2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Maimo Rull:Ennukseme metsavennad ootasid valget laeva

1947. aastal kirjutas endine metsavend Arved Rull kodakondsetele Kamtatkast, et tervis hakkab juba taastuma ja et saadetagu talle jrele tema Aleksandri pllumajanduskooli tunnistus, et tal on lootust insenerikohta saada.

Pere rmustas, et Arved vaatamata oma 1945. aasta 21. radokuul metsavendade punkri rndamisel saadud kolmele kuulihaavale on tervise juures, teati, et ta on nutikas ja vga leidliku vaimuga poiss. Juba poisikeseplves ehitas Arved iseliikuri, mida kik imetlesid ja mille le ta oli vga uhke. Poiss sai alati hakkama, kllap saab ka nd! Ent rmustada oli vara, jrgmine Venemaalt saabunud ametlik kiri teatas napilt, et Arved Rull on surnud. Ei mingit seletust, kus ja mismoodi. Tnaseni on tema matmispaik teadmata. Rgiti, et viissada meest pandi lihtsalt laeva peale ja lasti phja. Seal ongi nende haud, kneleb Arved Rulli vennanaine Maimo Rull. Nii on mulle rgitud.

Istume Massumisa talus lillelise vakstuga suure kgilaua taga ja vaatame vanu albume. See on siin tegelikult Arvedi koht, kus ma elan, rgib Maimo oranitriibulisi tasse lauale sttides. Vanas talukohas elab praegu Arvedi vennanaine Maimo kanade ja kahe suure koeraga, musta-valge kirju Sammiga ja terjer Bellaga, kes haugub ues tublilt, saates meid autost majaukseni. Kui mehed 1944. aastal Ennuksemgedes punkrit hakkasid ehitama, siis lksid siit ue pealt kik laudaehituseks meldud vrksed prussid, nii on mulle rgitud. Osad arvavad ka, et ehitusmaterjal saadi mujalt, aga kuhu need prussid siis kadusid siit le ? Punker asub ju siin lhedal, asi neid vedada polnud, arutleb Maimo. Linnulennult on Ennukseme punkrini vaid kaks kilomeetrit. Mitmekmnemeetri pikkune paari vljapsuga maa-alune ehitus paiknes Ennuksemgede soode vahel, kus 1944/1945. aasta talvel kis lbi 12 15 metsavenda. Enamik neist sai surma, kui okupandid 1945. aasta talvel punkrit piirasid. Haiglasse viidi Arved kolme kuulihaavaga ja veel kaks inimest. Miks nad metsavendadeks lksid? Eks ikka oodati abi, loodeti valge laeva peale, arvab Maimo.
Maimo Kojaan ise oli 1944. aasta traagiliste sndmuste ajal alles noor neiu ja kuulis juttu Ennuksemgedest Arvedi vennalt Ervinilt, kellega ta sai alles prast sda tuttavaks. See juhtus 1949, kditamiseaastal Kanakla metskonnas, kuhu mlemad oli pakku jooksnud. Minu perest viidi ra ema ja kaks de ja tdi, Ervinil ed.
Kanakla metsapunktis veti nneks inimesi juhutdele. Olime seal redus. Prast abiellusime ka Kanaklas. Minust sai Tipul metsavaht ja mehest metsnik. Ilus oli meie elu looduse keskel, meenutab Maimo sravil silmil. Kanakla metsapunktis said paljud nn kahtlased isikud td. ks punane noris seal mind, et meie hulgas on hel mustad plekid peal, aga teised mehed lpisid vastu, et juhatajal on jah, kopsul plekid. Tol ajal hoiti ikka kokku ka ja visati nalja, ei olnud hda midagi, meenutab rmsameelne Maimo. Mind tegelikult kditada ei tahetud, olin tl uhke koha peal Holstre vallas pllumajandusosakonna juhatajana, aga kui mind vlja kutsuti vastust andma, kas mu ema oli kulak, oleksin pidanud teisiti rkima. Mina tlesin, et mis kulak, lesknaine nelja lapsega. Ja siis mind vallandati tlt, hesnaga, traamat rikuti ra. Sel ajal oli see tsine asi.
Eluraskused pole Maimot kunagi vastu maad surunud. Elu on pnev olnud! Tnapeval teil on ju nii igav, muigab ta. Maimo arutleb, et tolle aja inimeste hakkama saamine ei ole vrreldav tnapeva perede valmisolekuga kilistele sndmustele vastu astuda. Taludel oli ju kaheaastane viljavaru olemas. Kui sja algul tulid punased Lti ja Leedu poolt, siis meie pere oma koduklas Kaaveres lks pakku. Kaks kotti jahu peitsime kaevu rukis ei vta ju vett sisse, ainult pealmise kihi. Kiki selliseid nippe osati ja teati. Laadisime oma asjad vankrile ja sitsime ndalapevadeks Tnassilma je rde, seal magasime lahtise taeva alla vankritel, vga ilus oli. See paik polnud kodust vga kaugel, kmmekond kilomeetrit, tdrukud kisid ikka kodus lehmi lpsmas. Loomad olima niisama ue peale vabaks lasknud. Prast tulime tagasi ja ngime, et nneks oli ainult kn maha pletatud.
Maimo meenutab esimest Eesti aega hea snaga: Praegu on noortel palju raskem mu meelest, nii palju peab td tegema. Aga tol ajal ei tehtud nii palju, talut polnud ju raske. Nd hakkavad inimesed alles laupeval prast tndalat kodu koristama, siis olid laupevaks kik td tehtud. Isegi kibedal heinaajal tulime ikka reedel koju. Kui hommikul mindi tle, siis vahepeal kidi ju kodus, magati paar tundi hobuse und, nagu siis eldi. Eks hobune tahab ju ka vahepeal sa Siis ttati veel paar tundi ja oligi kik. Sdi, puhati jalad laual ja htul oli veel jaksu minna kla peale ringmnge mngima ja mistatusi lunastama. Tantsiti ja lauldi. Eestimaa oli siis ju rahvast tis. Kike tehti naljaga, kerge pilaga, keegi pahatahtlikult kedagi ei kiusanud. Kogu okupatsiooniaja oli Arvedi talukoht vraste kes. Vend Ervin, tema abikaasa Maimo ja nende kaks ttart otsustasid 1980. aastatel siiakanti elama tulla. Meile pakuti kll endiste kulakute maju. Aga meie ei tahtnud teiste nnetusest kasu ligata. Nnda nad ostsid hoopis laokile jnud Arved Rulli maja 1987. aastal. Maja oli halvas korras, vundament oli kehv, samuti oli siin kitsas. Arutasime ja leidsime, et targem on vana maha vtta ja uus ehitada. Nii tehtigi. Maja neb praegu kena vlja, punaseks vrvitud ja vrske plekk-katusega. Siin majas on kodutunne, nagu eluaeg oleks Massumisas elanud, lapsed tlevad nii. Tulime ju siia alles siis, kui meil endil olid lapselapsed. Vikste poiste vrvitud on see majagi.
Maimo ja Ervin kisid siiakolimise jrel ka Ennuksemel. Kui siis 1990. aastatel hakati vana metsavennapunkrit lahti kaevama ja sinna prast punkri hkulaskmist heidetud metsavendade maised jnused mber maeti, oli hea meel kll, et ka Arvedi nimi sai puhtaks ja au sisse. Okupatsiooni ajal ei saanud ju kva hlega rkida, et Ervini vend oli metsavend. Lastele rkisime kll kik ra, nagu oli, meenutab Maimo. Eesti vabaduse le oli hea meel, mis seal rkida!
2010. aastal Tarvastu valla toel taastatud metsavennapunkris pole Maimo aga kinud jalad on kehvad. Aga minu lapselaps Alar sidab ikka 21. veebruaril oma saani peal sinna.
Arvedi hauda ei tea aga keegi.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet