6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Tudukana, kus sa oled?

Mida me teame nurmkanadest Eestis? Kui sellele ksimusele vastamiseks tsiselt jrele melda, siis uskumatult vhe. Kui mujal Euroopas on nurmkanade arvukuse langedes ldud juba aastakmneid hirekella ja paljudes riikides tehtud ksjagu kasulikku teavet andnud uuringuid, siis Eestis on suhtutud nurmkana saatusesse kui mitte klmalt, siis ikkagi sna kskikselt. lim aeg on teha vigade parandus ja nurmkana valimine 2013. aasta linnuks annab selleks suureprase vimaluse.

Viimase kolmekmne aastaga on nurmkana arvukus langenud Euroopas koguni 82%. Phjuseks peetakse umbrohutrjemrkide kasutamist pldudel, sest trjetde kigus hukkub massiliselt putukaid, mis aga thendab, et enamik nurmkanatibudest sureb esimese kahe elundala jooksul lihtsalt nlga. Miks teda mjutab nii vimsalt pllumajandamine? Sest nurmkana on inimkaasleja.

Ajalooliselt on nurmkana olnud stepija
metsastepi asukas, inimkaasleja ja
talumaastiku, ehk tnapevasemalt
kultuurmaastiku kanaline, kes on
laiendanud oma levilat just sedavrd,
kuivrd on laienenud ka plluharimine.
Eks kiskjaid ja pesarvleidki
on liikunud inimasustuse lheduses
vhem kui prislooduses meie juures
on linnul olnud ohutum. Nd see nii
enam pole.
Talvel nhtavad
Nurmkanade tpiline elupaik on
pllud ja niidud, ta eelistab psastike
ja metsaservade lhedust. Paksu lumikatte
korral tulevad linnud aga asulate
ja teede lhedusse ning lasevad ennast sna rahulikult vaadelda. Talvine aeg,
eriti paksema lumikattega perioodid
muudavad salkadesse kogunenud
nurmkanad vi nende pesakonnad
hsti jlgitavaks: linnud satuvad
toiduotsinguil sageli majade lhedusse
ja igal loodusehuvilisel on vimalus
neid nha. Vaja on ksnes sammud
seada umbrohustunud thermaale,
viljahoidlate mbrusesse vi vaikselt
liikudes piiluda lbi kuusehekkide
lhikonda. Iseenesestki mista ei saa
igakordne retk lppeda kohtumisega
aasta linnuga nende vhese arvukuse
tttu. Kuid proovida tasub, sest elamus
kohtumisel nurmkanapesakonnaga on
kodust vljatulemist vrt!
Tuletame ka meelde, et tudukana
elupaigaks vivad olla ka jersed
vsastikud, luhad, metsalagendikud,
vhem aiad ja pargid. Muuseas, nurmkana
ei ole leitud Vormsi saarelt ja ka
Hiiumaalt on tulnud ksnes mni ksik
kohtamisteade. Lind, keda on talvel toidetud
Lbi kogu inimkonna ajaloo, aga ka
sna hiljaaegu on nurmkana oma
maitsva liha tttu olnud ihaldusvrne
jahilind. Kuid teda on seetttu ka
vrselt koheldud: mnikmmend
aastat tagasi vlja antud jahinduslik
kirjandus jagab hulgaliselt nuandeid
nurmkanade eest hoolitsemiseks neile
raskel ajal, talvel. Spetsiaalselt nurmkanade
jaoks ehitatud varjualuste alla
puistati heinaseemneid, viljajtmeid,
peenikest kruusa. Kiges selles avaldus
harmoonia, inimesepoolne austus aastatuhandeid
tema vahetus naabruses
elanud linnu suhtes, kes ulukina sageli
tema toidulauda rikastas. Avaldus
mistmine, et saakobjekti austamata
vib seesama objekt hel ilusal peval
saladuslikult igaviku radadele lihtsalt
haihtuda Kahjuks on tnapeval
nurmkanade eest hoolitsemine mitte
reegel, vaid terav erand. Karmid
talved, vhene, enamjaolt siiski suisa
olematu lisatoitmine ning pisikiskjate
ja sulisrvlite arvukuse mrgatav tus
ning muutused meie pllumajanduses
on tinginud piirkonniti selle inimkaasleja
linnu arvukuse suisa drastilise
vhenemise. Arvude keelde tlgituna
thendab see, et vrreldes mdunud
sajandi keskpaigaga on nurmkana
arvukus Eestis (ja Euroopa Liidus tervikuna)
kahanenud enam kui 5 korda
ning praegu elab neid meie pldudel ja
heinamaadel ksnes 40008000 paari.
Mida nurmkana sb?
Nurmkana phitoiduse moodustavad
umbrohuseemned, rohttaimede
rohelised osad, marjad ja mahapudenenud
viljaterad, aga ka llijalgsed ja
teod, kusjuures tibud svad esimesel
kahel elundalal ksnes loomset toitu,
peamiselt putukaid.
Nurmkana toitub ainult maapinnal,
kus ta liigub kndides vi joostes,
tustes lendu vaid hvardava ohu ees vi vajadusest liikuda. Liikudes on ta
peamiselt toiduotsinguil. Kndimisel
on nurmkana kael ette sirutatud ja selg
kru tmmatud, joostes vtab aga
pstise hoiaku, sirutades kaela lespoole
ja hoides pead krgel. Lendab
madalalt, kiirelt ja juliselt, reeglina
mitte rohkem kui 2 kilomeetrit, vaheldumisi
tiibadega veheldes ja liueldes,
lastes hirimise korral lendu tustes
kuuldavale heli pri-pri-pri. Nurmkana
on Eestis paigalind, sooritades
vajadusel mnikord kuni 20 kilomeetri
pikkuseid retki.
Talvised vaenlased
Talvel ohustavad tudukana paks
lumikate, nagu eelpool mainitud,
aga ka rvlinnud nagu raudkull ja
kanakull ning samuti rebane. Oluline
on ehk teada sedagi, et mida viksem
on nurmkana salk talvel, seda suurem
on nende valvsus kiskjate, niteks
raudkullide suhtes. See on seotud
grupiviisilise valveloleku tasemega,
sest mida rohkem isendeid on salgas,
seda viksem on tenosus rvluse
ohvriks langeda. Piltlikult on ksikindiviidil
sajaisendilises salgas tenosus
kiskja saagiks langeda 1%, seevastu kui
salgas on ksnes 3 isendit, siis on kiskja
saagiks langemise oht juba 33 korda
suurem. Teine phjus: mida suurem
on nurmkanade salk, seda kaugemalt
mrkavad nad rndavat kiskjat ja
pgenevad.
Mida uurime 2013. aastal
Nurmkana eluolu Eestis vajab levaatlikku
uurimistd ja vastuseid ootavad
peaaegu kik ksimused. Plaanis on
paigaldada pesakaamerad, et selgitada,
kes, millal ja missuguses biotoobis
rstab nurmkanade pesi. Esimesi
kokkuvtteid saame teha juba prast
pesitsusaega ning nii nagu tnavusel
aasta linnul tllil, on nurmkanalgi
kindlasti varuks mitmeid llatusi. ldsuselt
oodatakse aga abi valikankeedi
titmisel kui olete oma teel nurmkana
kohanud.
Nii nagu kodukaku aastal, saab
looduskaamera vahendusel jlgida
ka 2013. aasta lindu, sedapuhku siis
ppesakonna toimetamisi talvises
toitmiskohas. Jlgige ornitoloogiahingu
kodulehte!

Nimevahetus:pst kanaks.
Arvatavasti ei tea sna paljud
teie lhikonnast, mis vi kes
on nurmkana? Aga pldpst
on kuulnud kik! Jah, harjumused
meis endis ja traditsioonid meie
mber elavad kaua. Seda, miks kunagi
nimevahetuse tuhinas pldpst
nurmkana tehti, on teadlased hsti
phjendanud, kuid isane pldp
klab siiski palju korrektsemalt kui
humoorikas nurmkanakukk. Aga
see selleks heal lapsel peabki mitu
nime olema. Olgu ta siis lihtsalt p,
oraspill, kaerap, tudukana, kgarp,
karapatka vi adrikas tegemist
on ikkagi meile tuttava nurmkanaga,
kelle Eesti Ornitoloogiahing valis
2013. aasta linnuks.

Nurmkana on valdavalt
monogaamne, kuigi mitte
vga paaritruu liik, kellel
vib esineda ka polgaamiat mitmenaisepidamist.
Paarid moodustuvad
urbekuu (mrtsi) teisel
poolel ja munemist alustatakse
mahlakuu (aprilli) lpul vi lehekuu
(mai) algul. Kurnas on 1517,
erandjuhtudel 424 hevrvilist
hallikas-, rohekas- vi pruunikaskollast
muna. Pesa, mis on suhteliselt
sgavalt maasse kraabitud ja
kuiva rohuga vooderdatud, asub
tavaliselt kas teraviljapllul vi
tihedas rohus mne varjava puu
vi psa lheduses. Erinevalt
paljudest teistest linnuliikidest
ei kaitsta liigikaaslaste eest oma
pesitsusterritooriumi, kus toimub
paaritumine, pesitsemine ja tihti
ka toitumine.
Haub peamiselt emaslind. Haudevltus
on 2325 peva ja prast
poegade koorumist kaotab pesitsusterritoorium
kui niisugune oma
esialgse thtsuse. Kui esimene
kurn hvib, munetakse tavaliselt
jrelkurn, kuid see on tunduvalt
viksem. Poegade eest, kes on
pesahlgajad ja lennuvimestuvad
juba kahendalaselt, hoolitsevad
mlemad vanemad.
Huvitav bioloogia



Jaanus Aua
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet