2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Maailm klaasi taga

Teravad hambapiigid huule peal, ujub mda hallhai, siis lehvib sinakast hmust vlja paarimeetrine rai ja libistab oma valget khualust mitu meetrit mda akvaariumiklaasi sisepinda. Vhemalt kmnekilosed karmiilmelised kiviahvenad ujuvad sihiteadlikult haide pea kohal ja ei lase ennast segada ka hiigelsuurest rohekilpkonnast, kes kaela pikalt ette sirutades loibadega sudes les ja alla liigub. Selline on tavaline hommikupoolik Suulumaa kuningate jrgi nime saanud uShaka meremaailmas, hes Aafrika kuulsaimas akvaariumikeskuses.

Akvaariumisse meelt lahutama
Luna-Aafrika Vabariigi India ookeani rse ranniku thtsaim sadamalinn on Durban. Durbani sda on nn Kuldne miil, supelrand ja puhkepiirkond, mis veel mnikmmend aastat tagasi oli territoorium, kuhu mustanahaline inimene ei tohtinud siseneda, kui ta polnud sinna teenindajana tle palgatud. Plaaide elu pole aga selle loo teema, kuigi ka see on vist tnapeval hivanud he sektori ldisemast mereelust.

Kuldse miili veerde rajati juba 1957. aastal okeanograafi a instituut, mis omakorda asutas paar aastat hiljem esimese rahvale avatud akvaariumi. Viimasest ongi vlja kasvanud uShaka Sea World. 2004. aastal avatud uShaka on moodne lbustuskeskus, mis pakub muu hulgas delfi initsirkust, nitab pingviine ja isegi Phja-Ameerika lgismadusid, et klastajatele suuremat pnevust pakkuda. Durbani akvaariumi sdameks on siiski aga hiiglaslik, mitmeosaline akvaarium, mille kige suuremas tangis ujuvad ringi haid ja raid. Akvaariumi vrtust kasvatab tsiasi, et meelelahutuslikuna mjuva veekeskuse taga on endiselt okeanograafi d ja ookeani kaitsega seotud organisatsioonid. Tnase maailma paari-kolmesaja suurima akvaariumi hulka on hakanud viimastel aegadel siginema ha rohkem selliseid, mille peamine siht on kige puhtam meelelahustuslik silmailu pakkumine. Niteks on hiigelakvaariumid ilmunud vimsatesse kaubanduskeskustesse (Dubais), kus need tidavad eelkige publikumagneti rolli. Kllap on akvaariumite rajamine trendikas, tasub end ra ja seeprast tuleb neid ka aina juurde. Akvaariumid mere kaitsel lemaailmsel akvaariumielul hoiab silma peal rahvusvaheline Marine Aquarium Council (Mereakvaariumite nukogu). Selle organisatsiooni peamine siht on akvaariumitstuse ja mereelustiku kaitse tasakaalustamine. Kaitsealuste ja vljasuremisohus olevate mereelanike akvaariumitesse toomine ei saa lhtuda ksnes rihuvidest. Igal konkreetsel juhul peavad eksperdid otsustama, millistel tingimustel ja millistesse oludesse vib hte vi teist merelooma paigutada. Niteks on viimastel aastatel vga vastandlikult suhtutud vaalhaide toomisele hiigelakvaariumitesse. Need rahulikud gigandid meelitavad tohutul hulgal rahvast kokku, samas on mitmed loomad prast mneaastast akvaariumielu surnud ilma nhtava phjuseta. Vib-olla ei sobi elu vangistuses neile samamoodi nagu niteks kurikuulsatele mrtsukhaidele. Suur osa mereakvaariumitest on rajatud eelkige selle mere tutvustamiseks, mille kaldal akvaarium asub. Kodumere akvaariumid on niteks soomlastel Helsingis ja leedukatel Klaipedas. Ka Durbani akvaarium on eelkige kodumere ehk India ookeani akvaarium, mis tutvustab kmneid ja sadu maailmamere selle kandi asukaid ja prab vga suurt thelepanu mere kaitsele. igupoolest ajendaski mind seda vikest tutvustust kirjutama tsiasi, et nimekad maailma akvaariumid on ka olulised merekaitse keskused. California rannikul asuv Monterey akvaarium, mis on teinud vga palju niteks merisaarma kaitseks, on ks suureprane nide. Durbani akvaariumi oluliseks kodumerest prit tmbenumbriks on haid ja raid, kes on seal pris suurte mtmetega ja seelbi ka pnevad vaadata. Kikide infotahvlite lbiv teema on aga tsiasi, et need inimese jaoks hirmutava kuulsusega mereelukad pole mitte hvarduseks inimesele, vaid vajavad hoopis kiiremas korras kaitset inimese eest. igupoolest on viimased kmmekond aastat paljude looduskaitseorganisatsioonide ja isegi riikide ning riikide henduste eestvttel videldud haide iguste eest. Nn haiiguslased rhutavad, et haide hammaste vahel hukkub igal aastal kputis inimesi, inimeste ke lbi leiab oma otsa aga kmneid ja sadu miljoneid haisid. Enamasti ptakse mitmesajakilone kala kinni ksnes selleks, et tema seljauim maha raiuda haiuimesupp on teatavasti erakordne idamaine delikatess, mille taldrikutie eest tuleb lauale panna rohkem kui 50 eurot. Euroopa Liidus on haipk uimede saamiseks 2003. aastast keelatud, Euroopa pritolu kalalaevad aga jtkavad massilist haipki mujal maailmas. Nnda ongi juba pea pooled hailiigid ohustatud loomade nimekirjas ja see nimekiri pikeneb. Mereakvaariumis, kus peetakse suuri haisid, saab klastaja ohutult, kuid siiski n- silmast silma haidega kohtuda. Enamik meist vaatab, ma kardan kll, teatava erutava khedusega hallhai puseriti hambaid, kuid kindlasti leidub ka neid, kes lihtsalt imetlevad nende tiuslike ookeaniasukate graatsiat. Kuid mine tea, ehk vaatab mni akvaariumiklaasi taga seisev hommikumaalane, hoolimata pikaajalisest merelooduse kaitse propagandast, siiamaani eelkige mdaujuva hai seljauime ja mtleb keelt limpsates, mitu portsu suppi sellest saaks.



Indrek Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet