2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbrake
Katse jalgrattal Doppleri efekt

Fsika katses Doppleri efekt. Lainepikkuse muutus on vrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.

Mida thendavad snad kevad, pike ja jalgratas? Ilmselt seda, et ees ootab ks jalgrattaretk. Tuul vihiseb krvus, mda tuiskavad kilomeetripostid, maad ja metsad. Sitmise ajal peaks rohkem teed jlgima ja ohutult liiklema. Siiski, katsetada on samuti vimalik!

Kas keegi on kuulnud Doppleri efektist?
Austrialane Christian Doppler kirjeldas kaasaegses fsikas hstituntud nhtust aastal 1842 kui olukorda, kus vaatleja suunas liikuva heliallika poolt kiiratud lained surutakse justkui kokku ja paigalseisva kuulaja arvates lheneva heli sagedus tuseb.
Seevastu vaatlejast eemaldudes asuvad laineharjad ksteisest kaugemal ja sagedus nib langevat.
Kui proovida veel lihtsamalt selgitada, siis kuuleme mootorratta vi auto prinat vi pininat krgema helina, kui see meile lheneb. Kui siis masin meist mdub, muutub helikrgus jrsult madalamaks porinaks.
Kige-kige-kige lihtsamalt seletades thendab see, et algul kuuleme pinn-pinn-pinn ja siis kki viuhprrr- porrr-porr-porr ning porine mootorrattur kaob vaatevljalt.

Aga kuidas meie saaksime jalgrattaretkel Doppleri efekti proovida? Selleks vtame vile, kige tavalisema vile, millesse puhudes kostab ainult ks phisagedus. Harjutame natuke aega vilistamist. Thtis on ka see, et vilistades jvad meie ked ikka ratta juhtimise tarbeks.

Niisiis, valmistame katsepolgooni ette.
Selleks on vaja umbes 4070 meetri pikkust teeliku, kus autod ei sida.
Vtame hea, kiire ratta.
Vaatleja seisab ja ootab.
Rattur hakkab eemalt sitma, kogub kiirust ja puhub katkematult vilet.
Vaatleja kuuleb heli. Kui ei, siis tuleks leida vaiksem koht. Sellel hetkel, kui rattur sidab vaat leja lhedalt mda, peaks seisvale katsetajale tunduma, et vile krgus muutus jrsult madalamaks.
Sellega on katse sooritatud. Soovi korral vahetavad vaatleja ja ratturomavahel kohad ja proovivad uuesti Doppleri efekti tunnetada.

Ahjaa, kaasaegses fsikas on Doppleri efektil vga thtis koht! Selle abil saab mrata raketi vi mistahes liikuva keha asukohta ja kiirust, kui kiiratav sagedus on teada. Ja mis kige thtsam, selle efekti abil avastati eelmise sajandi algupoole, et kosmos paisub ja kik galaktikad ja thed ja muu lendab igas suunas laiali!
Sest valgus on ka lainetus ja kui on teada mingi kindla valguse spektriosa sagedus, saab leida kiiruse, millega see objekt meist kaugeneb. Niteks vga kaugete ja likiirelt eemalduvate galaktikate sinine valgus on meieni judnud livga-tumepunasena ehk siis infrapunase kiirgusena.

Igatahes vilistage ja sitke rattaga, rge ainult vilet alla neelake!

Kui ikka aru ei saanud Kui niteks sireen huilgab helikrgusel 1000 Hz, siis kuulen seda krgema helinana, kui heliallikas mulle teatud kiirusel ligineb. Ehk siis kuulen seda umbes 1050 Hz krguse huilgena! Kui sireen kaugeneb, kuulen vastupidi, madalamaks jvat heli, mis vastab niteks 950 hertsile.
1000 Hz ehk on stabiilne ainult sireenipuhuja enda jaoks.





Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet