6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Thoreau pevik 10. osa

1856
17. julukuul

ks talumees ksis mult kord, milleks madal tamm (Quercus ilicifolia toim) loodud on, kuna ei osanud neile mingit otstarvet leida. Vin talle telda, et need puud teevad mulle head. Nad on minu koguduse vaimulikud ja on psivalt sellesse ametisse mratud. Minu teada ei ole nad helegi inimesele kunagi halba teinud.

Suvine lehestik on nd pruuniks vrvitud. Jalutage lbi madalate tammede. Igasugune kasv on peatunud; silma ei hakka killukestki rohelust vlja arvatud see, mida vite ehk mrgata tammede tvesid katval koorel. Kik rohelised lehed, nd sna kuivad ja mahlatud, on pruuniks tmbunud. Pisikesed pungad on ahaste kokkukuivanud leherootsude kaenlas unne suikunud. Kes pani thele, millal need rohelisest pruuniks muutusid? Mina muundumist ei mleta, see toimus nii aeglaselt. Nendes lehtedes on aga ikka veel natuke elu. Nrbunud olekus on nad tohutult ilusad. Suutes veel oksast kinni hoida, sarnaneb nende vastupidavus suisa phakute omaga. Lehtede vrvus on sama elujuline ja kuju tiuslik nagu alati. Nd, mil inimhulgad on lahkunud ja suvine sagin mdunud, on mul aega lehti imetleda. Nende vormid ei tta mind kunagi. Vaadake vheseid laiu lainjaid tkkeid lehe klgedel.
Millal see muster vlja ligati? Kuivrd vaba kega need kaared vermitud on! Kui vhe, kuid samas tpselt parasjagu lehtede erinevuse loomiseks! Vaadake peeneid ogasid, millega iga teravaotsaline lehehlm on relvastatud need on sama tiuslikud kui siis, mil nende mber sumises veel metsmesilane ja all siblis ringi tpik-maasidrik. Millised meeldivad ja harmoonilised vrvid nii sees kui ka vljas, leval ja all. Sile, rnalt pruuniks pevitunud pealispind, tammetru vrvi. Hele (mnel juhul isegi hbedane vi tuhakarva) sooniline alumine pool. Kui poeetiliselt, suisa phakute vi stute heategijate kombel lehed hinge heidavad! Kui spirituaalne see on! Kuigi elumahladest ei ole midagi alles jnud, ei ole lehed ometi surnud. Ussid ja putukad puutuvad neid harva, need on kaunid nagu alati. Mned neist on sellised: Millal anti ksk, et see leht peab sgisel pruuniks tmbuma

24. julukuul
Ma ei tarvita nuusktubakat. Oma talvistel jalutuskikudel kummardun ja muljun pidla ja nimetissrme vahel puruks parkheinalehti, mis lume alt vlja ulatuvad; tmban need ra ja nuusutan neid. Sellest lhemale ei jua ma Vrtsisaartele1 kunagi. See on minu nuusksool, mu videli.

29. julukuul
Peame iga pev ue minema ja Loodusega taas hise keele leidma. Isegi igal talvepeval peame endale kasvatama juured vi vhemalt tillukesed narmasjuured vlja ajama. Ma tunnen, et kui suu tuulele avan, imen endasse tervist. Koju jmine sigitab alati mingit hullumeelsust. Selles mttes on iga maja haigla. st ja hommikupoolikust pikemat vangistust ma selles palatis taluda ei suuda. Ma tean, et osa kaotatud tervest mistusest taastub peaaegu samal hetkel, mil kodust vlja astun.

1857
7. sdakuul

Mitte miski ei ole nii kosutav, nii poeetiline kui jalutuskik metsades ja vljadel isegi nd, kui ma ei kohta kedagi, kes mind lbustada viks. Mitte miski muu ei inspireeri mind niimoodi ega rgita selliseid rahulikke ja kasulikke mtteid. Kik, mida nen, on meelilendav. Linnatnaval ja teiste inimeste seltskonnas olen peaaegu alati vrtusetu ja hajevil, minu elu on kohutavalt lihtsakoeline. kski kogus kulda ega lugupidamist ei suudaks seda vhimalgi mral heastada htusk kuberneri vi kongresmeniga!! Kuid kui viibin ksi kaugetes metsades vi vljadel, valskuseta noorendikes vi karjamaadel, kus lippavad ringi jnesed isegi sellisel kledal ja paljude inimeste jaoks trstitulgi peval, mis klamehe krtsile mtlema paneks , rkab mu teline mina. Adun jlle, et prinen suursugusest suguvsast ning et klm ja ksindus on mu sbrad. Kllap on see nauding minu puhul sama, mida teised tunnevad kirikus kies ja palvetades. Saabun oma ksildasele metsateele nii nagu koduigatsust tundvad inimesed lhevad koju. Vabanen kigest leliigsest ja nen asju sellisena, nagu need on: suursuguse ja ilusana. Olen paljudele inimestele elnud, et veedan iga pev poole valgest ajast kndides, kuid mulle tundub, et nad ei usu mind. Tahan Concordi, Massachusettsi ja Ameerika oma peast vlja trjuda ning olla osa igast pevast tie mistuse juures. Kui paganaid klastavad misjonrid, saatke nad ka minu juurde. Tahan midagi ppida. Tahan paremaks saada ning unustada suureks osaks igast pevast kik viklased, kitsarinnalised ja thised inimesed (ning tavaliselt thendab see, et pean nii kauaks loobuma kigist isiklikest suhetest ja need unustama); selleks tulengi nendesse ksildastesse paikadesse, kus elusolemise ksimus muutub hoopis lihtsamaks. Eemaldun linnast miili vi paar ja lhen looduse vaikusesse ja eraldatusesse, kus mind mbritsevad kivid, puud, umbrohi ja lumi. Vib-olla astun mnele metsalagendikule, kus vaid loetud rohukrred ja kuivad lehed lume alt vlja paistavad, ja tundub, nagu oleksin judnud avatud akna juurde. Saan iseendast vlja vaadata ja mbrust uurida. Meie katuseaknad asuvad siiani inimeste tavaprastest kogunemispaikadest eemal. Tavalised aknad ei rahulda mind. Vajan telist katuseakent. Ja minu teline katuseaken asub klast vljaspool. Teiste inimestega kokkusaamine ei avarda, kosuta ega valgusta mind niimoodi. Suure tenosusega ei osutu seltskondlik suhtlus, linna- ja maameeste nupidamised ega talunike kokkutulekud minu jaoks katuseakendeks. Seal ei tunne ma alati vaimustust. Mul on igav. Inimesed, kellega kohtun, ei ole enamasti nii petlikud kui vaikus, mille nad katkestavad. See looduse liikumatus, ksindus ja metsikus mjub mu mistusele otsekui vesikanep. Just seda ma vlja otsima lhengi. Tunnen, nagu oleksin nendes paikades alati kokku saanud mingi vimsa, rahuliku, surematu ja lputult julgustava kaaslasega olgugi, et ta on nhtamatu ning koos temaga ringi kndinud. Minu nrvid rahunevad lpuks; mu meeled ja mistus kituvad nii, nagu peavad. Tean, et suuremal osal mu naabritest oleks vga raske siin tunnikestki vastu pidada, eriti sellisel kledal peval. Ometi saan mina selle eest magusa ja snulseletamatult toreda tasu. See on kige meeldivam asi, mida ma teen. Tepoolest minu mntidega nende maailmas maksta ei saa.

Tlgitud teosest I to Myself , Henry D. Thoreau, Yale University Press, 2007



Tlkinud Triin Jrimaa
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet