6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Loodusvaatlused Muraka raba veeres viisid rahvaprimust koguma

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiieme kneles ja tema jutu pani kirja Juhani Pttsepp.

Olen hariduselt filoloog ppinud
keskkooli eesti keele ja kirjanduse petajaks. Loodusteadustega on mind kokku viinud see,
et olen kasvanud metsas. See on kige olulisem ja sealt hakkas midagi klge.

Mu isa Eduard Proodel oli eluaegne
metsamees. Ta rajas kodu Roostoja je
rde.
Kolmekuningapeval 1939. aastal
kolisime vastvalminud metsavalvekordonisse
sisse. Maja oli ehitatud
lageraielangile, tpprojekti jrgi. Pndaku
peal, suured heksaruudulised
aknad. Samasugune Muraka raba rne
kordon kerkis siis Varessaares.
Esimesi tid oli kndude juurimine.
Teed ei olnud, silda ei olnud. Kevadel
panime kartulid kasvama labidaaukudesse.
Metsavahikoha nimeks sai
Leterma, ilus kohakene. Maja mbruses
ja lausa ues kasvasid karulaugud.
Kolimiseajast, olin siis kaheaastane,
mletan ige vhe. Istusin ahju res
ema gmnaasiumipikute kasti peal ja
pikeselaik paistis tuppa. Vaikne oli.
Mets kaitseb oma kutsikaid
Mlemad vanemad, ka ema Vilma on
prit Alutaguselt. Isa Seli raba rsest
Krve talust, ema Muraka raba rest
Roogendiku talust.
19. sajandil metsa sisse rajatud talud
olid vgagi elujulised. Ehkki viimane
sda pillutas rahvast laiali, elavad need
klad veel praegugi.
Niisugustest kladest sirgunutel on
sgavad kultuurihuvid. Ema oli Jhvi
gmnaasiumis kinud, temale oli hariduse
saamine niivrd thtis.
Vanemad kohtusid Roostoja maatulundusklubis,
kus ema oli sekretr,
isa laekur. Klubi andis vlja ka ksikirjalist
ajakirja, kuhu emapoolne vanaisa
Kristof kirjutas rahvaprimuslugusid.
Niteks nende kodukoha lhedasest
Muraka raba Hiissaarest, kuhu olla
kunagi pajaga kulda maetud.
Isa tahtiski metsameheks saada ja
lbis Eesti ajal kursused. Metsavaht
kandis vormi, tal oli pssi kandmise
igus ja kohustus videlda salakttide
vastu.
Isa sai omal alal tuntuks selleprast,
et traktorit ta metsa ei lasknud, puud
veeti hobusega vlja. Iisaku metsad on
niisked, metsaalused ju pehmed.
Metskonnast oli isale lesandeks
pandud metsakultuuride rajamine,
looduslikule uuendusele kaasa
aitamine ... Pllu peale rajas ta taimeaia.
Selle puhtaks kitkumisega saime
ka meie lapsed ohtuda (ohtuma on
sealtkandi sna vaevangemise kohta,
ohtuda vis niteks ka vasikaga vidu
joostes).
Hajakla talus metsamaastiku sees
kasvanud laste kodutunne on teine
kui mere res sirgunud lastel. Meie
kartsime merd ja lagedat.
Kui kooli minnes judsime Lpe lagedale,
kus klm tuul kis le, igatsesime
jlle metsa vahele saada. Mets kaitses,
teda me ei kartnud.
hin kogu eluks
Meie peres sirgus neli de. Mina olen
kige vanem, jrgnevad Ellu, Kaja ja
Anu. Ellust sai metsalem, Kajast algklasside
petaja, Anust bioloog.
Lastena kisime kik isaga kaasas
murakal Muraka rabas oli huvitav. Isa
vttis ka pssi kaasa, oli veel kullide
laskmise aeg.
Lapsed korjasid murakaid mannergute
sisse, isa ti seljakotis kik
ra. Korjata sai kvu marju, mitte
mdapid.
Selleks ajaks kui parmud lagedale
tulid, oldi kodus tagasi. Silmikauss vis
tis olla. Ema keetis moosi, tegi talveks
sisse, murakaid peeti siis kuninglikeks
marjadeks.
Murakal kimine on sealkandis
vana komme abiellumisealiste noorte
seas. Lepiti kokku ja oldi d metsas,
heinamaarjapeva paiku. Nendest
kikudest ji hin eluks ajaks. Mina ise
ei ole nii kinud, see on vanema plvkonna
mlestus. Vanaema Aliide rkis
sellest, nemad kisid, ja mul on tema
jutud sna-snalt kirja pandud.
Vahest sai mindud veel Muraksaare
salkudesse, sinna minekuga lks terve
pev. Nd ei tea keski teesid ega ki. Siis
olid pannud laugaste vahelt puud ... Hommiku
vara, kui vhe valgest lks, juba kik
rabale. Mni karjus, et tulge siia, kll siin
on palju. Kik tulid suure jooksuga, omal ei
old miski. Kiikuja (tsuva raba) servas oli
neid vahest palju kll: lksime kohe sinna
ja natukese ajaga korvid tis.
Aliide Roostar, 74 a, (1963) raamatus
Ida-Virumaa rahvakultuurist (1972)
Rkisime pdrakeeles
Meil elas ksvahe kodus pdravasikas.
Koerad vi jahimehed olid ta ajanud
Peipsisse ja sealt oli keegi ta pstnud
ning toonud kelle muu kui Proodli Eedi
juurde Letermale.
Vasikas hakkas elama lauda krval
olevas ruumis, seal, kus hoiti heinu.
petasime ta lehmapiima jooma ja
raiusime talle iga pev haava-, paju- ja
pihlakaoksi.
Nimeks sai vasikas Tinna, hakkasime
temaga rkima pdrakeeles. Natuke
jmedama hlega, kui teeb kitsetall:
mmh-mmh!
Kisid lbirkimised tema toimetamiseks
loomaaeda, aga mis loomaaialooma
tast ikka saanud oleks. Otsustasime ta loodusesse lahti lasta.
Isegi vanaema toodi ue seda vaatama.
Tinna jooksis ues ringi nagu
vasikas, ringid lksid suuremaks. Siis
ji korraks nagu vaatama, nlpsis rohtu
ja siis pani le heinamaa, lbi je, teisele
poole metsa. Sgiseste pdrajahtide
ajal mtlesime peaasi, et Tinna
alles jks! Olidki jahimehed kohanud
ht ptra, kes neid julgelt uudistas. Mis
Tinnast sai, ei tea!
Isa ti koju vaatluspeviku
Olin 12aastane, kui isa ti koju vaatluskausta
lindude kevadise saabumise
kohta, mille ornitoloogid olid metskondadesse
saatnud, ja tles: Lapsed, vaadake,
millal ks vi teine lind tuleb.
Isa oli linde karjas kies tundma
ppinud, kuid kblikut kutsus ta pialpoisiks,
metsvinti lepalinnuks, sorri
sorikulliks ja kuldnokka hoborstaks.
Rhnid olid tal kik tikkad (see nimi on
Kirde-Eestis ja Soomes hine). Isa kest
saime enim tuntud liigid selgeks, ise
ppisime mraja abil veel lisaks.
Meil oli hobune Jmm, kes elas maja
juures metsas. Lagedat heinamaad ega
loomade ketitamist ei olnud. Lehmad
limpsisid vara kevadel rabaservas keelega
villpea kollaseid otsi.
Jmm si kaeru ja kaerad meelitasid
maja juurde talvikesi, keda kutsusimegi
kaeralindudeks. Talvikesed
oskasid kaeratera suus ra puserdada,
rasvatihased panid selle varba vahele.
Hakkasin vaatluspevikut pidama ja
see sai harjumuseks.
Ma ei olnud kll enam laps, kui
teatasin Tartusse haruldustest. Muraka
rabal elasid siis rabapistrik, rabakana,
vikepistrik ja pldrt.
Rabasaartel mngisid metsised, neid
vis siis veel loaga jahtida. Kaasiksaarel
kasvas tohutu suur kuusk. Klas oli
ks naljamees, kes tles, et kui metsis
istus selle kuuse otsas, siis haavlid ei
ulatunud temani. Mees ronis poolde
kuuske, siis tulistas uuesti metsis
kukkus maha.
Mtsin selle kuuse krguse hiljem
sammudega ra oli vist 46 meetrit.
Mind hakkas tmbama Muraka rappa.
Kllap oli see ihalus alguse saanud
murakalkikudest.
Sadas sgisvihma ja puhus mrg tuul.
Raba oli ligipsmatu. Nmmepiir otsekui
vajus pruuni vette ja kindel maa kadus
jalge alt. Oli vaid mingi pehme ja tsuv
pinnas nagu vrk, mille silmast vid kergesti
lbi astuda.
Raba oli leni hall. Hallid olid pilved ja
silmapiir sulas nendega hte. Hallide vaikivate
kaljudena seisid rabasaared, tuletades
meelde Kristjan Raua sejoonistusi. Sellisena
ma ei olnud teda ninud: sngena,
hvardavana, kttesaamatuna. Ometi ji
tumedaid Kaasiksaare soppisid vaadates
psima soov: ma tahan sinna!
Mall Proodel, Eesti Loodus, nr 2, 1966
Muraka raba teejuht
Lugu sellest, mida ngime e Elluga,
kui sitsime suuskadel le lumise
Muraka raba, ilmus Eesti Looduse
Alutaguse erinumbris 1966. aastal.
Mletan, et laukad olid sel kigul js,
lund ei olnud palju. Ilm lks soojaks ja
lumi ei kandnud enam suuski.
Ellu viis metsalemat Agusalu
soostikku, kus rabad on hoopis teistmoodi.
Krgemad kriivad ja kriivade
vahelised lverabad, kus kevadel hk
virvendab ja krvus muliseb lindude
hltest. Hakkasin saatma lugusid oma loodusvaatlustest
Eesti Loodusele. Esimene
kaast ussikuusest Roostojal ilmus
aastal 1962.
Isa armastas igapevaselt kanda metsavahimtsi.
Vib-olla seeprast tegid
vrad temaga ikka juttu ja uurisid
kohalikke olusid. Meie hobune ji ka
seisma, kui metsa vahel keegi vastu
tuli.
Kord sattusid isaga kokku botaanikud
Maret Kask ja Linda Viljasoo. Nad
soovisid Muraka rappa, Kaasiksaarde
minna. Ojakrve siirdesoos oli kunagi
olnud mesimuraka leiukoht. Neil oli
teejuhti vaja, isa soovitas mind.
Lksimegi. Rabas jtsin nad mneks
ajaks ksi taimi vaatama, et otsida les
palkidest-pakkudest silda, mis kunagi
lehmade lekiguks oli rajatud. Seal
Kaasiksaare ja Murassaare vahelt
jooksevad kiikujad lbi (Juhan Lepasaar
nimetab seda paika oma Sooradadel
raamatus ka Kiikoja lammiks toim),
tsuv rabapind.
Kui tagasi tulin, ngin, et nad olid
nrvis ja vaatasid kaarti ...
Et letada rabas tmasid kohti, murdsime
toeks kuivanud kuuski. Paned he
jalge ette, saad mtaste vahelt lbi.
Vahel tuli ette pevi, kui kisin 30
kilomeetrit raskes loodusmaastikus.
Vib-olla see treening ongi aidanud, et
olen vanas eas vastu pidanud.
Leterma kirjasaatja
Aastal 1955 ei saanud ma likooli sisse.
Vrdsete punktide korral eelistati vist
neid, kes kuulusid komsomoli. Lksin
Tartusse kaugppesse. Et kaugppur
ka ttama pidi, lbisin Luual metsavahikursused
ja hakkasin koos isaga
Letermal tle metsavahina.
Et minust sai looduse uurimisele
kaasaaitaja, oli tingitud soovist teha
metsavahiametis ka vaimset td.
Titsin ksitluskavu jahindusest.
Aleksei Petersoniga koos kirjutasime
artiklisarja Eesti Loodusele metsloomadest
etnograafi ja folkloristi pilguga.
Ngin tervet taevast titvaid punaseid
virmalisi, kirjutasin Roopi Hallimele.
Hakkasin tegema ikesevaatlusi
ja saatsin andmeid Heino Toomingule.
Zooloog Harry Lingile saatsin metsloomajlgede
vaatlusi lumikattel.
Botaanikutele saatsin teateid
Alutaguse soistel heinamaadel kasvavast
sinisest emajuurest. Ornitoloog
Jri Keskpaigale saatsin andmeid
sookurgede kohta.
Kui Plulasse esimesed khrikud
lahti lasti, judis ks meie kanti.
Koerad tahtsid teda maha murda
saatsin jlle Tartusse teate.
Kik kirjad kirjutasin pimedatel
htutel Letermal. Meie majja tuli
elektrivalgus alles 1950. aastate lpul.
Loodusvaatluste kirjapanek oli
minu jaoks hea ettevalmistus rahvaprimuse
kogumisele. Hakkas vlja
kooruma see, mida ma kirjandusmuuseumis
olen teinud ja uurinud:
rahvaprimus ja metsameeste omavahelised
jutustamised.
Alustasin oma pere ja isa ametivendade
juttude leskirjutamist.
Intuitiivselt taipasin, mis on vaja
kirja panna.
ks esimesi allikaid metsameeste
seas oli Abel Selliov ehk Saarevlja
Aabel (18771963). Tema jutt oli
mnus. Rkis aeglaselt, vuntside
liikudes nina all, keeles oli rohkelt
murdesnu ja arhaisme.
Kui kevadel mnniistikud lume all
kaardusid, ksis Aabel naiselt takust
lnga et seome puud keppide peale
les. Ta tundis puudele kaasa.
Aastal 1969 ilmus jahi- ja metsloomajutte
koondav ks jahimees lks
metsa. Seal on pris palju ka isa
jutte. Letermal tuli juluvana kotist
see raamat vlja ja isa ngu lks
srama.
Pss pidi suvel ehk millagi madu sisse
laskema. Pidi paremast vttama. Tma
puhastas heast pssi. Panin pssi maha,
vtsin tma npitsate vahele. Kui sai pea
pssitoru sisse, lks khe ajuga, tma ei
saand mber prada. Lasin vasta Madi
lau seina, tulin Roostavalt. Ei old muud
midagi kui paljas mrg laik lau seina
peal. Ilma klata pauk, tema on veiksem,
uss katab paugu ra.
Abel Selliov, 84 a, (1958) teosest ks
jahimees lks metsa
Suund Taaralinna
Muraka rappa sattus erinevaid
inimesi, kes tahtsid seigelda. Neid
leidub ka praegu. Sellest saab lugeda
Varessaare pevikutest. Inimesed
tahavad olla rabavaikuses. rn mha
madalates rabamndides teeb selle
vaikuse kuuldavaks.
Kord oli neli peva jrjest sadanud,
kui meie juurde Letermale tuli ks
mees. Ta oli kik need neli d ja peva
raba veeres telgis olnud. Ksis, kas
saaks maja. Ajasime juttu ta oli
Tallinna hipodroomi doki.
Mul oli ju kirjandusmuuseumis t
teada, aga kahtlesin. Et minu mees oli
prit maalt ja metsainseneriks ppinud,
mtlesin, et lhen sinna, kus mees
on. Doki tles: Kahju, kui te oma
tkohast peaksite loobuma.
See pani mind mtlema. Lpuks tuligi
mu mees ise Tartusse ja nii sain pitud
erialaga tegelda.
Selma Ltt suri ra, sattusin jtkama
tema td, uurima rahvakalendrit.
Lks palju aastaid, enne kui need kited
kokku said.
Tasapisi sujus koost Eesti Looduse
toimetaja Ann Marvetiga, ilmusid
artiklid looduse eetilis-usundiliselt
poolelt. Sai knelda sellest, miks haab
vriseb, miks mustad linnud on pahad
linnud ja miks lepatriinu on au sees.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet