2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Mulgimaa prgud Loodi ja Helme

Vanarahvas kutsus liivakivikaljusid prguteks vi prguhaudadeks, viksemaid orge aga prguorgudeks. Nii teame Tori ja isu Prguorgu ning Lopa, Tori, Loodi, Mkiste, Helme, Loodi ja Koorkla Prguhauda ning mitmeid teisigi. Kaks nimetatut jb ka tnavuse Roheliste Rattaretke teele. Seetttu teeme neist siinkohal pikemat juttu.

Olin kunagi kauges nooruses ekskursiooni kigus sinnakanti sattunud ja hmaste mlestuste jrgi teadsin, et prgu jb otse ViljandiValga maantee rde. Nii ma siis seda just sealt otsima hakkasingi, kui lksin kmmekond aastat tagasi geoloogiakeskuse ja Looduse Omnibussi jrjekordse looduse kalendri Eesti devon tarvis pilte tegema. Regio atlasest tpsemat kaarti mul kaasas polnud. Sealt sain paraku ksnes ebamrase ettekujutuse oru asukohast. Nd on muidugi suisa teised ajad. Lhed Maa-ameti kaardiportaali ja suurendad endale vajaliku paiga nii mitu korda, kui soovid. Vaatad sealt kas kaarti, ortofotot vi varjatud reljeefi . Kui tahad, mdad vahemaid, kui tahad orgude sgavust vi kngaste krgust. Tagantjrele pean aga nne tnama, et selliseid vimalusi mul tol korral polnud!

Prasin Loodilt Krstna poole viivale teele ja sealt pooleteise kilomeetri prast paremale vikesele klavaheteele, mis viis vlja mingi talu juurde. Kuna pererahvast kodus polnud, asusin ise oma tarkust ja kaardikribalat uskudes teele. Mingeid teeviitasid ju polnud. Hakkasin hte rada pidi astuma ning lootsin, et seda mda paljandini juan. Mets oli veel mrg, kohati oli jrel ka vikesi lumelapikesi. Puudealune oli paksu kdu ja lehevaibaga kaetud, risti-rsti oli mahalangenud pehkinud puutvesid. Mest alla sammudes leidsin end vikese metsaoja rde. Vaevaliselt selle kallast pidi edasi komberdades judsingi esimese paljandini. See asus paigas, kus oja oli oma teele sgava slkoru uuristanud. Kanjon oli siin 1015 meetrit sgav, kohati ehk veel enamgi. Liivakivi tungis mitmel pool pikkade paljanditena esile. Ojarne oli tis murdunud puid ja risu. Tielik vaikus! Maantee oli siit vaid kilomeetri kaugusel, ometi ei kostnud sealt htegi heli. Ainult mned varese kraaksatused ja okste murdumine iseenda jalge all. Tekkis telises prguhaua eeskojas viibimise tunde.
Tnu ringiekslemisele olin avastanud paiga Loodi prguorus, mis muidu oleks jnud mrkamata, kui oleksin kaardi jrgi otse tulnud. Varsti veendusin, et tuntud paljand Loodi Prgu , saa enam kaugemal phja pool olla, ja hakkasin oja kallast mda tagasi sammuma. Ja ega see varakevadisel vesisel ajal lausa meelakkumine olnud. Lpuks judsin otsituni Loodi Prgu kohati kuni 15 meetri krguse tumepunase devoni liivakivi seinani, mille sisse allikavesi on aegade jooksul korraliku koopa uuristanud ja mis annab ka oma pisikese panuse Viraski ojasse. Vaatepildi vimsus ja eriline vaikus avaldasid ka siin muljet.
Geoloogid, kes kiki kivimikihte ju jrjestavad ja liigitavad, loevad siinseid kihte Arukla lademesse kuuluvaiks. Mda minnes vib lisada, et ainult selle lademe liivakivi vimegi tegelikult punaseks lugeda. Sama tumepunase liivakivi tuntumad paljandid on veel Kallaste Peipsi kaldal ja Tamme Vrtsjrve kaldal, Tartu Kalmistu paljand Emaje res ja Allikukivi koopad ning isu Prguoru paljandid. Kigi teiste lademete kihid on tavaliselt valkjad, kollakad, roosakad vi mitmevrvilised.

Helme prgu saalid algselt allikavete loodud
Ndseks peamiselt Helme koobastena tuntuid on vanarahvas Prguks kutsunud. Need asuvad ikka sama Viljandi Valga maantee res ja prgut leida on lilihtne. Jalgrada sinna lheb ordulossi varemeid kandva linname krvalt mda ning jrgmise knka ehk Koopame phjaosa idaseinas need asuvadki. Maantee krvaselt parkimisplatsilt on koobasteni kolmesaja meetri ringis.
Mdaminnes siin ka selline vahemrkus, et eelpool kiidetud maa-ameti kaardiportaali kasutades tuleb ikkagi ettevaatlik olla. Kaardil olid sedakorda nii linnamgi kui koopad ja liivakivi paljand ekslikult hoopistkkis lunapoole maanteed mrgitud! Loodan, et ajakirja ilmumise ajaks on see viga kaardilt krvaldatud.
Knealused koopad on uuristatud valkjas- kuni kollakashalli liivakivisse. Siinsed devoni kivimikihid kuuluvad Burtnieki lademesse, mis on oma nime saanud meie lunanaabrite juurest. Ka need koopad on tekkinud allikavete uuristava toime tulemusel, hiljem aga inimese laiendatud ning kasutusel olnud pelgupaigana. Veel 19. sajandi keskel oli siin kuus vi seitse saali. Tnaseks on suur osa koopaid kokku varisenud, mida reedavad mitmed langatuslehtrid. Neist suurim, 20 meetri pikkune svend oli tuntud Vanakuradi vatsana, koopana, millest kunagi lhtus kaheksa kiku. Siiski on ka praegusel kujul tegemist Eesti suurimate hulka kuuluvate liivakivikoobastega.
Praegu silinud koobastikku viib kahe meetri krgune kaarjas ava, millest paari meetri pikkune tunnel viib kolme meetri krgusse ja umbes viie meetrise lbimduga sopilisse grotti. Grotist hargneb neli madalat kiku, millest kolm kiirelt sumbuvad. hte kiku pidi on aga krutades vimalik juda veel jrgmisessegi, eelmisega krguselt ja suuruselt vrreldavasse, seekord aga mmargusse grotti.



Tnis Saadre
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet