2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Parimad unad kodumaalt

Kui peaksin valima selle he ja ainsa unasordi, mis kigist teistest le on, siis ei oleks vlismaistel hrgu mekiga unadel kll sugugi lootust. Ja mitte prmugi irratsionaalsest kolkapatriotismist lhtuvalt meie oma kige paremad unasordid lihtsalt ongi konkurentsitult parimad.

Ehkki Eesti pole maailma mastaabis teab mis tegija ei unakasvatuse ega -aretuse alal, on ometi kuidagi nii juhtunud, et need kige-kige-kige maitsvamad unasordid kas pris kindlasti vi siis vhemalt eeldatavasti meilt siit kohapealt prit on: Liivi kuldrenett muidugi ja Suislepp on juba ra mainitud, ent sellega asi ei piirdu. ra kiita ei jaksa ka Sgisdessert una, Lembitut, vana head lambanina Prnu tuviuna ega uuematest sortidest Kasperit, Taavit vi Karambat. Muidugi, egas suures ilmas popid Golden Delicious, Granny Smith ja Red Delicious ldsegi mitte halvad ei ole ja igupoolest teevadki need hoopistkkis enamikule meil kasvavatest unasortidest maitse poolest silmad ette. Ent mitte parimatele.

Sibulun, suislepp, valgeklaar ja kuldrenett
Mletan lapseplveaegset keldriesist suurt sibulapuud, mille otsas nii mnus turnida oli ehkki vanaema keelama kippus vi, kes teab, viimaks just selle prast. Ka maja ukse ees kasvas kaks puud, tsi, mitte sugugi nii uhkelt laiuva vra ja jmeda pahkliku tvega. Nood ronimiseks ei klvanud, sest esimesed oksad hakkasid poisinaga jaoks liiga krgelt, nii et kikivarvulgi ei ulatunud haarama. Neid sibulaid sime juba enne jule vi, nojah, tollal ju juludest rkida ei tohtinud, ikka nridest pidi jutt kima. Viimased, juba krimpsunud, ent seda maitsvamad unad kestsid teinekord pea jaanini vlja. Vist ei ole vaja eldagi, et nii maitsvaid sibulunu pole ma hiljem enam kunagi saanud.
Ka suislepp oli meil aias olemas, oma igeriku vhikomulise tve ja imemaitsvate roosapseliste untega. Kuidagi ei judnud ra oodata, millal need siis pris valmis saavad, ikka sai teisi juba pooltoorena proovima hakatud. Kidur puu vga palju saaki ei andnud, nii et tihti said unad enne otsagi, kui viimased selle pris ige klaasjasdamikulise kpsuseni judsid. Ja kui vahel mnda ladvauna testi enne ktte ei saanud, kui too tiskpsena lpuks puult pudenes, ei olnud paremat una ldse olemaski.
Valge klaari istutasin ise, juba koolipoisina. Meeles on seegi, et esimene saak oli neli suurt una, millel nii kaua kpseda lubasime, kuni need lpuks klaasjaiks muutusid. Kll ikka olid head! Eks kindlasti ka seeprast, et see oli kige esimese oma istutatud unapuu kige esimene saak. Muidu ma valgest klaarist nii vga sisse vetud ju ei olnud ega ole ka nd.
Veel oli meil aias marjapsaste vahel ks tohutu krge metsik unapuu, mille saak kll suuresti kitsedele-lammastele lks, sest kuigi pealtnha vga ilusad, olid unad selles puus vissid mis vissid nii hapud ja mrud, et hirmus kohe. Mahla neist siiski pressiti ja pruugiti veini tegemiseks, tavaliselt koos paremate untega, aga vahel hoopis koos pihlakatega. Tagantjrele ei mista ma kindlalt arvata, oli see puu siis mne kultuursordi seemik vi metsunapuu ise, ent ega sel vast thtsust ei ole ka niikuinii kasvab see puu veel vaid mlestusis. Nagu kik teisedki eespool jutuks olnud.

Valge klaar leilma kuulus Yellow Transparent
Kllap on need mu lapseea unasordid Liivi sibulun, Suislepp ja Valge klaar un ning lisaks veel Liivi kuldrenett tuttavad pea kigile meile kel omast aiast korjatuna, kel naabri kest saaduna, turult ostetuna vi hoopis vanavanemate keldrist tooduna. Ilmselt teab neid sorte ka suure kaarega aiandusest mda kinu isegi siis, kui ta aias una- ja pirnipuul vahet ei mista teha. ks un nimetatuist on kogunisti le ilma kuulus Valge klaarun nimelt, kes Riia kaudu Prantsusmaale judis ning sealt maailma vallutama asus. Yellow Transparent selle nime all meie klaari enamasti tuntakse on tnini laias maailmas populaarne un. Suislepast teame, et see maasort kindlalt Eesti pritolu on ning Viljandimaalt Suislepa misast levima hakkas. Ka lejnud kolmel nimetatud unasordil on Eesti pritolu kahtlustatud. Valge klaaruna ja Liivi sibuluna puhul vib kahtlus isegi ehk teks osutuda, ent on sna kindel, et Liivi kuldrenett hoopis Saksamaalt prineb.

Kultuurunapuu kasvatamine Eestis
Selliseid magusaid ja unalhnalisi lapseplvemlestusi nagu minul, saavad kindlasti paljud eestimaalased vi ehk isegi enamik meist, heldimusega meenutada. Ometi ei ole see sugugi alati nii olnud, sest kuigi kultuurunapuu on Eestis vaat oma kaheksa aastasada kasvanud (rkimata metsunapuust, kes juba vhemalt viis tuhat aastat tagasi meie aladel oma kibehapukaid vilju kandis), ei ole maarahval temaga ilmselt vga palju kokkupuudet enne 18. sajandit olnud. Tsi, 16. ja 17. sajandil oli Eesti misates puuviljaaedu kll juba olemas ja sna suurigi, ent see oli selline sakste vrk. Pealegi ei saanud unakasvatus misateski iget hoogu sisse. Et misaaednike seas ka eestlasi oli, ei jnud unapuu maarahvale ometi pris vraks ja tasapisi neid viljapuuaedu paremal jrjel taludes ikka rajati. 19. sajandi lpul oli juba talusid, kus oma puukoolgi olemas. Nnda vis mdunud sajandi alguskmnenditel tdeda, et Eestis on viljapuuaiad sna tavaliseks saanud. Eks talude prisperemehed olid kindlasti omale unapuude istutamisel agaramad kui rentnikud ja pooleteramehed ning nii hakkas unaaedu prast talude priseks ostu ha judsamalt siginema.

unapuu kasvatamine maailmas
Mujal maailmas on unakasvatusel ja -aretusel pikem ja vrikam ajalugu kui meil siin Eesti ei ole kohe kindlasti koht, kus esimesed unapuusordid aretati.
Oluline kui mitte isegi olulisim aed-unapuu sortide kujunemiskeskus oli Taga-Kaukaasias. Tsi, esimene see vast polnud, kuid Kesk-Aasiast sinna toodud sordid andsid sealsele unapuukasvatusele ja -aretusele suurema hoo ja krgema lennu kui aedunapuul oma esimeses kujunemiskeskuses Kesk-Aasias. Ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma unasordid olid ilmselt Kesk-Aasiast prit, kuigi Euroopasse judsid need hoopis Kaukaasia kaudu. Kaua arvati, et just Kaukaasia oli aedunapuu vlja kujunemise piirkond, ent nii see siiski pole.
Ameerikas sai unakasvatus alguse Euroopast sissernnanute kaasa vetud seemnetest. Eriline koht unapuude levikul ja unaaedade rajamisel oli John Chapmanil, kes Johnny Appleseedi nime all juba oma eluajal (18. saj lpuaastail ja 19. saj esimesel poolel) legendiks kujunes: primuse jrgi klvanud ta ise ja rgitanud ka teisi klvama tohutul hulgal unaseemneid, kus iganes ta ka ei kinud. Ehkki unapuuseemikutel on enamasti hapud ja mrkjad viljad, ei seganud see siiski kedagi, sest philine osa saagist lks siidri ja viimasest osa vee vlja klmutamisel saadava kangema rpe, nn apple jacki valmistamiseks. Pealegi oli osa seemnest kasvanud puid ju ka keskmisest mrksa maitsvamate viljadega.

Kuidas saadakse kultuurunapuu?
Seemnest unapuude kasvatamine on pnev ja enamik sorte just nii saadi ja saadakse (ka pungamutatsioonid, nn spordid, vivad uue sordi aluseks olla), ent ilma vristamise ehk pookimiseta poleks sortidest ieti mtet rkida ning rilist unakasvatust poleks ldse olemas (erinevalt paljudest tsitrustest, mis ka seemneist sordiehtsaina trkavad). Alles pookimine pakkus vimaluse vrtuslikku seemnest kasvanud unapuud kiiresti ja massiliselt paljundada. Pole kll selge, kes ja millal ieti pookimise peale tuli, ent teada on, et Hiinas vallati seda kunsti juba kolm tuhat aastat tagasi ning Euroopas vhemalt kaks. Kllap oli eeskujuks emake Loodus ise kokku kasvanud puid leiab metsas vi pargis ikka.



Harri Poom, aednik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet