2/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

roheliste rattaretk
Kirjanik Kitzberg looduse ilu imetleja

Kumb on suurem, kas Abja- Paluoja vi Karksi-Nuia ja kumb neist on Mulgimaa ige pealinn, seda eht mulgilikku vaidlust vibki vaidlema jda. Mlema linnakese (Karksi-Nuia on lhedasest naabrist elanike arvult pisut suurem) elanikud psivad aga hel nul, et Abja vallast prit August Kitzberg on Eesti suuremaid kirjamehi. Ta on otsustavalt valitud saja Eesti 20. sajandi suurkuju hulka ja nii jb.

August Kitzbergi muuseum asub Karksi-Nuia ja Abja-Paluoja vahel, esimesest paari kilomeetri kaugusel ja sealt poolt tulles paremat ktt kohe maantee res, Maiel.

Kollane maja. Koputate uksele ja teile vastab lahke ja selge hlega proua Asta Jaaksoo. Kitzbergi muuseumi hea hoidja ja hing.
Tares paneb proua Jaaksoo teid istuma toolile, mis asub kige paremate jujoonte peal. Selle energeetilise saladuse on selgitanud vlja teadmamehed, muuseumi klastajad. Kiksugu rahvast on Kitzbergi muuseumis kinud. Raamatukoguttajaid, klubisid ja ringe. Ka koolilapsi, keda lausa bussidega tuuakse (Nende hulgas on ka ksikud, kes ei taha kuulda, et ka enne teda tarku on olnud, mainib proua Jaaksoo.)
Ainult ks kamp on kigi nende aastate jooksul muuseumihoidjat tlitanud. Kui ksisin, keda soovite, naersid kantpead vikalt. Nad tahtsid ainult juua. Kitzberg on seda paika hoidnud, hoidnud kurja ra.

Rahvas nudis Kitzbergi
August Kitzbergi pere kolis Pgle valda Maiele 1871. aastal. Kirjanik ttas samas kihelkonnakohtu notari abilisena, 1893 siirdus Viljandisse Eesti Pllumeeste Seltsi konomisti ametikohale. Kui mujal h es ole, siis tulli iki Maiele tagasi, on ta elnud.
Karksi vallast prit Asta Jaaksoo saabus Maiele 1959. aastal, neljaklassilise kooli juhatajaks. Kitzbergi asjad olid pningule viidud. hes petajate ja lastevanematega sisustati kigepealt kirjanikule phendatud vljapanekuga ks tuba, ettevtmine aga sai hoogu juurde. Rahvas muudkui tuli ja tuli ning nudis Kitzbergi kohta selgitusi ja tema asju nha.
Prduti muuseumi rajamise asjus kultuurministri poole, kelleks oli toona, nukogude ajal Johannes Lott. Minister kirjutas: tehke kui tahate, aga rge midagi ksige. Nii ongi selle muuseumi rahvas ise teinud, riigilt otsest abi saamata. Muuseum avati 1983. aastal Krgeme kolhoosi jt majandite toetusel.
1964. aastal Maie kool suleti, samades ruumides hakkas tle Krgeme sovhoosi lastepevakodu ja ttas kuni 1995. aastani. Muuseum aga oli ja on jnud. Oleme hoidnud seda vimalust. Kitzbergi lugudega ei juhtu midagi, aga koristada ja ktta on vaja.
Oleme seda td teinud koos laste ja lapselastega, kneleb Asta Jaaksoo. Vimees Valeri Jaaksoo on see, kes lubab mul siin hullata. Euroopa liidu Leader-programmi rahadega tegime muuseumis remonti.

Maja mber olgu puud
Jaaksoode pere elab muuseumimaja krval. Turismitalu, mida nad peavad, kannab nime Mellini puhkekeskus (Pgle misa valitseja Mellini jrgi, kes toetas haridust ja aitas kaasa kooli ehitusele).
Turismitalul on Halliste rgorus puhkemajad, kus peetakse ka lastelaagreid. Muinasjututunde sisustab seal Asta Jaaksoo. Lapsed on igavesed vnikud. Ksin neilt, kas rgin Kitzbergi loomingust rmsa vi mureliku loo.
Rmsaks looks on Veli Henn, milles kirjanik proua Jaaksoo hinnangul looduse ilu ja kevadet haruldaselt kirjeldab. ks peamisi tema elu ksimusi oli ilu ksimus. Ta on elnud, et ilma puudeta on maja nagu ks mberlkatud kast. Meie ttame Kitzbergi vaimus.
Asta Jaaksoo ja Helve Joon on koostanud trkise Elu- ja hingepuud kohalikus primuskultuuris (2006), kust leiab teavet mbruse phade puude kohta.

Loodushoid Kodukurukesest
Oma esimeses eri raamatuna ilmunud teoses, anonmses kogumikus Kodukurukesest, mis ilmus 1878. aastal, prab kirjanik thelepanu loodushoiule. Jrgnevalt katkeid, kirjaviisi pisut kohendades, sellest Pgle lastepeole phendatud raamatust. Linnupesast
Sagedaste kuuleme h laste kest, et pahad lapsed linnupesasi ra lhkuda. Klvatumat tempu kui seda, ei vi keegi laps teha, sest juba mitte ksi, et see looma piinamine oleks, ka teisel viisil tuseks sellest suur kahju, mis ra ei vi arvata.
Eks sa sagedaste ole ennast linnukeste le rmustanud, kui nad ilusal suve ajal nii rmsaste metsas laulsivad, et sul rm oli kuulata ja lust tuli, isi ka linnukestega vidu laulda. Ja nd lhud sa niisuguse armsa loomakese pesa, raiskad tema keigearmsamat, mis tal oli, ra ainult selle prast, et sul himu oli paari kirju muna saada. /---/
Pane nd thele, kui suur kahju he ainsama linnupesa lhkumisest tuseb. tleme, hes pesas olivad viis muna ehk poega, mis raisku saivad. Iga linnu poeg tarvitab pvas lbisegamini 50 tuku ehk muud ussikest. Vana lind sdab poegi 4 kuni 5 ndalat, tleme 30 pva, see teeb pesa kohta 50 kord 5 kord 30 varssi 7500 tkki. Iga tuk sb pevas niipalju isi ja lehti, kui ta isi raske on. tleme ta sb 30 peva, kuni ta tis kasvanud ja sb pevas aga he ainsama ie, siis sb ta 30 una ehk marja ja need 7500 tuku, mis linnupesa lhkumise lbi elusse jivad, htekokku 225 000 niisugust it.

Karjavitsast
Sagedasti olen ma ninud, sell ajal, kui ma isi alles karjas kisin, kui ka prast, kui ma juba meheks olin saanud, et karjatsed elajaid puuga phe lvad, rondidega ja kividega pilluvad ja sl juures hirmsasti vannuvad. Vahel on ka kuulda, sl ja sl talus olla karjapoiss kiviga lamba maha lnud.
Elajal ei ole meelt ps, et ta sinu simu ja vannet mistaks, ta lhab kurja ple, sest ta seda ei mrka, miksprast teda keelatakse vilja minemast. Aga sina laps, kellel viis meelt ps, oled seks sl, et sa teda kurja ple minemast karjatad. Kui elajal ka meel ps oleks, kes sind tema juure paneks. /---/ Heal lapsel on peenike ja nrk vits, millega ta loomi lb vaid siis, kui loom vastu trgub
.

unapuudest
Kui mina isi alles pisuke poisikese jups olin, olnud laste keskel see pruuk, et iga laps ene sele puukooli seadnud, kus sees ta seemnetest noori unapuid kasvatanud. Seda peetud suureks auks, kellel niisugusi noori puid kige rohkem olnud, ja phapeviti, kui kari kodus tahraia vilus puhkanud, kinuvad lapsed ksteise unapuu aedasid vaatamas. Lastest saanud mehed ja pisukes test poisikese plves kasvatatud puudest suured puud, mis magusaid unu kannuvad. /---/ Kui iga laps omast kohast selle juures td teeb, saavad aegapidi pea jlle iga talu juure uhked unapuuaiad tekkima ja meie jreltulejad saavad meid veel hauaphja tnama



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet