2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Homme istutan unapuu

Prast 2009/2010 karmi talve jid meie unasaagid nii vikeseks, nagu need pole kunagi olnud. Eesti 2011. aasta unatoodang oli umbkaudu ainult 33003400 tonni. Ainuksi viimase kuue aastaga on viljapuude kasvupind vhenenud pea kaks korda. Millal hakkame taas unaaedu rajama?

Vaadates meie omamaise puuviljatoodangu numbreid, melgem, kas me ldse saame loota, et poest saaks piiramatult osta eestimaist una. Tabelist 1 on nha, et prast 2009/2010 karmi talve jid unasaagid vga vikeseks. Kirsisaaki polnud ldsegi. Vrrelge seda tabelis 6 toodud sjaeelse toodanguga!

Eesti puuviljade ja marjaaedade pind vheneb kohutava kiirusega
Mis on juhtunud? Kas sdi on ksnes karmid talved?
Vtan vrdluse aluseks Eesti statistikaameti 2001. aasta loenduse andmed, mille jrgi oli puuvilja- ja marjakultuuride kasvupind ligikaudu 18 500 hektarit. Viie aastaga see vhenes poole peale (9048 ha). Veel kaks aastat hiljem oli jrel ainult 8148 hektarit. Kui vrrelda ainult una- (ja pirni)puude kasvupinda, siis vhenes see 5118 hektarilt (2006. aastal) 3572 hektarini (2010). Ainuksi he aasta jooksul (20052006) juuriti vlja 1420 hektari jagu una- ja pirnipuid.
Nendest nidetest kipub sugenema arvamine, et eestimaalased ei taha enam oma aeda viljapuid. Need on loovutanud koha muruplatsidele, lillepeenardele ja ilupuudele-psastele. Puuviljad ostetakse poest ja turult. unad tuuakse meile Poolast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist, Itaaliast, Belgiast ja Hispaaniast. Kuid on imporditud ka Hiina, Brasiilia, Tiili, Argentiina, USA ja Uruguay unu. Mnel aastal on palju unu toodud Leedust (kuni 8,5%).
Ometi pole see alati nii olnud. Oleme tootnud unu ja teisi puuvilju ning marju nnda palju, et on jtkunud ekspordikski.

Millal judsid Eestisse viljapuud?
Heidame kigepealt pgusa pilgu puuviljakasvatuse ajaloole. Metsamarju ja meie kodumaise metsunapuu (Malus sylvestris) vilju kasutati Eestimaal muistsel vabadusajal kllap kindlasti sgiks. Metsunapuu kohta kirjutavad etnoloogid, et nende vikseid hapusid unu pandi sgisel aita tallele. Prast klmumist ja lessulamist olid need mahlased, vhem hapud ja eriti armastasid neid lapsed. Millal judsid Eestisse praegu tuntud viljapuud, selle kohta kindlaid teateid ei ole. 13. sajandi rikutes on mrgitud kll kloostriaedu ning 14. ja 15. sajandist on teada, et vljapoole Tallinna linnamri Tnisme eeslinnas Pha Barbara kalmistu mbruses oli samuti aedu. Kuid teadmised nende kohta on vga napid.
Ajakirjas Horisont (Tammet, 1994) antud levaates arheoloogiliste vljakaevamiste kohta Tartu vanalinnas eldakse ksikasjalikumalt, et 13. sajandi kultuurikihtidest tuli pevavalgele hapukirsipuu, kreegipuu, pirni- ja ploomipuu seemneid. Siis tunti ka nii vikese- kui suureviljalist unapuud.
16. sajandist on tpsemaid teateid Saare, Kudina ja teiste misate aedade kohta.
Kolga misa aia rajas Rootsi riigimarssal Jakob de la Gardie 17. sajandi algul. Aias kasvas ligi 200 unapuud, kolmsada kirsipuud ja mni pirnipuu.
Hiiumaal Phalepa misa aias oli 1686. aastal ligi 150 unapuu krval 55 kirsipuud, 6 ploomipuud ja ka kreegipuud. Aastal 1690 oli Rootsi kindralkuberneri Phja-Eesti kaartidel mrgitud umbes kahekmne misa puuviljaaiad. Puuviljaaiad hakkasid tulu tooma, kui tekkisid Peterburi turud ja unu hakati sinna viima. Eestlaste oma puuviljaaiad Viljapuid on misate eeskujul istutatud talude juurde vhesel mral juba mitusada aastat tagasi. Hoogsalt hakati taluaedu rajama prast talude priseks ostmist. Iseranis innustas viljapuude istutamist poliitik ja Kurgjale nidistalu rajanud Carl Robert Jakobson (18411882). Hiljem tegutses Lne- Eestis Haapsalus ja Vormsi saarel vga innukalt Eesti esimene pomoloog Jaan Spuhl-Rotalia (18591916). Ka kuulsal Sangaste misa rukkikrahvil Friedrich von Bergil (18451938) oli thtis osa puuviljakasvatuse propageerimisel. Eestlaste suure unaaia ja aiari rajasid vennad Tnissonid Tartu klje alla Eerikale. Jri (1870?) ja Jaani (1868?) aiari kestis 19001940. Jri oli Venemaal ja Riias ppinud aednik, Jaan Tnisson oli eluaegne ja ks kindlameelsemaid poliitikuid, kes oli mnda aega Eesti Vabariigi peaminister ja riigivanem. Nukogude vim arreteeris 1940. aasta julukuul mlemad vennad, nende edasisest saatusest kindlad andmed puuduvad.
Eesti riigi iseseisvumine tekitas viljapuude istutamise puhangu, aastal 1929 oli loenduse andmetel Eestis 2,3 miljonit viljapuud. Aastal 1939 oli viljapuid juba 3, 44 miljonit pluss ligi 4 miljonit marjapsast. Viimati mrgitud aastal toodeti he elaniku kohta 54 kg puuvilju ja marju.

Eesti kliima ei ole viljapuudele soodne
Enne Teise maailmasja Eestisse judmist, 1939/1940. aasta talv oli katastroofi liselt klm: miinimum temperatuur langes Jgeval 43,5 kraadini (17.01.1940). unapuudest hvis 69%, pirnipuudest 87%, ploomipuudest 86% ja kirsipuudest 81%. Sda takistas aedade taastamist. Jrgnenud Nukogude Liidu okupatsiooni ajal veti suuremad taluaiad ra. Nende asemele hakati rajama suuri majandiaedu, mida ei suudetud korralikult hooldada. Eesti Vabariigi aegset viljapuude arvu ei suudetud enam saavutada.
Klmad talved kordusid 1955/1956, 1962/1963, 1965/1966, 1978/1979 ja 1986/1987. Kigil neil talvedel hvis palju viljapuid. Eriti tugevasti said aiad kannatada 1978/1979. aasta talvel, mil temperatuur langes Ida-Eestis maast kahe meetri krgusel 39 kuni 43 kraadini ja lumepinnal kuni 50 kraadini. Ka Lne-Eestis ja Saaremaal (mererannikust kaugemal) oli 33 kuni 38 C klma. Kige tugevamini said kannatada ploomi-, pirni- ja kirsipuud.
Tolleaegsetes kige suuremates ploomiistandikes Sootaga sovhoosis koos Vasula aiaga, Rngu sovhoosis, Prnu sovhoosis ja Polli majandis hvisid kas kohe vi jrgmise paari aasta jooksul kik vanemad ploomiaiad tielikult. Ka noored aiad kahjustusid, kuid knnuvsudest kasvasid uued puud. Selleks, et kahju suurusest paremat ettekujutust saada, mrgin, et Rngu majandi 16 000 ploomipuust tuli vlja juurida 13 550 puud ning Sootaga majandis 6760 puust 4954 tkki. le Eesti tehtud vaatluste jrgi hinnati hvinuks 69% ploomipuudest. unapuudest tuli 1978/1979. aasta talve klma tttu Sootaga sovhoosis vlja juurida 10 800 puud ja Rngu sovhoosis 18 360 puud. Trva sovhoosis hvisid pooled, Kullaaru sovhoosis Rakvere lhedal ja Alliku sovhoosis Jrvamaal koguni 73% unapuudest.
Kuid halbade aastate vahel esines ka vga hid aegu, mil saadi suuri saake: 1971, 1976 (ldse parim aasta), 1978 (paremuselt teine), 1981, 1983 ja 1989 (samuti vga suure saagiga).

Talvekahjustused ei ole kuhugi kadunud
Karmid talved on esinenud ka taasiseseisvunud Eesti ajal. Kesoleva sajandi kige klmemad talved on olnud 2002/2003, 2009/2010 ja 2010/2011. Mnel aastal on suurtel aladel esinenud lehe- (isegi prna)kuus tugevaid klmi, mis on hvitanud ra ied vi noored viljahakatised.

Millal tuseb aedade populaarsus?
Tahaksin loota, et langus on peatunud. Esiteks selleprast, et noored pered, kes omale uue elamise on rajanud, istutavad sinna ka viljapuid ja marjapsaid. Teiseks, et inimesed, kes vanu puid on vlja juurinud, mtlevad nd uute istu tamise peale. Ja veel soovin, et uued ettevtlikud aednikud rajaks riaedu mgiunte tootmiseks. Tuletan meelde, et loeme ajalehtedest sageli kurtmist eesti oma unte puudumise le poelettidel. See nitab, et paljud meie hulgast sksid hea meelega meie oma mullal kasvanud aiasaadusi.

Homme istutan unapuu!
Hakkame siis peale ja istutamegi unapuu. Kuid pidagem ka hoolega aru, kuidas seda teha. Uurigem nuandvaid raamatuid. Kigepealt vaadakem mbrust: kas asute soodsas vi karmis paigas. Rannikul vite istutada rnemaid sorte ja saada ploomi- ja maguskirsipuudelt nii suurt saaki, et ei jua ra sa. Orgudes, kus talvepakast vib tulla 30 C vi rohkemgi, ploomi- ja kirsipuud teile enamasti rmu ei too. rnemaid (kuid vga hid) unasorte peate kasvatama seal vastupidavatele tvemoodustajatele poogituna.
Tuntud klimatoloog Andres Tarand, kes vahepeal poliitikuna peaministri ametisse ja Euroopa Liidu parlamenti judis, korraldas oma varasemal tkohal Tallinna botaanikaaias temperatuurimtmisi, mis nitasid, et Tallinnas on klmadel tuulevaiksetel talvedel kohati kuni 10 kraadi soojem kui mberkaudu lagedates paikades. Eks Tartugi ja teised linnad on teada-tuntud rohkete linnakruntide aedadega.
rge jtke puid hooleta. Kui noor puu jb jnestele vi metskitsedele kttesaadavaks, siis on teie istutamise t olnud asjata. Tvi ja vraoksad tuleb kuuseokstega kinni siduda vi peab tara olema nii kindel, et kski loom sealt lbi ei tule. Jneste prast peab tarata paigas tvele kaitse mber panema kohe istutamise jrel. Tean omadest kogemustest, et peval istutatud puud tuli samal l maitsma jnes ja kooris tvelt suured ribad ra.

Missugust saaki vib loota
Saagi suurus puu kohta oleneb pookealusest. Hsti nrgakasvulisel alusel unapuu kasvab ainult rinnuni vi natuke le pea. Niisuguse puu saak piirdub mne kuni mneteistkmne kiloga. See-eest hakkab taoline puu vga vara vilja kandma ja puid saab istutada vga tihedalt. Tugevama kasvuga unapuu kasvab suureks, selle likamise (kujundamise ja vrahooldusega) tuleb roh- Tabel 3. Ploomide saagikus (kg puu kohta) Tabelis toodud esimesel saagiaastal (1992) olid puud viis aastat vanad; esimesed peotied ploome saadi puudelt kolmandal ja neljandal aastal prast istu tamist. Vga heade ploomisaakide korral saadi Saaremaa sordikatsepunktis, Pihtla lhedal Kuusiku klas sordilt Emma Leppermann 21 puu keskmiseks saagiks 104 kilogrammi (1972. aastal). Samas teine saagikam sort Liivi kollane munaploom kandis keskmiselt 72 kilogrammi. Sama hid saake on korjatud ka Polli majandi Morna osakonnas. ksikutelt ploomipuudelt on saadud 200kiloseid saake. kem vaeva nha. Kuid suure puu saak on vga suur.
Niteks Tartu lhedases Rhu katseaias saadi Liivi kuldreneti, Suislepa,
Talvenaudingu jrjestikku aastatel 19821992 kahekmne he puu keskmisena jrgmised saagid (andmed prinevad katseaia juhatajalt Tiiu Siimiskerilt).



Kalju Kask, puuviljandusteadlane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet