6/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
Loodusajakirjad on koolits abiks

KSIMUSED:
1. Juba aasta aega juavad tasuta kikidesse Eesti koolidesse MT Loodusajakirja vljaanded Eesti Loodus, Loodus ja Horisont. Kas olete sellest teadlik ning kas olete saanud ajakirjades ilmunud materjale kasutada oma ts?
2. On teil ettepanekuid, mis teemadel viksid loodusajakirjad kirjutada, et petajad saaksid neist oma ts rohkem abi?
3. Mis teie praktika jooksul on lapsi loodustunnis kige rohkem llatanud?
4. Kui palju jb teoreetilise ppeprogrammi krval aega lastega koos ue loodust kaema minna?

Enamus vastanud petajaid tunnistas, et nad on kasutanud ajakirjades ilmunud materjale koolitunnis, mned vhem, teised rohkem. Eriti meeldivad pedagoogidele tutuvustavad lood paikadest, kuhu saab pilastega matkama minna. Samuti artiklid intrigeerivatest teemadest, nagu niteks katseklaasilapsed vi bakterioloogilised relvad. petajad peavad vajalikeks ka materjale, mis kattuvad ainekava teemadega neid leiab aga pigem vanu ajakirju netis sirvides. Vrskeid uudiseid oodatakse enim geenitehnoloogia vallast ning loodushoius Euroopa Liiduga seotud muutustest.
Kallid petajad, kui ksitlus ei puudutanud teie kooli, vite meile ise kirjutada aadressil helen@loodusajakiri.ee . Oleks tore teada saada, millest oleks kasulik ja huvitav meie ajakirjadest lugeda. Ka laste soovid on teretulnud!

ANA VALDMANN TARTU KOMMERTSGMNAASIUMI BIOLOOGIAPETAJA: ISEGI KONNAKULLESEID POLE LAPSED LOODUSES NINUD.
1-2. petajatel on abi, kui ajakirjades kirjutatu seostub ainekavaga. Vga head on olnud artiklid, mis kajastasid bioloogia saavutusi (ajaloolises jrjestuses tabel). Vga huvitav on ka see, mis on uus vi veidi intrigeeriv transgeensed loomad, katseklaasilapsed, lihasja bakter, bakterioloogilised relvad jne.
Hea on, kui tutvustatakse paiku, kuhu saab klassiga loodusesse minna ja ra tuuakse ka majutusvimalused. Juttu viks olla aga ka kooliritustest, keskkonnalaagritest ja -konverentsidest. Sellest, mida pilased teevad ning keskkonnapetusest koolides.
3. Eelmisel aastal kasvatasime akvaariumis konnakulleseid ja tundus, et isegi seda polnud pilased looduses ninud.
4. Meie koolis on 10. klassis keskkonnalaagrid, kus pime ka loodust tundma. Viksematega pime tundma koolimbruse taimi. Oleme osalenud ka endise TELO poolt korraldatud je- ja metsavaatluste projektis. Klassid armastavad kia Alam-Pedjal, samuti Sagadi metsakoolis. Algklassid kivad Metsamoori talus. Arvan, et praegu on pris popp klassiga vikesele loodusmatkale minna, selle asemel, et Tallinna vi mnda muusse linna prutada.

AITA ARJUKESE LUUNJA KESKKOOLI BIOLOOGIAPETAJA: VRSKEID SNUMEID OOTAKS GEENITEHNOLOOGIA VALLAST.
12. Olen loodusajakirju kasutanud vimaluste ja aja piires. Soovitanud ka pilastele referaatide koostamiseks. Ise loen neid pidevalt, et olla kursis aktuaalsete ja kaasaegste seisukohtadega. Rohkem kasutan tundide jaoks keskkonnakaitselisi materjale. Ootan kindlasti vrskeid snumeid kiiresti areneva geenitehnoloogia valdkonnast. Vga hea oli omal ajal kaitsealuseid liike tutvustav materjal. Nd Euroopa Liitu siirdumisel on siin kindlasti nii phialustes kui ka muus vallas muutusi, eks neidki oleks vaja taas kajastada.
3. Eks lapsi huvitavad ikka teemad, nagu kige suurem, kige kiirem jne.
4. Vimaluste piires kime ikka looduses. Kevadel plaanin kursuse kinnistamiseks vlitunde. Pisteliselt annan kodulesandeid, mille tarvis saab vljas loodust jlgida. Oleme ju maalt.

ILME SOOMRE JA TAIRI LUGAS AEGVIIDU PHIKOOLI LOODUSAINETE PETAJAD: LAPSI LLATAVAD SEENED JA BAKTERID.
1. Ajakirjad Loodus, Eesti Loodus ja Horisont juavad meie kooli raamatukokku ja aeg-ajalt saab neist ka lisamaterjali, mida kasutada tundides. Oleks vga meeldiv, kui need ajakirjad juaksid ka edaspidi meie kooli.
2. Anda viiteid huvitavatele loodusleheklgedele, avaldada lastele jukohaseid viktoriine, hid mtteid projektidest.
3. Et ka pisiorganismidel (bakterid, seened, putukad) on oma elu ja tegemised.
4. Meie koolis on esimest aastat keskkonnapetus 5.7. klassini. Sgisperioodil on need tunnid toimunud looduses.

ANU PARTS TALLINNA INGLISE KOLLEDI BIOLOOGIAPETAJA: KOOLIVAHEAJAD PSTAVAD AJAKITSIKUSEST. 1. Et ajakirjad juavad meie kooli tasuta, saime me aimu alles siis, kui kooli hakkasid tulema kaks eksemplari igast numbrist. Nimelt tellis ka kool sooduspakkumise. Palun andke kingitustest teada, sest ka 500 krooni on kooliraamatukogu eelarvet silmas pidades suht suur summa! Ajakirju kasutan ja olen kasutanud alati. Seonduvad need erinevate teemadega ja huvilised loevad kogu ajakirja.
2. Eks igal petajal ole oma viis materjale kasutada. Mni refereerib pilastele, mni laseb pilastel lugeda ja teistele levaade anda. Tore, kui tekiks aeg-ajalt mni artikkel, milles info oleks kas tabeli vi graafikuna ja mille phjal saaks pilastele ksimusi esitada. See harjutaks neid infot lugema. Loomulikult leiab selliseid artikleid praegugi, aga seda ei tohiks ka edaspidi unustada.
3. Olenevalt vanusest keskastmes kige suurem, kige kiirem, kige viksem jne. Bioloogia kabinet on pilaste jaoks pnev, sest riiulitel on mrgpreparaadid, kastides putukate jm kollektsioonid. Mida noorem, seda rohkem nad oma llatust petajaga jagavad. Gmnaasiumis on llatav-ehmatav rakkudes kulgevate protsesside keerukus, nende korraldatus, kige selle uurimise vimalused ja veel selgitamata seosed. Tunnetuslikult vga raske, aga pnev. Ksimusi tekib hulgaliselt ja mnda jvadki need lahtised otsad vaevama. Need lhevad krgkooli asja edasi uurima. See, mis tekitab ksimusi, llatabki hetkel, kui sellest arusaamine saabub.
llatav on olnud ka ppelaagrist kaasatoodud loomade ekskrementide kogu, mis prast vormistamist kvasti elevust tekitas. Pole kombeks vi kuidas...
4. Linnas ja ppet ajal muidugi eriliselt napilt. nneks on pargid, kus sotsiaalsed probleemid loodusnautimist totaalselt ei sega, veel olemas. Tallinna linnavalitsuse ja ELF-i poolt toetatud projektide abil oleme koos Reaalkooli ja Prantsuse Ltseumiga ametis pperadade loomisega, kuhu saaks pilastega koos tunnis minna. Valmimas on tlehtede kogum, mis sealset tegevust suunaks.
Muidugi oleks tore sita kindlate teemade puhul pevaks loodusesse, aga seda ei kanna rahalised ja ajalised vimalused vlja. Koolivaheajad pstavad olukorra. Viiel viimasel suvel ja eelmisel kevadtalvel olen oma pilastega olnud laagris. Siis on loodus mberringi ja aega hoopis rohkem. Paraku on see vimalik huviliste vikese rhmaga. Samas on sellisel juhul tulemus mratult teistsugune inimesed avanevad, loodus mjub loovust ergutavalt ning teadmised ja hoiakud jvad klge. Viimased kanduvad hiljem le klassi- ja koolikaaslastelegi. Vanemadki on mrganud, et laagrist koju saabudes on muljeid, mida jagada. Tegelikult on selline laager, nii korralduslikust kui lbiviimise nurgast vaadates, suur meeskonnat. Mul on hea meel, et see meeskond on jaksanud.

HILJE NURMSALU JA ESTER JRVEKLG C.R.JAKOBSONI NIMELISE GMNAASIUMI PETAJAD: NOOREMAD LOEVAD HUVIGA ERAKORDSETEST NHTUSTEST.
1. Meie kooli juab tasuta ainult Eesti Loodus, teised ajakirjad on tellitud. Oleme kasutanud nii Eesti Loodust kui ka Loodust, samuti Horisonti. Niteks materjale parasiitide kohta, sstemaatikast, looduskaitsealadest infot. Lood bakteritest, niteks toiduainetstuses ning pildimaterjalina, on olnud vajalikud.
2. Viks kirjutada inimese evolutsioonist, biotehnoloogiast ja inimese geneetikast, kuid mitte vga teaduslikult, vaid sellises populaarteaduslikus keeles, et pilane lugedes ka aru saaks. Noorematele viks rohkem olla Eestit puudutavaid teemasid (huvitavat loodusest, erakordseid nhtusi looduses, sest see kidab thelepanu).
3. Erakordsed loodusnhtused orkaanid, maavrinad, vulkaanipursked.
4. Vga vhe, kevadel-sgisel vaid kokku 23 tundi.





Helen Arusoo, Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet