6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Radar, millel on silmad ja krvad ka

Kui Kihnu lapsed 22. sgiskuu l kenasti voodis tudusid, nitas linnuradar, et vaikuses tuhises le saare tuhandeid linde. Endale oli ka llatus, kas testi see nii on, imestas kogenud ornitoloog Mati Kose. Tnavu oli linnuteadlastel Kihnus esmakordselt vimalus kasutada tipptehnoloogilisi radareid, mis 10 kilomeetri raadiuses ja kuni 3,5 kilomeetri krgusel le lendavate suleliste jljed talletavad. Taolisi radareid kasutatakse maailmas praegu teadaolevalt ksnes Eestis ja Norras.

Kui sul on binokkel ja vaatetoru rndeuurijate tavalised tvahendid , suudad linde pevasel ajal tublisti loendada. Mnikord on td nnda palju, et kukal jb taevasse vahtimisest kangeks. 22. oktoobril oli hetk, mil 10 minutiga lendas le 17 000 hane, meenutab Tarvo Valker, alles poole tunni prast oli mahti tpne arv les kirjutada. Tol peval ttasime 12 tundi jutti, sa ka ei judnud. Tipprndepevade ajal tehakse vaatlusi kolme mehega: kaks loendavad binokliga, kolmas paneb kirja ning pab tuvastada lindude lennujlgede omanikud radarist.

Pisikeste vrvuliste puhul pole ka
kolmest mehest abi, sest keegi ei ne
neid niikuinii krgel taevalaotusel.
Kujutage ette, et vahite teletorni tippu,
kus peaks istuma ks rohevint. Kas
usute, et mrkate teda? Vrvulisi,
kes liiguvad le meie peade enam kui
kolmesaja meetri krgusel, ei leia ka
binokliga. Sa kuuled neid teinekord
kll, aga ei ne midagi, teab linnuuurija
Tarvo Valker. Laululinnud
suudavad aga ornitoloogide snul
kihutada soodsate tuulte abil kuni
tuhande meetri krguselgi.
Ja mis toimub sel?
Rndurid pimeduses
Enne uut radarit polnud vimalik
tpsemalt aru saada meie rnde
hmmastavast ulatusest, tunnistab
Mati Kose. iseid Kihnu radari pildid
veenavad selles, et rnne on vgev.
Peamiselt on ine rnne putuktoiduliste
vrvuliste pralt, kirjeldab Tarvo.
Hooaja alguses lendavad viksemad linnud, putuktoidulised, lpu poole
suuremad linnud, nagu rstad. Varem
teadsime ka, et linnud sel millalgi
lhevad, aga kui suur on liiklus ja kui
pika aja jooksul, selle kohta enne levaadet
polnud.
sel on rnnet jlgitud kll ka
varem, aga uue radari abil on vimalik
kohati liigi tpsusega mrata, kes le
lendasid.
Niteks sookure saab uue radari abil
ra tunda, toob Tarvo nite, sookure
suuruse, lennu kiiruse ja massiga teisi
liike meil lihtsalt le ei lenda. Enamikel
juhtudel suudab radari abil hinnata
siiski kuni linnurhma tpsusega lelendavaid
sulelisi, kuid enamasti liikide
rndeteede vljaselgitamiseks sellest
juba meile piisabki. See on teadlastele
tohutu edasiminek endiste vimalustega
vrreldes. Vanasti pidi vaatleja
kogu aeg reaalajas ksitsi lindude
lennuteekondi vildikaga ketastele mrkima,
sest radar ei salvestanud midagi.
Sellist tpi seadelist kasutasid linnumehed
niteks Saaremaa psihenduse
keskkonnamjude hindamise uuringus.
Kihnu radarissteemi tphimte
on phimtteliselt sama mis radaritel
ldiselt: masin saadab vlja elektromagnetlaineid
ja pab kinni objektilt
tagasipeegelduva kaja. Seda kaja
ttlev riist- ja tarkvara loeb vlja aga
oluliselt rohkem linnuinfot. Peegeldudes
linnu kehavedelikelt, tuvastab see
tiivalkide sageduse, keha suuruse ja
kiiruse ning vastavaid vrdlusandmeid
kasutades on ornitoloogidel hiljem
vimalik le lennanud linnurhma tpsemalt mrata. Lisaks aitab kaasa
audioseire seadeldis, mille abil korjatud
iste rndehlte jdvustamine
vimaldab hinnata rndajate liigilist
koostist. See on tugev tiendus, kinnitab
Mati Kose.
Kust selline imeradar on Eestisse
judnud? Sjalennunduse linnuturbe
seireradarite arendamisest tuule
tiibadesse saanud radarissteemi li
Hollandi pritolu ettevte Robin Radar
Systems, kes on varasema kaitsetstuse
uurimiskeskusest kogemused
kasutusele vtnud ja toodab linnuseire
radareid tavakasutuseks. Enim kasutatakse
neid lennuvljade linnuohutuse
tagamiseks ning tuuleenergeetika
uuringutes.
Need on vga vimekad ja likallid
seadmed, kinnitab Mati Kose.
Ornitoloogi t endiselt thtis
Uue radari omadused ei vimalda siiski
ornitoloogidel ked rpes istuda ja
lasta tarkadel masinatel ttada. Ei
saa viia masinaid rnde alguses saarele
ja sgisel minna, et masin taas auto
peale korjata, ning sidutada kuhugi andmeid ttlema, muigab Mati.
Niteks iseid lennujlgi peab keegi
kokku viima audioseire hltega
paljas lennujlg radaril ei pruugi veel
elda, kellega oli tegu. Ja ainult radari
andmete phjal suudetakse kigest
ldist lendajate massi haarata. Mati
snul algab linnu-uurijate tpev
pikesetusuga. Loeme kokku kik
linnud, keda neme, olgu ilm kskik
kui hull, tleb Mati. Aga kui neme,
et on massiline rndepev, pole aega
sa ka.
Hooaja jooksul radari vlibaasis
Kihnu lunatipus kinud seitsmele
ornitoloogile on sgis thendanud
pikki tpevi, sest linde lendab
Prnu lahe linnuala piirilt le vga
palju. Kihnu on nagu magnet,
kommenteerib Mati Kose. Siinsed
maasred on lindudele viimased
tugipunktid enne laia veeala
letust. Tnavu sgisel, seisuga 4.
kooljakuust, korjati radarite abil 47
624 760 lennuteekonna jlge. See on
suurim hulk rndeandmeid, mis Eestis
kogutud. Vaikset peva pole Kihnus
praktiliselt olnud, nendib Mati Kose.
Kihnu sobib rndavatele
rvlindudele
Esimese uurimisaasta jrel vib elda,
et Kihnu saare mbrus on seniarvatust
olulisemgi maalindude rndepaik.
Kihnu on thtis ala rvlindudele, eriti
raudkullile. Teisel oktoobril lendas
siit le umbes 1000 raudkulli pevas,
tleb Mati. Et siin nii tihe kulliliste
ja rvlindude rndekoht on, poleks paigutada merre tuulegeneraatorid ja
nende asukoha planeering koosts
linnuteadlastega nib olevat nnestunud.
Sobilikud paigad on leitud lnde
ja kagusse. Esialgsetel andmetel on
tuulegeneraatorite tulevane paigutus
hea, sest lunasse ja edelasse kulgevad
rndeteed paistavad tepoolest lnes
ja kagus kavandatavatest tuulikualadest
mda minevat.
Tuleval kevadel ja sgisel proovivad
ornitoloogid radari abil salvestada ka
vimalikult pikki lennuteid. Hoiame
thelepanu riskigruppidel, nagu kured,
rvlinnud, haned suured, aeglaselt
lendavad linnud. Just nemad vivad
reaalselt kige suurema tenosusega
tuulegeneraatoriga prkuda, selgitab
tplaane Tarvo. Jrgmisel aastal
pame vertikaalradari treiimiga
enam uurida just kullilisi, lisab Mati.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet