2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Pane aiast minnes un tasku ja tee htul see sort endale selgeks, klas petaja soovitus

Mulgimaal Karksi kandis pandi perekonnanimesid 1826. aastal. Minu perekonnanimi tuleneb talu nimest Me-Univere. Nimi prineb palju varasemast ajast: juba 1624. aasta Rootsi revisjonis seisab kirjas Hunniverhus.

Olen vlja uurinud, et hunni vib thendada tumedat metsa ja veer on r. Mu perekonnanimi viks siis thendada tumeda metsa res. Isa Peeter sndis Abja misa Mulgi talus 1893. aastal. Ema Anna oli venelanna, Mikitame vallast Pihkva jrve Kulje saarelt. Tema juured ulatuvad tenoliselt Poolamaale, kust prast lestusu 19. sajandi teisel poolel inimesi vlja rndas.

Isa lpetas Pihkva vaimuliku seminari enne Esimest maailmasda ja asus tle koolipetajana. See amet psis siis lugupidamise sees, koolipetajad olid kultuurikandjad. Vanemad abiellusid Kuljes. 1937. aastal sndis minu vanem de. Univere perre on sisse kodeeritud soov hariduse jrele. Kik viis suureks sirgunud last on omandanud krgema hariduse.
Isal oli ka Mulgimaal Pgle misast ligatud talu, mida ta petajaametis olles vlja rentis. Talu sai Peeter Univer (VR II/3) osavtu eest Vabadussjast. Ta teenis kuulipildujakomandos, kapteni aukraadis, ja vttis ka osa Riidaja lahingust, kust vene armee enam sammugi edasi ei saanud.
Esimesse maailmastta oli isa linud vene-soome snastik taskus, et lahinguvaheaegadel keelt ppida. Rahuajal toimetas ta mned aastad ajakirja Sdur. Peeter Univerelt on prit eestikeelset sjaveterminoloogiat, niteks sna mrsk kahurikuuli thenduses. Kui isaga koos saunas kisime, selgitas ta, et oli sna mrsk peale tulnud just leili visates.

Viieaastane pookija
Prast juunipret pani isa petajaameti Petserimaal maha ja siirdus Mulgimaale oma Misame tallu tagasi. Minu esimesed mlestused ongi sjaajast, mil meie talu juures asus sakslaste vlikk. Mletan tursket kokka.
Misame oli osa Pgle misa sdamest, elasime valitsejamajas, hobune ja pudulojused olid laudas misa tllakuuri krval. Talumaale ji ka misa aed, kuhu oli 19031905. aastatel istutatud unapuid ja marjapsaid. Seal saingi oma esimesed kogemused praktilises aianduses.
Olin viieaastasena turninud puude vahel lumehanges ja kui naabrinaine mdudes ksis: Toivo, mida sina siin teed?, olin vastanud: Mina poogin puid!
Isa ja eriti isa vend ehk onu Martin huvitusid tsiselt aiandusest, puude paljundamisest ja unte kasvatamisest. Toonase Misame talu unaaias kasvasid talvekindlad sordid: Antonovka, Sgisjoonik, Seerinka jt.
unu kasvatati oma otstarbeks, nukogude ajal kaotasime talumaa, aiamaa aga ji. Siis viisime unu ka mgiks Leningradi turule.
Oma esimesed suuremad ostud (koolipikud) tegin aga rahaga, mille teenisin, kui korjasin metsvaarikaid. Marju veti vastu Nuias kokkuostupunktis.
Ema andis igale lapsele lillepeenra hooldada. Minul oli kolmnurgakujuline peenar, kus kasvasid siberi magunad, tiigerliiliad, nartsissid. Peenra rohimine oli nii-elda vabatahtlik sunniviisiline t, aga andis esimese aednikukogemuse.

Rpinasse aednikuks ppima
Noore inimeste valikud sltuvad petajatest ja minul on vedanud phendunud petajatega. Nuia 7klassilises koolis pani Ilme Kamar-Ranna mind kooliaias pookima kartulit ja tomatit. Kigil olid seal omad lesanded, minul just selline: pookisin tomativrse kasvama kartulivarrele, sidusin villase lngaga kinni ja panin purgi niiskuse hoidmiseks peale. Katse ei nnestunud, kuigi oleks vinud nnestuda. ppekatseaiad olid siis suureks abiks koolidele, seal ppisid lapsed td tegema ja aiasaadused kulusid koolile marjaks ra toitlustamisel.
Seesama sale, blond ja alati naerunoga petaja Ilme andis mulle ka lesande teha bioloogiatunnis referaat viljakoristusest stepivndis. Aasta oli 1954. Knelesin siis, kuidas stepis ei osata phuga muud peale hakata kui pletada. Samal ajal olid meil lehmad lautades nljast nii nrgad, et neid tuli nridega jalule tsta ja toiduks anti mnniokkaid. Phust oleks abi olnud. 1953. aasta sgis oli olnud vihmane ja vilja ei suudetud ra koristada.
Prast Nuia seitsmeklassilise kooli lpetamist valisime kodusel konsiiliumil minu tulevaseks erialaks aianduse. Oli kaalul ka Tallinna kehakultuuritehnikum, aga de pani mind mtlema, kui ta ksis, kas kujutan ette, kuidas 50aastasena poistele krgushpet petan. Arutasime ka kalandustehnikumi minekut, aga ema hoiatas, et merel on uppumisoht. Kolmandana oli kaalukeelel aiandus ja lksingi seda ppima Rpina aiandustehnikumi.
Isa viis hobusega Halliste raudteejaama, sealt sitsin kitsarpmelisel raudteel Tapale (elu esimene rongisit!) ja istusin mber teisele rongile, mis peatus Verioral. Sealt polnud Rpina enam mgede taga. Sisseastumiseksamitel oli konkurss neli inimest kohale. Vene keele eksam ebannestus, aga oli ka vestlus, kus rkisin oma tkogemusest (ksiti niteks, palju ma pevas juan kblata) ja see ilmselt otsustas.

Meelespid mtes
Just Rpina pedagoogid voolisid minust tulevase teadlase.
Puuviljandust petas Otto Tigane, oli ise ppinud Saksamaal ja koos (hilisema Tartu likooli taimefsioloogiaprofessori) Heigo Miidlaga vlja andnud puuvilja- ja marjakasvatuspiku.
Teine silmapaistev suunaja oli Adolf Vaigla, sirelisortide aretaja. Telise fanaatikuna pani ta kik pilased katsetama. Esimesel kursusel tekitati meis huvi ttas mituurinlaste ring. Peeti ettekandeid, kik rkisid oma katsetest, mida nad kooliaias tegid.
Minu esimene katse Rpinas oli meelespeade kasvatamine. Adolf Vaigla oli aretanud valiku teel kompaktse kujuga taime (muidu on meelespead kohevadharulised). Pidin tegema vaatlusi, paljundama, mtma.
Kolmandal kursusel tulin koos Raimo Klli (hiljem mullateaduse professor) ja Leo Trollaga (Kehra sovhoosi direktor ja Arukla kolhoosi esimees) Polli praktikale, tegime kiki tid saagikoristusel, aga ka ppisime. Polli nidissovhoosi juhataja Aleksander Siimon andis korralduse alati aiast minnes ks un endale taskusse pista ja htul see sort endale selgeks teha. Panime ka silmad kinni ja pdsime mrata maitse jrgi. Tavaliselt teab inimene kmmekonda unasorti: niteks Liivi kuldrenett, Valge klaarun, Suislepp, Antonovka, Paide taliun, Tellissaare. Puuviljandusteadlane vib una jrgi mrata sada sorti. Vimalik on mrata ka lehtede ja vra jrgi. Mina tunnen nnda ra paarkmmend sorti, edasi lheb juba raskemaks.
Kui taas Pollis praktikal olin, tekkis soov sinna tle minna. See nnestuski, kui palusin prast tehnikumi lpetamist end suunata Abja rajooni. Sain 1958. aastal Polli aedniku abiliseks. Sgisel ms aiand istikuid, ostma tuli ka Halliste kooli direktor Vaike Jefimov, kes muuseas ksis, kas ei teata noort inimest, kes tuleks Halliste kooliaia juhatajaks. Lubati ka omaette korterit, mida mul Pollis ei olnud. Noor petaja Hallistes Lksingi Hallistesse bioloogiapetajaks ja kooliaia juhatajaks. Pedagoogiks koolitati mind nii, et pidin ndal aega kima teiste petajate tundides vaatasin, kuulasin ja ppisingi. Olin peaaegu sama vana kui pilased, sain kergesti nendega sideme.
Panime tle noorte naturalistide ringi ja korraldasime referaadipevi. Niteks kneles keegi teemal kartul mida ta sellest kgiviljast teadis.
Halliste kooliaed judis oma vljapanekuga isegi Moskva pllumajandusnitusele, kus saime esimese auhinna. See ei olnud muidugi nii, et taevas keegi mrkas ja andis medali, vaid Orest Niineme, Viljandi Haridusosakonna pedagoogilise kabineti juhataja, ENSV suure looduskaitsemrgi omanik, oli meid kilbile tstnud. Halliste kooli aia rajas Jaan Rannap (lastekirjanik Jaan Rannapi isa ja klaverikunstnik Rein Rannapi vanaisa). Aias oli igal klassil oma peenar, pidi hoolitsema ka peenardevaheliste teede eest. Olid ka kiviktaimla, unapuud ja korvipaju istandus, mille istikud telliti Sangaste krahvi Friedrich von Bergi enda kest.
Hallistest siirdusin Trva sovhoosi aiandusagronoomiks. See tkoht kujutas endast minu jaoks siis ideaali tippu, selleks tks oli mind Rpinas ette valmistatud. Kasvatasime Trvas kgiviljaseemet, kujundasime una- ja ploomiaedu. Kuningame talu maadele rajasime tolleaegse Eesti suurima, hektarisuuruse musta aroonia istanduse.

Elutks unapuud 1959. aastal olin asunud ppima agronoomiks Eesti Pllumajanduse Akadeemias, kaugppes. Prast teist kursust nuti erialast td, seetttu lksin tle Luua metsakooli, kus aitasin legendaarsel metsamehel Alfred Ilvesel rajada dendraariumi.
Kolm aastat tuli vahepeal teenida sjaves Kaliningradi oblastis. Kaliningradi (endise Knigsbergi) suures botaanikaaias oli palju huvitavaid puu- ja psaliike, ngin seal niteks esimest korda magnooliapsast itsemas ja lhnamas.
1966. aastal kuulsin, et Pollis vajatakse brigadiri, lksin juhataja Aleksander Siimoni jutule ja ta oli kohe nus mind tle vtma.
Aleksander Siimon on Eesti esimene teaduste doktor puuviljanduse alal. Elukogenud inimesena asus ta prast sda Polli uurimisasutuse etteotsa. Hiljem loodi sellelt aluselt Teaduste Akadeemia taimekasvatusinstituudi filiaal. Vahepeal ta krvaldati ametist, sdistatuna selles, et takistas lssenkismi petuse rakendamist aianduses. Aleksander Siimon oli hingestatud teadlane, ta tundis hsti inimesi, tundis Polli hobuseid ja lehmi, kuid ka kla lapsi ja koeri nimepidi. Doktor Siimon tles, et head aednikku iseloomustab lopsakas nina. Temal endal oli selline ja minul on ka.
Klmal talvel 1939/1940. aastal oli hukkunud Eestis kolm neljandikku unapuudest. Need unapuud, kes vastu pidasid, vrisid thelepanu. Sordiaretajad Julius Eslon ja Aleksander Siimon otsustasid silinud sordid ja aretised koondada Polli aeda. Nii sndiski aastatel 19471955 le 700 sordiga rahvaselektsiooni aed.
Julius Eslon sitis jalgrattaga Valga- ja Vrumaal, Aleksander Siimon veoautoga phja pool. Pookoksad toodi Polli ja pandi kasvama. ks vana Tellissaare puu, meie aedades kasvavate Tellissaarte esivanem, sirutab oma oksi praegugi Polli aianduskeskuse laborihoone nurga juures. Selle puu ti Polli Siimoni pilane Ellen Vilbaste Pltsamaalt.
Rahvaselektsiooni aiast sain endale teema vitekirjaks, mille kaitsesin 1981. aastal unapuu rahvaselektsioonisortidest.
Kui Mulgimaale juhtute, tulge Polli meie aedu vaatama!



Puuviljandusteadlase Toivo Univeri jutu pani kirja Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet