6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
PUU JUTT 1. Seemned

VALGUS, SOOJUS, MULD JA VESI. Rgiksime soojast, vihmast ja tuulest, mis meie seemneid laiali lennutab. Meid huvitaksid meie lhinaabrid: samblikud ja samblad; seened ja torikud ning kik karvased-sulelised- vaksikud-rvikud koos putukate- mutukatega. Oo! See oleks pikk ja phjalik jutt maailma loomisest praeguse hetkeni vlja. Meie mlu on sama pikk kui ajalugu ise ja kogu looduse CV. Jah! Meid ei huvita nii vga autod, arvutid, reklaam, mood ja see, mis ruulib! Suhteliselt klmaks jtab ka krooni kurss euro ja dollari suhtes. ldiselt kik, millele teie nii palju thelepanu prate. Vib-olla huvitavad meid teie UNENOD?
Meile on iseenesestmistetav, et elamiseks ja kasvamiseks pole vaja ei maju, mblit, uuni ega mullivanni piisab, kui PIKE paistab, TUUL on lennutanud seemned mullapinnale ja soe VIHM on neid jootnud. Selleks, et suurteks ja vimsateks plispuudeks saada, polegi muud tarvis. Ei mingit plaani, ehitusluba, tgraafikut ega pangalaenu. Ka igat sorti masinaid, ktust ja K-Raua kaupluste odavaid vljamke.
See, mis hakkab toimuma peale kpsete seemnete mullale langemist, tundub ju MSTIKANA! Siinsamas teie akende taga, jalgade ja rataste all; igal hetkel vaikselt, pidevalt ja aukartustratava jrjekindlusega. Kui vhegi selle le mtiskleda.
Uudishimulikud ja targemad inimesed on alati pdnud kike looduses toimuvat lahti seletada. Mismoodi ja kuidas on see vimalik? Vastused uudishimulikele on tulnud ja tulevad aga vastavalt sellele, milliste vahenditega ja riistadega inimene on uurinud. LOODUS vastab ksijale samas keeles, milles ksimus esitati. Aga, oi! Uskuge, need teadurite vljameldud ja valmistatud masinad on testi super! Nende aparaatidega vrreldes on tavaline koolimikroskoop kui ks jalgratas kosmoselaeva krval.
Siiski nib, et mida keerulisemaks teie aparaadid ja masinad lhevad, seda arusaamatumana tundub loodus olevat. Nii nib meile puudele. Ega muidu ei tehtaks inimeste maailmas nii palju rumalusi ja kurja. Aga tundub, et keeruliseks lheb ka jutt sellel teemal. Saate nd isegi aru, miks meie eelistame kasvada vaikides.
ks mood LOODUSES toimuvaid asju nimetada, on elda, et ENERGIA muutub hest olekust teise. Jah! Arvan, et nii vib elda kll. Samas toimub see kuidagi htepidi. Ehk niteks, kui inimene saeb maha elusa puu, siis hakkab see kiire muutumine pihta.
Puu kuivab muutub PUITMATERJALIKS. Mullale jnud puu muutub aga kohe toiduks teistele. Tsiasi muidugi on see, et ka puitmaterjal, mis vahepeal majade, sildade, aialipikute vi mis iganes kujul inimesega suhtles, ajapikku kaob. Lbi MULLA!
Vastupidine muutumine ilma mullas kasvamiseta on aga kiki teadlasi hullupra juba ammu huvitanud.
No tleme, mingi viksemat sorti linna suurune teaduskeskus vib oma masinatega kohutaval hulgal td teha, et siis oma arust surnud asjadest saada npnelapeast viksem killuke ollust, mille nad arvavad olevat ELUSA, mida omakorda ritatakse kasvatada ja aretada. See vib ju neil tunduda nnestuvatki, kuid puudele-inimestele ei paista sellest kll esialgu mingi tulu tusvat. Pigem vastupidi!
Ometigi on see lihtsamast lihtsam. Kpsed SEEMNED mulda, pikest ja vett. Ja kannatlikkust oodata.
Seemneid valmib igal sgisel lpmatult palju! Neid jtkub uute puude tekitamiseks, toiduks ja kasulikuks materjaliks loomadele. Muidugi kasutab ka inimene puude seemneid, kuidas oskab ja juab. Ja lapsed MNGIMISEKS.
Tundub, et puude seemneid on kik kohad tis. Kaseseemned need pisikesed ebemed katavad hommikuks veepinna mbris kaevu krval kivil. Vahtraseemned need rohelised propellerid teevad tuules vigurlennutrikke. unaseemned kui pruunikaspunakad prlid vaatavad magusast unast sjale vastu. Sarapuuseemned? Nii on imelik eldagi. Hoopis phklid on ju need, mis kikidele tervete hammastega olenditele nii vga maitsevad. Tammetrud, kastanimunad... heal lapsel mitu nime!
Oleme tulemuste le uhked! Kas ei tundu hmmastavana, et kogu tarkus puu kasvamisest mahub imetillukese seemne sisse. Kuidas teie selle kohta tleksite?
KOOD INFORMATSIOONI lugemiseks on SALVESTATUD? Veelgi enam. Oma puujutu alguses me lubasime, et jutt viks tulla pikk ja phjalik, kui alustada pris algusest. Siin ta siis tegelikult ongi. Igas seemnes korralikult paljundatud info, mis oleks ka nagu tegevusjuhis. Vib ka elda PROGRAMM. Ja pikesekiired on kui laserlugeja sinu pleieris, mis muusikat maha loeb...
Nd sa viksid neid seemneid natuke korjata, uurida ja mngida. Miks mitte ise tammetru mulda pista? Aga sel juhul kll suuremasse lillepotti vi kasti. Muidu lume all leiab kki hiir ta les, ja pakasega klbab kik toiduks!
Jah! Panegi mned tammetrud potti mulda, kasta natuke. Kevadel rohkem. Hoia pikese kes, idaneb kiiremini, siiski, kui noor vrse on mullast tusnud, tuleks pott varjulisse kohta panna. Pike krvetab ka. Ja nd sa vastutad oma puukese eest! Pea silmas, et sama palju kui puul on oksi ja lehematerjali mullapinna kohal, on ka juurematerjali mulla all. Mne aastaga on pott kitsaks jnud. Kui sa oled praegu tleme 4. vi 5. klassis, siis peale phikooli lputunnistuse saamist vid oma tamme pidulikult mber istutada, nagu seda armastavad teha presidendid ja kuningad. Ning ka siis tuleb veel hoolitseda: kasta ja hoida, kuni puu judu on kogunud. Tugevaks saanud noor puu elab oma puuelu. Sina aga vid tema juures mtiskleda, kes kik viksid selle puu juurest kskord lbi kia. Kui mitu plvkonda ka sinu lapselapselapse lapsi mingi viiesaja aasta jooksul siin trusid korjavad, puulehtede jutusosinat kuulavad ja krobelise koore paitamisest ENERGIAT saavad.
.



Rein Veskus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet