2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
itsainus Mulgimaa

Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit, itsainus Mulgimaa! Nii on kirjutanud mulgi poeet Hendrik Adamson. Ent kas te ikka teate, kus see luuletustes ja lauludes listatud Mulgimaa asub? Mis muud kui hppame sadulasse ja asume seda heskoos avastama!

I pev
Karksi-Nuia Alustame situ Karksi rgoru veerel asuvast vikelinnast, mis on kesoleva aasta alguse seisuga koduks 1774 elanikule. Kaua aega kutsuti seda paika hoopis Nuiaks srast nime kandis ka XIX sajandil teede ristumiskohas tegutsenud krts, kus mulgid olevat sageli tlitsenud ning rahvasuu jrgi tihti ka nuiad kiku lasknud. Nukogude ajal andis alevi arengule tuke pllumajandustehnika ettevte Nuia EPT. Ettevtte krgaeg oli 1970. aastatel ja 1980. aastate algul, siis anti korraga td 820 inimesele. Nuia EPT suurim tvaldkond oli autode remont: sinna toodi kapitaalremonti GAZ-veoautosid le Eesti ja laialt Venemaaltki. Hiljem ehitati siinsetes tkodades mber Uljanovski tehasest saabunud uued UAZ-id. Nuia EPT maaparanduse osakond tegi metsa- ja pllukuivendustid kogu Viljandimaa lunaosas ning nende algatusel ja juga paisutati rgoru phjas les tehisjrv. 1987. aastal sai alev endale nimeks Karksi-Nuia ning 1993. aastal anti sellele linna staatus. Siis elas linnakeses rohkem, umbes 2200 inimest. Praegu asub Karksi-Nuias suure Karksi valla keskpunkt. Tnapeval pakuvad Karksi-Nuias td ettevtted, millest kolme suurema tegevusala on liimpuitplaatide tootmine ja linna keskkttega varustamine, kaubandus ning metallittlemine. EDASI LOE TRKIVLJAANDEST!!!

Meie stardikoha juures meveerul seisab Karksi valla kultuurikeskus, kus paiknevad ka vallavalitsuse ruumid. Suurejoonelist hoonet hakati ehitama okupatsiooniajal Nuia EPT kavatses sellest teha oma olmehoone. Prast Eesti taasiseseisvumist ji aga ehitus toppama ning pikka aega seisis hoonemrakas konserveerituna. Lpuks nnestus linnal see 2004. aastal avada. Kui hoolega vaatate, mrkate kultuurikeskuse ees 2010. aastal paigaldatud kaheosalist puuskulptuuri Tantsivad mulgid, mille juures seiklejad end pildistada armastavad. Maalilise Karksi rgoru serval seisab alates 1990. aastast ka kirjanik August Kitzbergi monument. Pilk kaunile rgorule, selle keskel helkivale Karksi-Nuia paisjrvele ja viksemale Linnaveski jrvele see on Karksi maastikukaitseala, ks kauneimaid vaateid Mulgimaa galeriis.

Kitzbergi tubamuuseum Maiel
Karksi-Nuiast kolm kilomeetrit Prnu poole Maie talus asub mulgi kirjaniku August Kitzbergi (18551927) eramuuseum. Seda hoiab elus Asta Jaaksoo mulgi kultuuri silitaja, kes on selle tegevuse eest plvinud mitmeid aunimetusi.
August Kitzberg sattus Maiele tnu oma vend Jaanile, kes oli saanud seal 1871. aastal vallakirjutaja ja koolipetaja koha. Maie talu ametikorteris jtkus ruumi ka petaja emale-isale ja vend Augustile. Kirjanik on just seda kohta nimetanud oma koduks. Maiel alustas Kitzberg ka oma jutustuste kirjutamist. Asta Jaaksoo avas Kitzbergi tubamuuseumi 1983. aastal, kuid materjale kirjaniku suguvsa, elutee ja loomingu kohta kogus ta juba mitu aastakmmet varem. Praegu vtab vljapanek enda alla neli suurt ruumi.
Lisaks tubamuuseumile on Maiele rajatud Mellini puhkekeskus. Sealse rgoru nlval ttab talviti tstukiga suusamgi.

Lilli piiripunkt
Nd kinnitage turvarihmad, sest ees ootab knuline teekond Lilli piiripunkti!
Veel aasta tagasi oleksite Karksi- NuiaLilli maanteel takerdunud ehitustdesse, kuid eelmisel sgisel sai valmis eurorahadega remonditud 14kilomeetrine lik Karksi-Nuiast Eesti piirile. Umbes sama pikk teelik uuendati ka Lti poolel.
Nii Lilli piiripunkt kui ka Lti Ungurini kontrollpunkt lpetasid oma tegevuse 2007. aasta julukuus, mil justus Schengeni lepe. Varasemat aega meenutavad siin ainult thjad piirivalvehooned.
Piiril tasub siiski peatuda ja uurida posti number 269A krval seisvat mlestusmrki, mis avati 2009. aasta augustis Balti keti 20. aastapevaks. Kui astute mne metallseinast vlja ligatud figuuri kohale, saate teiegi tunda end Balti ketis osalejana.

Annemgi
Piiripunkti lhedal maantee res krgub Annemgi muistne eestlaste phapaik ning matmis-, ohverdamis- ja rahvapidude koht.
Eesti folkloristide andmebaasis on Anneme kohta kurb primus: seal olevat vastastikku juhtunud kaks pulmarongi, millest kumbki ei tahtnud teisele teed anda. Tekkinud tli, milles saanud hukka ks pruut Ann. Tema jrgi nimetatudki see paik Annemeks.
Karksi kirikuraamatute mrkmete kohaselt olevat Annemele pstitatud katoliku phaku Anne kabel. Paraku armastanud inimesed XIIIXVIII sajandil seal kristlike palvuste asemel endistviisi oma usukombeid tita ja suuri pidusid pidada. Eriti armastanud rahvas sinna koguneda jaanipeval ja annepeval.
Seeprast olevat kiriku katsujad andnud Karksi lossipealikule trahvi hvardusel ksu kabel hvitada ja rahvas Annemel kimisest vrutada. Pealik oligi ninud kurja vaeva, et inimesi sealt eemale peletada ning ilmselt kandsid pingutused lpuks ka vilja.
On aga teada, et veel XIX sajandil kandsid kohalikud inimesed Annemel paiknevale kivile ohvriande. Phapaika peetakse meeles tnapevalgi. Vaadake, vib-olla mrkate ohvrikivil mnda mnti nd peaks seal lebama juba eurod.

Lilli loodusmaja
Teel Taageperra vurame mda Lilli loodusmajast, kus korraldatakse loodushariduslikke laagreid, ppeprogramme ja ritusi. Seal asub ka Riigimetsa Majandamise Keskuse teabepunkt.
Eakas maja koos mbritsevate hoonetega on kogu oma elu teeninud loodusinimesi. Peahoone ehitati 1865. aastal Polli misa metsahrrale ning ka nukogude ajal ttas palkhoones Polli metskonna kontor. Praegu korraldab hoones tegevust MT Lilli Looduskeskus.
Loodusmajas saab tutvuda ravimtaimekoguga, mrata nidiste jrgi kodumaiseid puid, uudistada kauaaegse metsalema Jaak Pldma materjalide phjal sisustatud ajalootuba ja teha palju muudki.
Hooneid mbritseb umbes 140aastane park ning selle lhedal helgib Metskonna paisjrv. Uurimist vrib ka Virapuu rndrahn ning pperada salaprasesse pihlakasallu ja niakivi juurde. Juugendstiilis Taagepera Loss

Taagepera loss
Nd seadke oma vaim valmis, sest saate nha midagi suurejoonelist! Juame hte Mulgimaa esinduslikumasse paika, kus peetakse pulmapidusid ja nauditakse luksuslikke puhkusepevi.
Taagepera loss on ks paremini silinud juugendstiilis misahooneid Eestis, kus praegu tegutseb hotell ja restoran. Eraldi vaatamisvrsus on lossi 40 meetri krgune peatorn. Misaomanik Hugo von Stryk olevat selle pstitanud oma armastatud abikaasale Anna Sophiele, et too saaks imetleda pikese tusu ja -loojumist.
Loss ehitati Taagepera misa sdamesse aastatel 19071912 ning selle arhitekt oli Otto Wildau. Prast vrandamist kohandati maja mber kopsusanatooriumiks, mis avati seal 1922. aastal. Sanatoorium ja hilisem haigla tegutsesid Taageperas 2000. aastani, hiljem loss renoveeriti.

Holdre
Vntame edasi luna poole, kus meid ootab Taagepera lossi pisem ssar. Kui eelmine peatuskoht rabas suurejoonelisusega, siis Holdres neme vikest armsat misahoonet, mis magab justkui Okasroosikese vluund. Hdasti oleks vaja rikast printsi, kes mblikuvrgud laiali phiks ja majakese jlle srama lks.
XVI sajandil rajatud Holdre misas algasid suuremad ehitustd 1909. aastal, kui selle koha ostis Woldemar Dimitri von Ditmar. Videtavalt oli ta Taagepera misa omaniku Hugo von Stryki sber, kellele Luna-Eesti maastik meeldima hakkas. Romantilise juugendstiilis hrrastemaja arhitekt oli sama mees, kes Taagepera lossil Otto Wildau.
Prast riigistamist 1919. aastal seadis end Holdre misahoones sisse kohalik kool, mis tegutses seal 1960. aastate alguseni. Hiljem kasutati maja pioneerilaagrina. Praegu on ehitis eraktes, kuid seisab juba pikka aega thjalt. Lasa jrv Prast metsavahelisele teele knamist saavad soovijad teha peatuse vikese Lasa jrve res, mis peidab ennast tiheda rabamnniku vahel. Tasase moega, kaheksa ja pool hektarit suur umbjrv vrustab tulijaid lahkelt selle rde on rajatud RMK puhkekoht. Lasa jrve suurim sgavus on 4,6 meetrit. Jrvekese phi on kaetud turbamudaga ning ka kaldad on enamjaolt kaetud turbasamblaga.

Valgjrv
Kui end Valgjrve res laagrisse seate, siis teadke, et see jrv on nime saanud tnu oma haruldaselt selgele veele. 44,1 hektarit suur sopiline veesilm kuulub ka Eesti kmne sgavaima jrve hulka: selle suurim sgavus on 26,8 meetrit.
Rahvajutu kohaselt asunud ennemuiste Valgjrve kohal uhke mis. Sealne hrra olevat aga hullupra armunud oma esse ja otsutanud temaga abielluda. Ainsana manitsenud noori jumalakartlikkusele peiu onu, kuid armunud peig ei vtnud teda kuulda. Sdametiega ratsutanud mees pulmapeolt minema. Kui ta jrgmisel peval naasis, leidis ta uhke lossi maaphja vajununa selle koha peale oli tekkinud hoopis jrv.
Kirjeldatud loo teeb eriliseks see, et Valgjrve phjas on tepoolest muistsed ehitusjnused. Eelmise sajandi keskel viisid Eesti teadlased Valgjrvel lbi ulatuslikud arheoloogilised uurimised. Vee alt leiti palgijnused, postid ja vaiad, millel oli nha plemisjlgi. Leidude analsimisel selgus, et tegemist on esimese aastatuhande teise poolde kuuluva asula jnustega. Arvatavasti asus samas kohas inimese elupaik ka kiviajal ja eelrooma rauaajal.
Teadlaste hinnangul vis jrve keskel asuda omaprane vaiehitis, kus leiti varju vaenlase kallaletungi eest. Tenoliselt kuulus see rikkale likule, kes elas seal oma perega aasta ringi. Koorkla liivakivikoopad

II pev
Koorkla koopad <(b>
Tere hommikust!
Kas jalad edasi vntamiseks valmis? Tnast peva alustame maa sisemuse avastamisega ees ootavad Koorkla koopad, teisiti eldult ka Prguhaud vi Tondikoobas.
Koorkla rahvamaja juurest viib meid Jaoma oja kaldasse uuristatud koopani vike jalgrada. Liivakivis on nha mustav auk, mida mbritseb vike paljand.
Kes on julge ja avausest sisse ronib, leiab ennast 1,5 meetri laiusest ja 1,3 meetri krgusest kigust. See viib viksesse koopasse, kust edasi on vimalik valida kolme tunneli vahel. Kaks neist lpevad sissevarisenud seinaga, kuid parempoolne juhatab mmargusse saalikesse.
See on vaid vike osa kunagisest kikude ja ruumide ssteemist, mis vttis enda alla umbes veerand hektarit. Arvatakse, et esialgu uuristas koopad allikavesi, mis sealt jkke voolas. Hiljem on inimesed kaevanud kike ja koopaid suuremaks, et ennast seal vaenlase eest varjata. Misaajal vrustati koobastes klalisi ja piduseltskondi.

Helme koopad ja ohvriallikas
Maapue saladusi saame uurida ka Helme ordulinnuse varemete juures. Vaatamisvrsuse lhedal menlval tervitab meid Helme rahvarivaid kandev tammepuust Mulgi naise kuju.
Ordulinnus, millest praeguseks on jrel ksnes krged maakivimrid, ehitati orgude vahele meseljakule XIV sajandi esimesel poolel. See pidas tervena vastu le kolme aastasaja.
Vallikraavi phjas asub ohvriallikas, mille veega olevat ravitud silmahaigusi. Noored neiud ohverdanud allikal ka helmeid, et kaitsevaimud muudaksid neid puhtamaks ja ilusamaks. Sellest saanudki allikas ja Helme kant endale nime.
Varemete klje alt kitsa seljandiku seest leiate Helme koobaste sissepsuava. Nii nagu eestlastel tavaks, on sedagi paika nimetatud Prguks.
Arvatakse, et Helme koopad hakkasid valge kesk-devoni Burtnieki lademe liivakivi sisse tekkima allikavee mjul, kuid edasi kujundasid neid inimked. Oletatavalt kaevati koopad pelgupaigaks sdade eest. Grotte svendati ka XVIII sajandil, mil need pakkusid pnevust Helme misa pargi klalistele.
Videtavalt on Helme koobastes olnud kuus kuni seitse saali ja ligi 200 meetrit kike. Aegade jooksul on kigud kinni varisenud ning praegu saab uurida vaid kahte saali. Neist lhtub paar maa-alust kiku, mis lhikese teekonna jrel siiski lpevad.

Riidaja
Helmest phja pool saame uudistada suurejoonelist Riidaja misa. Misa peamaja on oma kohal seisnud alates 1762. aastast ning see on ks vheseid puidust barokkstiilis misahooneid Eestis. Suurema osa ajast kuulus Riidaja mis von Strykkide suguvsale.
Praegu ttab misamaja hes tiivas Riidaja raamatukogu. Kunagises magasiaidas tegutseb kultuurimaja ning valitsejamajas on ennast sisse seadnud Pdrala vallavalitsus.
Vimsate plispuudega pargi kaugemast nurgast juhatab tammeallee tillukese Gerdruta kabeli-kiriku juurde. Selle oli lasknud ehitada Gerdruta von Stryk oma 26aastaselt lahkunud ttrele Louise Hedwigile. Lagunenud hoone taastati ja taasavati 2001. aastal.

Krstna ja Anrepi lvi
Oleme judnud Sakala krgustiku kaguservale, kust avanev vaade inspireeris ilmselt ka siin elanud luuletajat Hendrik Adamsoni.
Krstnasse sisenedes mrkate kigepealt Vabadussja ausammast, mis on pstitatud kaheksateistkmne Krstna lahingus hukkunud mehe mlestuseks. Kla suurim vaatamisvrsus on endine misa hrrastemaja, milles ttavad praegu Krstna phikool ja lasteaed. Hoonet mbritseb liigirikas park.
1740. aastast kuni vrandamiseni kuulus mis parun von Anrepite perekonnale. Hrrastemaja juurest viibki allee asulast Viljandi poole jva Kabelime otsa, kus paiknes von Anrepite suguvsa perekonnakalmistu. Praegu on sellest alles ksnes mrid. Vaatamist vrib aga 1844. aastal pstitatud kaunis monument Anrepi lvi. See on mlestusmrk kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile, kes langes 1807. aastal Mohrungeni lahingus.

Ennukseme
Raassilla klas peame Ennukseme metsavennapunkri juurde judmiseks ette vtma paari kilomeetri pikkuse krvalepike. Kitsas teerada viib lbi metsa ja orgude knkale, kus aastaid tagasi toimus kurb tragdia.
Ennukse punkrisse pagesid philiselt mehed, kes olid kinud Saksa sjaves. Nad aimasid, et prast venelaste naasmist ootab neid arreteerimine. Arvatakse, et alates 1944. aasta sgisest varjas psivalt end Ennukse koopas kmmekond metsavenda ja isegi ks naine. Palju oli ka ajutisi elanikke.
1945. aasta 21. radokuu htul piirasid Vene sdurid punkri mber. Tenoliselt oli neile peidukoha ktte nidanud mni reetur. Lahingus lasti seitse metsavenda kohapeal maha, lejnud kaks meest ja naine veti kinni ning nemad surid hiljem Siberis.
Neli aastat tagasi otsustasid Tarvastu valla inimesed hukkunute mlestuseks peidukoha uuesti korda teha. Taastatud punker avati 2010. aasta 13. kooljakuul.

Paistu
Prast pikka situ Krstna kandi maastikel juame Paistu klla. Seal tervitab tulijaid pingil istuv Mulgi mees kuju, mis judis oma asukohta 2008. aasta prnakuul. Paistu esmamrkimisest mdus siis 774 aastat.
Paistu Maarja kirik on sdades, rstamistes, aga ka vlgust tekkinud tulekahjus korduvalt hvinud. Praeguse ilme sai ta XIX sajandi teisel poolel. Phakotta sammujaid tervitab kirikuaeda paigutatud puuskulptuur neitsi Maarjast, mis on raiutud kiriku lhedal kasvanud kasest.
Kirikuaias on ka mlestuskivi, mille alla on sngitatud Ennuksemel hukkunud seitsme metsavenna silmed. Phakoja ette kujundatud haljasalal seisab 1998. aastal avatud vabadussammas phendusega sdade keerises langenud Paistu kihelkonna inimestele.
Klas paiknevale kalmistule on maetud paljud tuntud tegelased (teiste hulgas niteks helilooja Friedrich Saebelmann, tuntud laulude Kaunimad laulud, Ema sda jm looja). Paistu rgoru 15 meetrised seinad

Loodi prgu
Paistust lahkumise jrel tasub teha pige vasakut ktt metsa vahele sinna, kuhu nitab Paistu rgorule viitav silt. Krgete kallaste vahel peidab ennast paljandunud sein, mis on 15,2 meetrit krge ja 23 meetrit lai. Kesk-devoni Arukla lademe pimjaskihilisest liivakivipaljandist voolab vlja allikas, mis suundub oru phjas vonklevasse Viraski ojasse.
Ka Loodi prgu koopasse olevad inimesed sdade ajal varju linud ning sinna olevat peidetud varandust. Mdunud kevadel toimus prgu juures aga silmnhtav imelugu. Viraski oja pressis ennast lbi liivakiviseina ning oja sng muutus paljandi lhedal meetri vrra sgavamaks. Nd siseneb vesi enne paljandi ette judmist maa-alusesse kiku, kuhu isegi inimene kummardudes sisse mahub. Seda ei soovitata siiski teha, sest kigu lagi vib variseda.

Heimtali
nnitlen! Teise peva lpuks olete judnud kohta, kus jtkub uudistamist ja imetlemist kogu htuks.
Heimtali klas asub suureprane misakompleks, mis kuulus enne riigistamist pikka aega Siversite suguvsale. Misa peahoone ehitati 1850. aastatel. Koos sellega rajati ka hulk krvalhooneid ning romantiline maastikupark, millesse suundub mitu alleed.
Alates 1932. aastast ttab misahoones Raudna Phikool, mis mullu nimetati Heimtali Phikooliks.
Pikka aega pidid pilased leppima laguneva misamaja tagasihoidlike tingimustega, kuid praeguseks on saanud misakoolist teline prl. Eelmise aasta septembris alustasid lapsed ppetd renoveeritud misamajas, mis pakub lisaks mugavustele ka ajaloolisi avastusi.
Muinsuskaitse tingimusi on hoolega jrgitud ka kooli krval paikneva vana ringtalli renoveerimisel. Seal on maakivimride vahele sobitatud tnapevane spordihoone, mis avati 2009. aastal. Raudna rgoru phjas pakub maalilist vaatepilti endine misa juustukoda, mida tuntakse ka viinakgina. Nelja mara nurgatorniga majake on olnud Viljandimaa abielude slmimise koht. Praegu on hoone klaliste jaoks suletud.
Kel energiat le, saab misa klje all uurida ratsutamisvimalusi. Heimtali hobusekasvatus on Eesti suurim sporthobuste aretaja ja kasvataja ning sealsetes tallides on umbes sada looma.

III pev
Heimtali muuseum

Taas on aeg tusta ja srada!
Peva esimene vaatamisvrsus asub vaid mne kilomeetri kaugusel kui Heimtalist maanteed pidi allamge veerete, nitab viit varsti vasakule koduloomuuseumi poole. 1864. aastal ehitatud maakivist koolimajja on tekstiilikunstnik Anu Raud loonud ainulaadse rahvusliku ksit varamu. Muuseumis on tallel tuhandeid esemeid, lisaks veel vrtuslik raamatukogu. Eksponeeritud on ka kohaliku elu ning kooliga seotud vanavara ning endisaegses klassitoas on vimalik pidada pnevaid ppetunde.
2009. aastal otsustas kogude senine omanik Anu Raud kinkida Heimtali koduloomuuseumi Eesti riigile. Nd jtkabki see tegevust Eesti Rahva Muuseumi filiaalina.
Maakivihoone krvale vanasse magasiaita on rajatud Heimtali rahvamaja, kus korraldatakse ppusi, koosviibimisi ja teatrietendusi. Ka see maja korrastati Anu Raua eestvedamisel.

Paudi talu
Jrgneb pikk sit Halliste valla Rimmu, Uue-Kariste ja Vana-Kariste maastikel. Tee res nete korras ja tegutsevaid talusid, kuid ka lagunenud ja hljatud hooneid. Eelmise sajandi sjad, kditamine ja kollektiviseerimine hvitas paljud mulgi majapidamised.
Abja valda judes teeme pike Sarja kla Paudi tallu, kus saate teha midagi kasulikku: istutada pererahva juhatusel he kuuse. Vite uudistada ka trvapletamist ja kndida matkarajal.
Paudi on Ojapera klaseltsi ppetalu, kus korraldatakse ritusi, ppepevi ja laagreid ning lubatakse inimestel ka omapi looduses energiat koguda. Talu juures on kaks loodusrada ning mned varjualused. Eurotingimusi seal klastajatele ei pakuta.

Abja-Paluoja
Tere tulemast Mulgimaa pealinna! Teie ees avaneb Abja-Paluoja kunagise Halliste kihelkonna keskus ning praegune Abja valla thtsaim punkt.
Abja-Paluoja hakkas arenema tnu sellele, et 1897. aastal avati Misakla ja Viljandi vahel kitsarpmeline Mulgi raudtee. Varem asus siin vaid pikk krts, mille juures peatusid Prnu poole suunduvad linavoorid.
Raudtee on praeguseks hvinud, kuid asula sai 1993. aastal linna igused. Kesoleva aasta alguse seisuga on Abja- Paluoja koduks 1240 inimesele. Neile pakuvad td tekstiilitstus, kaubandus- ja teenindusettevtted, mblitootmine ja saetstus.
Arhitektuurihuvilistel tasub heita pilk suurele kollasele kultuurimajale, mis on ehitatud 1958. aastal. Bussijaama krval vrib vaatamist ka 1929. aastal ehitatud endine pangahoone.
Linnakesest lahkudes jb teile ringteelt jrele vaatama taas ks Mulgi mehe skulptuur. Seda kis 2006. aastal avamas president Toomas Hendrik Ilves riigijuhi koduks olev rma talu asub ju siinsamas Abja klje all.

Halliste kirik
Enne Hallistet ei saa teil mrkamata jda sihvaka torniga punane maamrk Halliste Pha Anna kirik. See phakoda on aegade jooksul mitu korda hvinud, kuid siis uuesti tuhast tusnud.
Viimane nnetus tabas Halliste kirikut 1959. aasta mahlakuus, mil tulekahju muutis hoone varemeteks. Mrid seisid rsituna kolmkmmend aastat, kuni Halliste kogudust tuli teenima Kalev Raave. Tema eestvedamisel pandi 1989. aastal kirikule uus nurgakivi. Ehituse jaoks annetasid raha nii eestlased kui nende toetajad vlismaal ning 1991. aastal sai hoone valmis. Nelja meetri krguse altarimaali Kristus kinkis phakojale kunstnik Jri Arrak.
Td aga jtkusid: kiriku endine pastoraadihoone ehitati mber hubaseks koolimajaks, mis avati 1998. aasta 1. sgiskuul. Sellegi ettevtmise lkkas kima Kalev Raave.
Kiriku ja koolimaja vahel seisab mlestussammas Eesti Vabadussjas langenutele. See taastati 1990. aastate algul.
Hallistesse sisenedes ei saa teile mrkamata jda paremat pool teed krguv kollane torniga maja. See on 2008. aastal uksed avanud Mulgi hrber, kus tegutseb eakate kodu. Renoveeritud hoone neb vlja sama edev kui eelmise sajandi algul, mil edukas linakaupmees Mathiesen selle endale ehitada lasi.
Nukogude ajal tegutses torniga majas Abja masina-traktorijaam ning hiljem kolhoosi kontor. Lpuks seisis kunagine iludus thjana. nneks leidus eraomanik, kes hoone uuesti srama li.

Maimu koobas
Mulgimaa liivakivipaljandid ja koopasuud on andnud inspiratsiooni paljudele kirjanikele. Halliste ja Polli vahel asuv Mgiste (Mkiste) Prguhaud on tegevuspaigaks tervele romantilisele jutustusele. Seda kutsutakse ka Maimu koopaks, sest rahvakirjanik August Kitzberg on samanimelise jutustuse peategelase pannud elama just sellesse kohta.
1892. aastal ilmunud Maimu oli kirjaniku esimene raamat. Selle kohaselt varjas koopas, mis on veel tnapevalgi ligi kmme meetrit sgav, kuni viis meetrit lai ja le kolme meetri krge, end Karksi vanem Venda koos ttar Maimuga. Nad olid pakku linud lossis peremehetsevate ristirtlite eest. Jutustus phineb rahvasuust kuuldud muistendil, mille jrgi elanud raskel orjaajal koopas ks perekond.
Teise rahvajutu phjal olevat Maimu koopas ennevanasti pesitsenud vanapagan. Selleprast kutsutakse seda paika ka Prguhauaks. Prast ristiusu Eestisse judmist otsustanud vanapagan pageda, enne aga sajatanud: Kadugu tdruku hbi ja hrjakasv! Sellest ajast olevatki hrgadel kasv kngus ning tdrukud ei ole enam nii karsked ja kasinad kui enne.

Polli hektaritesuurused aiad Polli aiandusuuringute keskus Matka lpusirgel viib tee meid lbi Polli klast. Sealsetes teadushoonetes ja katseaedades viivad teadlased lbi puuviljanduse alaseid uurimistid. htekokku on Pollis aretatud le heksakmne puuvilja- ja marjasordi.
Keskus ttab alates 1945. aastast ning praegu kannab nimetust Eesti Maalikooli Pllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskus. Teadusasutus areneb judsasti: 2009. aastal avati tootearenduskeskus, mille katsekgis saavad ettevtjad katsetada uusi tooteid ning teha puuviljadest ja marjadest vikseid partiisid moose ja mahlu.
Jrgmisena on Pollis vlja arendamisel teadmistephiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus, mille abil soovitakse leida kasutusvimalus ka sellele vrtuslikule toorainele, mis unte ja marjade ttlemisel seni le on jnud.
Teaduskeskuse vastas paikneb Polli misa peahoone, mis on ehitatud XIX sajandi esimesel veerandil. Praeguse kuju omandas maja 1887. aastal ja eelmise sajandi algul tehtud mberehitustes.
1920. aastal paigutati misahoonesse Polli pllutkool, mis hiljem muudeti aiandustehnikumiks. Siis sai asutus juurde ka teadusliku poole. 1974. aastal kolis asutus ajaloolisest majast misapargi krvale ehitatud teadushoonesse.
Praegu on Polli mis eraktes ja seisab thjana.

Karksi lossivaremed
Olemegi judnud ringiga tagasi maalilise Karksi rgoru servale. Finieerime kaarjate lossivravate vahel. Kui arvate, et eemalt paistva kiriku torn tundub viltune seetttu, et teil on pikast matkast silme ees virvendama hakanud, siis rahunege see torn ongi viltu!
Philiselt maakividest koosnenud suure lossi lasi oru nlvale 1357. aastal ehitada ordumeister Gosvin von Herike. Loss elas le mitu sjakiku, omanikku, purustamist ja lesehitamist. Lplikult hvis see XVIII sajandi algul Phjasja kahuritules.
Karksi Peetri kiriku hoone rajas kohalik rahvas aastatel 17731778. Kellatorn hakkas varsti viltu vajuma, sest kirik toetub osaliselt linnuse vundamendile, kuid torni aluspind on hoopis nrgem. Arvatakse, et vajumist phjustab pinnase all laiuv vaikselt liikuv savikiht.
1994. aastal oli torni kalle juba 125 sentimeetrit. Aasta hiljem rammisid kirikut remontivad ehitajad maasse kaheksa vaia, mis ulatusid 9,5 meetri sgavusele. Need on suutnud torni seniajani kinni hoida.
Nii kellatorni tipust kui rgoru servalt avaneb Karksi maastikule imetlemist vriv vaade.

Vtke endale enne rasitu veel ks rahulik hetk, laske tuulel psele pai teha ja tunnetage kigi meeltega: see ongi itsainus Mulgimaa!

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet