2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

raamaturott
Soovitan filmi ja raamatut

Teisel pool pidalitbe/
On the other Side of Leprosy
Reissrid Vahur Laiapea, Peeter Simm
2006, 52 minutit
http://www.cultureunplugged.com

The House is Black /
Khaneh Siyah Ast / Maja on must
Reissr Forough Farrokhzad
1962, 22 minutit, mustvalge, 35mm
http://www.ubu.com/film/
farrokhzad_house.html

Aadu Hint, Pidalitbi
K.. Loodus, Tartu 1934

Peidetud loodusesse
Aastal 2004 sattusin suvel Ltimaal liivlastest fi lmi tehes hte kllap vist Euroopa viimastest leprosooriumidest Talsi leprosooriumisse. Asukaid oli seal vhe, ainuke inimene, kellega kohtusin, oli tollal 78aastane Saaremaalt prit lo Kirs.
lo oli nelja-aastane, kui tema ema Saaremaal Audaku leprosooriumisse viidi. 20aastaselt tegi ta Saksa mundris kaasa sja lpu ja elas le Tehhi prgu. 20aastase lo pstis nukogude sjavangist leepra ta suleti Mrjamaa klje alla Kuuda leprosooriumisse, kus ta kohtus taas oma emaga, kes oli prast Audaku leprosooriumi sulgemist Kuudale le toodud.
1963. aastal viis konfl ikt Kuuda leprosooriumi tollase peaarstiga lo Ltimaale Talsi leprosooriumisse. Tegime koos kolleegi Peeter Simmiga lost aastatel 20052006 dokumentaalfi lmi Teisel pool pidalitbe. lo suri paar aastat tagasi ja on maetud Mrjamaa surnuaiale oma ema krvale. Filmi tehes svisin teeneka leeprahaigete ravitseja Anne Sarve abiga judu mda leepra ja leprosooriumide ajaloo teemasse. Selle rnga, stigmatiseeriva tve pdejaid on lbi aegade isoleeritud ja nad on end ise isoleerinud pgenemisega sinna, kus tenosus teiste inimestega kohtuda oleks vlistatud vi minimaalne. Leprosooriumidki rajati enamasti n- loodusesse, suurematest inimasulatest eemale.
Eestis olid need 20. sajandi alguses olemas Saaremaal (Audaku), Kuudal, Tarvastus, Ninal, Tartu lhikonnas praeguse Maarjamisa haiglakompleksi piirkonnas. Leepra, mida lplikult vlja ravima piti alles 20. sajandi 70. aastatel, thendas avaramast sootsiumist isoleerimist ja sisenemist endasuguste kogukonda leprosooriumis. Saaremaal liigub primus, mille kohaselt vanadel aegadel saadeti leeprasse jnuid ka paadiga merele aerude ja purjedeta. Oli neid, kes valisid vabasurma. Audaku leprosooriumi maa-alal tegutseb juba aastakmneid Viidume looduskaitseala keskus. Sealt mitte kaugel on vana leeprahaigete surnuaed, millest hoolsa otsimise korral annavad mrku paar mdanenud, maas vedelevat puuristi.
Leeprahaigete hauad jid enamasti hoolitsuseta, kllap mlestasid omaksed neid mujal vi pti nende olemasolu lihtsalt unustada.
Tagasi lo juurde. See erakordselt vapper ja tugeva iglustundega mees, kes veetis leprosooriumides kokku le kuuekmne aasta, eraldus sealgi, kus juba niigi oldi eraldatud loodusesse. Filmisime 2005.aasta jaanipeva paiku Talsi leprosooriumi taga asuvas metsas mitmeid onne ja osmikuid, mida patsiendid sinna aastakmnete jooksul olid ehitanud.
lo nitas uhkusega enda onne hes neist oli ta prast Talsi leprosooriumi juhtkonnaga tlli minemist elanud terve aasta. Selliseid onne ehitasid leeprahaiged paljudes leprosooriumides et oleks olemas see tiesti oma nurk, kus segamatult olla.
Filmi tegemise ajal lugesin uuesti lbi ka Aadu Hindi raamatud Pidalitbi ja Vatku tbilas. Nende sndmustikus on teadaolevalt palju autobiograafi list olevat ju Saaremaal kasvanud ja seal leeprahaigetega kontaktis olnud Aadu Hint veel vanuigi hirmu tundnud vimaliku haigestumise ees.
Tema Tuulises rannas leiduvat sellised read: Pidalitbi polnud sama mis surm. Vibolla, et pidalitbi oli hullem kui surm.
1962. aasta l, samal ajal, kui lo Kirs Kuuda leprosooriumis oma iguste ja vabaduse eest vitles, tegi leeprahaigete kolooniast Iraanis fi lmi iraani naispoeet Forough Farrokhzad. Filmi nimi on Maja on must. Seda lhikest dokumentaali on peetud heks kigi aegade vimsamaks Iraani filmiks. Seda filmi ei taha kirjeldada, mber jutustada, sest selle ausust ja ehedust peab vahetult vastu vtma. Film ilust, mis snnib siia ilma lbi valu.
Iraani leprosooriumi koolis palub petaja nimetada lastel ilusaid ja inetuid asju. Ilusateks peavad nad maad, kuud, pikest ja lilli vljaspool neid, looduses leiduvaid asju. Inetutena nimetavad nad ksi, jalgu ja pead kehaosi, mida leepra esimesena rndab ja moondab. Kummaline, kuid selles vanas mustvalges fi lmis mjuvad leeprast rsitud inimesed mulle vga ilusatena. Vaadake ja otsustage ise, ilu olevat vaataja silmades.



Vahur Laiapea, filmimees
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet