6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Helsingis neb haikalu

Armas on jlgida, kuidas nood suured kalad stivad end vikese puhastaja ette, et see saaks nad le vaadata. Nagu vike sanitar! nitab Helsingi Sea Life keskuse giid Markku lbi akvaariumi pisikest puhastaja-huulkalakest. Akvaariumist paistavad vramaise olekuga kalad, mni on lapik kui pann, teine kitsas nagu nel, huuled pruntis. Kik on huulkalakesest pirakamad, viimane sebib edasi-tagasi nende vahel. Aeg-ajalt otsivad suured kalad lausa ise puhastaja les, et see neid segavatest parasiitidest vabastaks, lisab giid.
Eesti bioloogiapetajad, kes on parasjagu Sea Life keskuses ehk Meremaailmas ekskursioonil, sosistavad omavahel et kas meenub pingute ajast see pnev kalake vi mitte. Mnele vist tuleb meelde peanoogutusega kiidetakse giidi jutule kaasa.
Suured ei s selleprast seda kala ra, jtkab giid, et ta on neile vajalik. Pris meres pole meil aga nii ohutu seda puhastamisteenust kasutada, kuna on olemas ka ks teine, puhastajahuulkalakesega hsti sarnane, aga paha kala. See kopeerib tema vlimust ujub ligi, teeseldes puhastamiskala kitumist , siis aga hakkab hoopis elusaid kalu sma, rebima nende kudesid, jutustab Markku kurjast kihvlimakalast. Prr, kui jube! Loomulikult Helsingi meremaailmas vivad kalad rahus ringi ujuda, siin seda hirmsat rvkala pole.

Miks troopiliste merede kalad on nii vrvilised? Eesti petajate seltskond liigub uudishimulikult edasi mda suurt merekeskust. Tuleb ju vlja selgitada, kas oma tibukestega pilastega maksab siia ekskursioonile tulla. Mduva kooligrupi laste silmad on igal juhul imetlusest prani, jlgides tohutuid akvaariume, mis ristavad liikumisradu. Ja vrvid tahavad phjamaalastel pid segi ajada: alates lillast sametist kuni erkoranzhini vibab igas mtmes uimekandjaid silma krgusel ja pea kohal tunnelites.
Seda ei oska uurijad tpselt paika panna, miks troopilised kalad on nii vrvilised, tunnistab hdrobioloog Markus Dernjati. hest kljest peaksid vrvilised viksed kalad ju rvkaladele palju nhtavamad olema vrviline kuub teeks nagu nende elu ohtlikuks. Teisalt tundub, et selges ja lbipaistvas vees on vrvidel thtis roll tita kaladevahelisel suhtlemisel. Vrdluseks, Eesti ja Soome vete kalad, kes elavad hgusas rohekas vees, on sna hte vrvi hallid.
Osa kalu, kes korallide piirkonnas elavad, kasutavad vrve teiste hoiatamiseks: Oleme ohtlikud. Mned kalad pavad aga vga sarnaneda oma kodukohaga vrviliste korallidega, et olla vajaduse korral mrkamatud, peites end sama vrvi koralli taustale.
ks philisi teooriaid, mis pab phjendada kalade vrvikllust, vidab, et kuna nii vikses piirkonnas elab koos tohutult palju eri liike, siis lihtsalt on vajalik end vrvidega ksteisest eraldada, et mitte paarituda vra liigi isendiga, teab Markus.

Haid akvaariumis teisi kalu ei s. Suures veetunnelis sebivad viksed tigedad hrghailased palju pisemate ja kaitsetumate kalade vahel. ldse neb Merekeskuses seitset liiki haisid. Kas nad viksemaid ra ei s? Ei, giidi jutu jrgi pidavat nad siin olema rahumeelsed ei rnda kedagi. Selleprast, et hail vtab rnnak vga palju judu ra. Ta sstab end pigem, kui tal kht on tis, rgib Markku, rnnak thendab haile endale ohtu: ta vib kiiruga saagipdmise kigus mne asja vastu ujuda ning end vigastada. hesnaga, haid on vga tormakad. Ka tiskhuga sooritavad nad aeg-ajalt kilisi manvreid. Nppu le akvaariumi serva vette pista ei tahaks vaatamata giidi jutule, et haidel on kht tis.

Hai peab hoopis inimest kartma. Giid Markku ngitseb veest umbes poole ksivarre pikkuse spiraalikeerdunud pruuni asjanduse ja vidab, et see on hai muna. Haidest 60 protsenti ju muneb, lisab ta. Tema snul vib leida troopiliste jgede suudmetes kasvavate puujuurte vahelt just selliseid spiraalikujulisi mune, mis kuuluvad hrghailistele. Eesti petajate seas tekib elevus.
Kas see spiraal ongi muna? uurib ks. Ei, sinna spiraali sisse ta muneb, vaidleb teine petaja vastu. igus on vist kolmandal, kes vidab, et spiraal on lihtsalt muna kest. Ei, see ikka ongi muna! vidab taas esimene. petajad tstavad hlt lheb pnevaks. Kui lapsed seda praegu neks! Igal juhul ei pea petajad sugugi end vga vaikselt ja eeskujulikult lal.
Tegelikult on haidega hoopis tsisemad lood: sellest annab aimu ks Merekeskuse ruume, mis on phendatud haidele. Nimelt tuleb vlja, et inimese ke lbi saab surma aastas le 100 miljoni hai, samas aga haide rnnaku tagajrjel sureb vi saab vigastada alla kmne inimese aastas! Nii et mitte inimene ei peaks haid kartma, vaid vastupidi.
Suur osa haisid sureb ju ainult selleprast, et inimene neist haiuime suppi tahab teha. Neid tapetakse ige julmal viisil: uimed ligatakse ra ja kala visatakse merre surema, jb Markus nukraks. Sellest Merekeskuse toast tahaks kohe kiiresti vlja hiilida nii piinlik hakkab inimkonna prast. petajate seltskond jb vaikseks ja liigub edasi Soome sisevete kalu uurima.

Kas akvaariume on vaja? Kuigi loomaaedade ja akvaariumidega oleme kik harjunud need nivad nii enesestmistetavad seisab vib-olla inimkonnal kunagi ees otsustamine, et kas loomi ikka peaks puuri-akvaariumi panema pelgalt selleprast, et meil oleks huvitav vaadata. Enne Helsingi Sea Life keskuse avamist olid ka Soome loomakaitsjad revil ega tahtnud akvaariumikeskuse loomisest kuulda: nende jaoks on haidest maitsva supi nimel uimede ra likamine ning haide toomine akvaariumi tehistingimustesse elama sama suhtumise eri tahud. Vahet ei ole inimene demonstreerib sellega ikkagi vaid oma kikvimsust ja otsustamisigust kige muu elava le. Aga see jgu tulevaste plvkondade otsustada, mida nad teevad loomaaedade ja akvaariumidega. Kuniks ei ole tutvumistele loomadega muud alternatiivi vib soovitada Helsingi troopilise veemaailma ilu kaema sita.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet