6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Sotsiaalsed kuldkalad nuruvad perenaiselt pai

Sirje Aabloo elutoanurka ehtivas akvaariumis elutsevatele kuldkaladele pakuvad tuppa astunud inimesed suurt huvi kogunevad kohe klaasi taha uustulnukaid silmitsema. Perenaise lhenedes kalade erutus kasvab ning vhemalt mulle nib, et mlemad elukad neelatavad ootusrevalt: ehk poetatakse tnagi akvaariumisse mni priske vihmauss?

Tegelikult sattusid kuldkalad, kes on hbekogre ehisvormina hea nide inimeste sajanditepikkusest pdest aretada hallivrvilistest elukatest endale silmailuks ha kirkama rga isendeid, Aabloode majja tnu heale juhusele. Plaan akvaariumi ja kalade soetamiseks oli Sirje Aabloo peas kpsenud kll juba aastaid, kuid selle teostumine oli olude sunnil ha edasi lkkunud. Majaehituse, laste kasvatamise ja igapevaste askelduste krval ji akvaariumi muretsemine tagaplaanile, kuni hel peval ksis kolleeg, kas ma tahaksin endale kokresid need olid kuulunud tema lapsele, kes lks Tallinnasse ppima. tlesin, et loomulikult tahan, ja saingi endale kohe nii akvaariumi kui ka kaks kala, meenutab kuldkalade perenaine kohtumist oma uute lemmikutega, kelle eest ta on hoolitsenud tnaseks juba le poole aasta.

Miks just kalad?
Vaadeldes akvaariumis elegantselt
ringi ujuvaid kuldkalu, on lihtne
mista, et lisaks kalaelu tundmappimisele
pakub koduse veemaailma
silmitsemine esteetilist naudingut.
Polegi siis ime, et kuldkalade perenaine
leiab iga pev veidi aega akvaariumis
toimuva imetlemiseks. Kalad
on rahulikud ja ilusad. Olen seadnud
endale elutuppa sisse puhkenurga, kus
mul on nd, kui lapsed on juba veidi
suuremad, vimalus aeg-ajalt lugeda,
mtiskleda ja kalade tegemisi jlgida,
seletab ta, lisades, et kalade plussid
ei piirdu ksnes nende kauni vlimusega.
Nad ei aja karva ega pra tuba
segamini, muigab ta. Ainus pahandus,
mida kokredel on nnestunud
seni korda saata, seostub nende piiritu
aplusega. Lootsin, et saan kasvatada
akvaariumis ka veetaimi, aga seni on
kogred kik taimed kohe nahka pistnud.
Peangi mne spetsialistiga konsulteerima,
millised taimed kokredele
ei maitse, rgib kalade omanik.
Kala tunneb perenaist
Kuldkalade reaktsioon puhkenurka
saabunud perenaise ngemisele annab
tunnistust, et neilgi on sarnased
refleksid, mida Pavlov kunagi oma
katsetega kinnitas. Mina tegelen
kaladega kige rohkem, mistttu nad
tunnevad mu juba eemalt ra. eldakse,
et kaladel on lhike mlu, aga
neil kll ei paista olevat. Nad teavad
tpselt, et just minu kest saab sa.
Nii kui ma jala nurga tagant vlja pistan,
kogunevad nad kohe klaasi taha
ja hakkavad seal erutunult tiirutama.
Kellegi teise ngemise peale nad niimoodi
ei reageeri, seletab kuldkalade
perenaine. Phjust perenaise tulekut
oodata on kaladel kllaga, sest maiuspaladega
nende omanik ei koonerda.
Toidan neid igal
hommikul, aga
tundub, et peaks
hakkama kord
ndalas paastu
pidama nad
on mul veidi
paksuks linud,
muigab ta, arvates,
et kalade
kosumises
vivad muuhulgas
sdi olla
rammusad vihmaussid,
mida ta suvel kokredele aiast
kaevas. Lisaks svad aplad kuldkalad
isukalt puu- ja aedviljatkikesi ning
spetsiaalseid krbuskeid, milles sisalduvad
kik neile vajalikud vitamiinid
ja mineraalained.
Elu kalaparves
Omavahel saavad kuldkalad hsti
lbi ja on altid ksteisega suhtlema.
Nad eelistavad ujuda kahekesi koos,
moodustades justkui vikese parve.
Sageli ujuvad nad nii, et ks kala hoiab
oma nina teise khu all. Vimalik, et
heskoos liikumise phjuseks on ka
omavaheline konkurents olla kohe
jaol, kui teine toitu leiab, arutleb ta.
Siiski tuleb arvestada, et suurekasvulised
kogred ei pruugi olla sugugi nii
sbralikud neist oluliselt viksemate
kalaliikide vastu ning vivad uustulnukad
lihtsalt ra sa. Nii ongi kuldkalade
omanik sandanud tiendada
akvaariumielustikku seni vaid kahe
keskmist kasvu sgalisega, kes ei paku
toidupoolisena kokredele huvi. Teisiti
on lood aga sgalistele antava toiduga.
Iga kord kui panen sgadele phjakivide
alla toitu, on kogred kohe kohal ja
pavad seda endale kahmata. Ehkki
sgad on kokredest pisemad, on nad
hsti julged ja hakkavad toiduvarastele
vastu, puksides neid ninaga sgipaladest
eemale. ldiselt valitseb akvaariumis
siiski rahulik idll, mida toidu
le peetavad khmlused katkestavad
ainult lhikesteks hetkedeks.
Inimese kohtumine kalaga
Toidu toomise krval tekitab kalades
meeldivat elevust akvaariumi igandalane
puhastamine. Vtan voolikuga
vlja umbes kaks mbritit vett,
hrun nuustikuga klaasi puhtaks ja
panen samapalju vrsket vett asemele,
kirjeldab kuldkalade perenaine
protseduuri, mida tema lemmikud
nivad tiel rinnal nautivat. Kallan
uut vett alati vikese nirena. Kalad
kogunevad kohe nire alla ja vingerdavad
seal mnusasti, justkui massaai
nautides. Samasugust mullivanniefekti
paistavad nii kogred kui ka
sgalised nautivat siis, kui ujuvad
akvaariumivett hapnikuga rikastavasse
mullikardinasse, jdes sinna mneks
ajaks mnulema, jutustab ta. Mnu
nivad kogred tundvat aga ka otsesest
kokkupuutest nende eest hoolitseva
inimesega. Kui ma ke akvaariumi
puhastamiseks vette pistan, muutuvad
nad hsti uudishimulikuks ja lausa
nuruvad pai. Nad ujuvad minu vastu
ja kui ma ke leni vee alla pistan, siis
ujuvad ke peale. See on jube mnus
tunne, kirjeldab kuldkalade perenaine,
kes on neisse sotsiaalsetesse
elukatesse silmnhtavalt kiindunud.
Kui algul tundus, et kogred on justkui
mossis noga, siis loen ma nd
nende ngudelt ha sagedamini vlja
naeratust, muigab ta oma vee-elulisi
lemmikuid silmitsedes.



Helen Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet