2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
ks ei lennanudki ra!

Kui ma 3. porikuul 2011 oma maadel Prnumaal Vndra vallas Luuri klas Massu je res mrkasin ksikut sookurge, siis arvasin, et ta on vist teistest rndele suundujatest maha jnud. Sealkandis on sookurgede tavaline peatumispaik nii kevadel tulles kui sgisel lahkudes. Rkisin kurest Prnumaa linnumeestega, kes andsid lootust, et ehk ta veel lendab teistele jrele. Aga nii ei linud.

Paar ndalat hiljem, kui oma kuusekultuure hooldamas kisin, mr kasin taas sama sookurge juba teisel pool jge. Niipea, kui ta mind mrkas, ei ritanudki ta lendu tusta, vaid astus kiiresti psaste taha kraavi. Sama kordus jrgmisel ja veel hiljemgi, ikka samas kohas. Oli juba porikuu lpp ja sai selgeks, et ilmselt on sookurel mingi phjus, miks ta ra ei lenda. Jrgmisel korral ngin kurge juba 11. kooljakuul eelmistest kohtadest poolteist kilomeetrit luna pool taliviljaorasel toitu otsimas. Ilmad olid vihmased ja pllul oli veeloike.

Tuli pikk vahe kuni juludeni, mil kurest oli kord juttu he klamehega. Tema teadis, et kurg on endiselt sealkandis ja kib pldudelt toitu otsimas. Jrgmine teade tuli knnimehelt, kelle snul sookurg oli paar peva traktori jrel kinud toitu otsimas. Sitsin sealkandis ringi, aga ise ei juhtunud kurge ngema.
Sdakuul lks klmaks ja lund tuli juurde. hel tuisusel ja sajusel laupeval, 14. sdakuul, helistas tuttav jahimees, et tulgu ma vaatama, sookurg knnib Prnje kla juures plluteel otse auto ees. Et mis ma arvan, kas peaks proovima meestega ta kinni pda ja viia turvakodusse vi kellegi juurde lauta, sest lind ei lenda ja jb lumisel ajal nlga. Aga enne, kui ma kohale judsin, helistati tagasi, et pdmine ji ra sookurg tusis lendu ja suundus metsa rde varju. Ngin teda seal hel jalal seismas, tuisk sabasulgi sasimas.
Kisin veel jrgmiselgi peval, kurg oli jlle plluteel, aga auto lhenedes tusis lendu. Tegi tiiru pllu kohal ja maandus uuesti tollele kntud pllule, mis oli talle tuttav koht. Mtlesin siis, et on tore, lind suudab lennata seega on viksem oht mne kiskja saagiks sattuda. See, et paremal tiival lennusulgi puudu oli, selgus alles radokuu lpus. Ngin sookurge uuesti 3. radokuul, kui mulle teatati, et ta knnib Prnje klas lehmalauda juures, vahel jalutavat klateel ja kib loomadele talveks varutud kiletunnelist muljutud viljateri smas. Ei karda sta vedavaid traktoreid ega tmehi.
Sellest ajast alates ei jtnud ma peaaegu htki peva vahele, sitsin ikka ja jlle kohale, et hoida linnu kekigul silm peal. Sain selgeks ka parima prastlunase aja, mil kurg vaikseks jnud uele vilja sma tuli. Farmi ttajad jtsid kurele alati vikese kuhjakese vilja maha, aga kiletunnelisse oli toksitud veel mitu auku, kust oli hoopis mnusam nokatite kaupa korraga rohkem vilja ktte saada kui raashaaval maast korjates.
Kui tmehed vahel liiga kauaks kohmitsema jid, oli sookurg juba ootel ja jlgis lhedal puude all, mil plats vabaks saab. Sellises rtmis mdusid ka vga pakaselised pevad. Ei nnestunudki kindlaks teha, kus lind d mda saatis. Farminaised olid heinakni ukse natuke praokile jtnud, et ehk tuleb kurg sinna varju, kuid kas lind pakutut kasutas, pole tpselt teada. Kord siiski nhti, kuidas ta kni sisse lks, aga peagi sealt uuesti vlja tuli.
Lauda krval olid ka siloaugud, kus sookurg vahel kis. Lahtivetud silo oli klmumata ja nii sealt kui heinapallidest pudenenud kraami hulgast leidis kurg kindlasti ht-teist sdavat.
Klmadel pevadel seisis kurg enamasti hel jalal ja kndis vhe ringi. Eks seda kike oli emotsionaalselt raske vaadata ja sundis mind jrgmisel peval uuesti kohale sitma. Aga kui ka suures lumesajus lind vaprasti klateel ringi jalutas, siis mistsin, et kui kht on tis, peab kurg kevadeni vastu. hel taolisel sajupeval sai sookurest ka lennupilte tehtud ning siis selgus, et osa tiivasulgi on tal puudu. Tenoliselt peituski siin talvituma jmise peaphjus, sest pikal rndel peavad tiivad laitmatult kandma. Kas peale puuduvate tiivasulgede kurel sgisel ka muid vigastusi vis olla, jbki saladuseks.
Soojal ja pikselisel radokuu lpupeval jlgisin ja pildistasin teda tavaprasest rohkem, teadmata, et need pildid jvad viimaseks. Mu sisetunne tles, et sookurel on midagi plaanis, sest ta seisis kaua pikese kes, kael krgele vlja sirutatud, otsekui kuulates ja oodates. Arvan, et see oli looduse kutse, kevade lhenemise tunne. Jrgmisel peval, 1. urbekuul, kndis meie sookurg veel tkoja uel ja prast seda pole ma teda enam ninud. Kisin ndala jooksul veel vaatamas, jlgi uurimas ja ksitlesin ka klaelanikke. Tahaks loota, et talve le elanud sookurg hineb rndelt tulijatega ja juab taas oma kodu kohta, kus iganes see paik olla viks.



Leili Mihkelson
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet