2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Eesti puuviljanduse hiilgeajad

Eksport Eestist esimese vabariigi ajal
1930. aastate andmetel saadeti Eestist peamiselt sgisunu ja metsamarju ka vlisturule.

Lisaks tabelis 4 toodule eksporditi 1937.
aastal alates musta sstra vesihoidiseid;
1939. aastal saadeti prooviks ka mahla.

unte vljavedu oleks vinud olla suuremgi, kuid ei olnud kllaldaselt pakkuda sobivaid sorte ja kvaliteetselt sorteeritud kaupa. Kige rohkem oli Antonovka unu. Vlismaal oli eriti hinnas Treboux Smling (praegu on see mber ristitud Prnu tuviunaks), kuid seda toodi vhe kokku. unu viidi Soome, Saksamaale ja Inglismaale. Eestis oli kll palju unapuid, kuid kaks kolmandikku neist olid suvi- ja sgissordid, mille unu ei suudetud nende lhikese silimisaja tttu ra tarbida. Taliunu tuli aga oma toodangule lisaks mujalt sisse tuua. Meie unasordid vlismaal Meie vanadest unasortidest kasvavad vlismaal Suislepp, Tellissaare, Talvenauding, Tiina ja Valge klaarun. Suisleppa paljundatakse meelsasti Leedus, Ltis ja Soomes, aga ka kaugemal Venemaa lunaosas Krasnodari krais. Tellissaare kui varakult vilja kandma hakkav saagikas talisort on Leedu rilistes unaaedades levinud sedavrd, et leedu unu turustatakse ka Eestis. Ltis on unasortidest soovitussortimendis Karamba ja Tiina, kuid kik Eestis aretatud unasordid on Ltis kasvatuses ja katsetuses. Teistest vlisriikidest on Valgevenes katsetuses 7 meie unasorti: Kaari, Kaimo, Katre, Karamba, Kikitriinu, Krista, Liivika ja pirnidest Kadi, Polli punane, Pepi. Soomes on 8 unasorti: Alar, Kaari, Karamba, Kastar, Katre, Kikitriinu, Krista, Liivika. Itaalias on 5 sorti: Kaari, Karamba, Kikitriinu, Krista, Liivika. Hollandis on 7 unasorti: Kaari, Kikitriinu, Krista, Liivika ja Aule, Kastar, Kersti. Norras on katsetamisel meie unasort Alar 2012. aastast.

Eesti riigi iseseisvumine tekitas
viljapuude istutamise puhangu.
Aastal 1929 oli loenduse
andmetel Eestis 2,3 miljonit
viljapuud. Aastal 1939 oli viljapuid
juba 3, 44 miljonit pluss ligi 4 miljonit
marjapsast. Viimati mrgitud
aastal toodeti he elaniku kohta 54
kg puuvilju ja marju.



Toivo Univer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet