimasel 50 aastal on paljud selle protsessi
detailid astronoomidele selgemaks saanud.

Nii suure massiga thti, telisi hiiglasi, nagu Betelgeuse, snnib vhem kui teisi ja nende eluiga on lhem. Kui Betelgeuse tekkis, oli teliselt priske poisslaps sndinud, 20 korda suurema massiga kui meie Pike.
Nii suurte thtede elu lpeb supernoova plahvatusega, meie Pikesega ei juhtu seda kunagi. Pike on viis miljardit aastat vana ja lheb veel miljardeid aastaid, enne kui kustub. Thtede elamise kiirus on erinev. Betelgeuse on ksnes kmme miljonit aastat vana ja lheneb juba oma lpule. Kui lhedal see lpp on, ei suuda me ennustada. Peaks ktte judma lhema miljoni aasta jooksul.
Vikipeedia tleb, et supernoova on oma arengu lppjrku judnud tht, mille plahvatuse tagajrjel the heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Kas see ei thenda, et korraks vib meie ilm vga heledaks minna?
Indrek Kolka: Kaheks-kolmeks kuuks muutub Betelgeuse siis sama heledaks kui meie Kuu. Nha on palju viksem, aga tugevalt kiirgav kettakene, millel on meile siiski thine mju. Kui Orion on sel ajal pevane thtkuju, siis on Betelgeuse mrgatav ka sinises taevas, nagu vahel Kuugi. Ei pea kartma ka gammakiirte impulssi, tilluke Maa asetub Betelgeuse suhtes nnda, et see impulss juab meieni lahjenenult ja ei ole ohtlik.
ks varsti saabuva ta aja ja teise pikese ennustajate argumente on, et Betelgeuse mtmed on juba vhemaks jnud.
Indrek Kolka: The sisemuses toimub plahvatusel testi enne kollaps ja siis paisatakse vlimised kihid eemale. Kas the mtmete niv kahanemine ka sees juhtuvast kneleb, on ksitav.
Uurijad teavad, et kigi kogukate thtede vlimiste osade kitumine on ebastabiilne. Vaatlustega on kinnitatud Betelgeuse pinnal tusvaid ja laskuvaid liikumisi. Kui saaksime ringi mber Orioni hiiglase ra teha, neksime, et ks tema osa paisub, teine tmbub kokku nii viks seletada meie suunast nhtud suuruse muutumist. Meie Pikese pursked, protuberantsid on selle krval lapsemng.
Betelgeuse pinnamllu viks olla vga ilus vaadata. Oletame, et seal kuskil, mnel planeedil selle the juures ongi vaatlejaid? Indrek Kolka: Kmne miljoni aastaga ei ole seal judnud midagi ega kedagi tekkida. Planeete vib seal olla, kuid neid krvetavad elu lpu eel suureks paisunud the vlimised kihid, ehkki Betelgeuse pinnatemperatuur ei ole vga suur 3500 kraadi. Kui Betelgeuse asetada Pikese kohale, mahuksid ka Neptun ja Uraan selle the kige vlimiste, hredamate kihtide sisse. Kunagi satub ka Maa surma-eelse Pikese kuumadesse vliskihtidesse ja krbeb seal suureks kivitkiks.
Kas phjusmtteliselt vib olla mne planeedi kohal taevas kaks pikest?
Indrek Kolka: Vib kll, aga see ei pea thendama, et puudub. Peval vib olla korraga kaks pikest ja vib olla ikka .



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet