5/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Vabatahtlikuna Islandil

Ilm, mis mind Reykjavkis kui vastset mittetulundushingu (edaspidi MT) SEEDS vabatahtlikku tervitas, oli vihmane, tuuline ning Islandile omaselt jahe. Olin selleks kodus kenasti valmistunud Wikipediast suve keskmiste temperatuuride tabelit sirvides ning oma koti ohtralt sooje dressipluuse ja kampsuneid tis laadinud.
Bussiaknast nhtud loodus ning modernne Reykjavk olid omaette elamus, aga eriti seda nautida ei nnestunud, kuna mind tegi revaks eesootav vabatahtliku laagrijuhi koolitus. Olin otsustanud ttada just laagrijuhi ametis, kuna see thendab suhtekorraldust teiste vabatahtlike, tandjate ning korraldajaorganisatsiooni vahel ning mis eriti oluline: ringisitmist ja ttamist eksootilistes looduskaunites kohtades. Valisin vabatahtliku t tegemiseks ise jmaa ehk Islandi just seetttu, et sealsed tlaagrid vimaldasid mul paari kuu jooksul nha ja viibida imelises looduses. Kik elamused saidki reaalseks tnu tlaagritele.

Kerlingarfjlli mestikes matkaradu rajamas
Kerlingarfjlli mgederohkes paikkonnas rajasime me matkaradu. Mgede tippe katsid suvi lbi paksud jmtsid, samas llatas maastik kuumaveeallikate piirkonnaga, kus ngime mitmevrvilist muda, tihedaid aurupilvi ning pidime taluma kikematvat mdamuna haisu. Mul ji suplus kuumaveeallikas siiski tegemata, lhn osutus liiga vngeks.
T seal kaunis paigas oli kige raskemate killast, mida Islandil kogesin. Peamine lesanne oli uute matkaradade ettevalmistamine, mida raskendasid ebatasased pinnad ning kuumaveeallikad ja liivased maastikud. Kord oli palav ja siis puhus jlle kle klm phjatuul. Seljakotti laotud kmme meetripikkust vaia ei aidanud ka just tasakaalu hoida! Kiire sammu ja tsise olekuga vrustajaga, kes meiega keerulisemad rajad lbis, oli raske hes rtmis psida, ja hel peval, kui pidin vaiade asemel tassima ligi kmnekilost metallora, mida kasutasime postidele aukude ette lmiseks pinnasesse, oleks tahtnud kurnatusest plvili langeda. Mu kannatus ei katke kiiresti ja sunnin end alati mitte alla andma, kuid too retk ha krgenevate tusudega mgedes oli minu jaoks liig. Mistagi ei tohtinud ma oma kannatusi vlja nidata ning pidin pisarad alla neelama, sest ma ei oleks saanud laagrisosalejatele halba eeskuju nidata. Selsamal trnnakul juhtus Kerlingarfjlli laagri kige suurem nnetus, kui kuumaveeallikate piirkonnas meie grupi kige vanem liige vajus kuni plveni lbi maapinna ning jalg sai pletada. nneks leidus ks kohalik tmees, kes nnetu naise kiirkorras ra toimetas. Juhtum oli meile petuseks: kuumaveeallikate piirkonnas tuleb astuda samadesse jlgedesse, kuhu kogenud reisijuht. Kui viimane puudub, peab enne astumist tokiga maapinda kompama, kas ikka on turvaline.

Miks koristame vrast maad?
Kui Kerlingarfjll on asustamata piirkond, mille arter tuksub suvel mgimatkade hooajal, siis vike kalurikla Thorshfn on elupaigaks 500 islandlasele ning kontakte kohalikega oli rohkem. Vrus loodusesbertaja Aki pdis alati meie tlesandeid pevade likes varieerida kui hel peval oli palju kaevamist, kivide maast vlja tagumist ning puude istutamist, siis jrgmisel peval harvendasime noori, paari aasta vanuseid puuistikuid. Koristasime ka rannajoont, mis oli vga prahine seal leidus kike pisikestest klaasikildudest suurte metallkonstruktsioonideni ning unarusse jetud tohututest kalavrkudest lahtipsenud poide ja keradeni. Tnu Akile ngime ka imelisi kohti nagu Ásbyrgi kanjon, Euroopa kige julisemat juga nimega Dettifoss ning Skoruvikurbjargi kaljudele kogunenud lunne ja suulasid. Kohalike inimestega puutusime ka kokku, nad olid heatahtlikud ja snagi uudishimulikud. Tnaval kndides tervitasid meid tundmatud mehed ja naised ning minult ksiti, kas ma olen see fotograaf Eestist. Kllap oli omavahel rgitud, et ks tdruk teeb siin pilte. Philiselt tahtsid nad aga teada, mis ajendas meid, vlismaalasi nii kaugele oma kodudest tulema nende maad koristama. Islandlased ise vabatahtliku td ei pidavat tegema, nagu selgitas meile MT SEEDS juhataja. Islandlaste telu algavat juba varakult kas kaupluses vi turistipoes abilisena ning lapsed harjuvat tasu eest ttama. Hiljem ei tulevat neile phegi tasuta td teha. Mtlesin selle peale, kui tore, et Teeme ra! on Eestis nii populaarne ettevtmine.

Tlaagrites tuhapilve all
Islandi pealinnas toimunud tlaagrid andsid mulle vimaluse Reykjavíkis palju ringi kia. Tore oli oma lhikesel islandi keele kursusel pitut praktikasse panna, 53uhkelt mjaid tervitada-tnada ning rattaga vurades uusi kohti avastada. Et olin aga Reykjavíkki judnud vahetult prast Eyjafjallajkulli purset, visin atmosfris uurida selle tagajrgi. hku oli paisatud tahmapilv tis imepeenikesi klaaskristalle, mille saabumisest andis mrku pikesepaistelisel peval taevalaotust jrk-jrgult kattev ebamrane mrdunud pilvemass. Kui oma itaallannast paarilisega, kellega parajasti hte linnas toimuvat tlaagrit juhtisime, vlja rattaid parandama lksime, muutusid juuksed takuseks ja mustad riided tolmuseks. Aga muud midagi polnudki. Juukseid vajasid pealinnas peatudes tihedamini pesu. Mina sain rkida oma loo Islandist, et kik teaksid: on olemas vimalus elamusterohkeks vlismaareisiks vabatahtliku ttajana. Ja mitte ainult Islandil, sarnaseid tlaagreid korraldatakse le terve maailma. Minu hinnangul on t vabatahtlikuna ks vimalus teha midagi kasulikku kigi heaks ning samas saada osa vra maa loodusest ja olemusest.



Kerly Ilves
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet