6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Karjala ootab klla

Nukogude okupatsiooni ajal oli Karjala eestlastele populaarne rnnusiht ja sinna oli lihtne minna: seljakott selga, bussi vi rongiga Leningradi ja sealt jrgmise rongiga edasi. Sit ei maksnud ka suurt midagi. Praegu eestlased Karjalas eriti ei seikle, sinna pseda on ka veidi tlikam. Kuid just nd peaks sinna minema, sest kes vib olla viimane aeg nha elavaid karjala klasid.

Kui ma noor olin, kuulus Kalevala rahvusrajooni 56 ties elujus kla, kus elanikkonna enamuse moodustasid karjalased, rgib kaunis soome keeles Helmi Korunova teelaua taga oma kodumajas Jyskyjrvi klas krestikulise Tirkkakemi je kaldal. Praegu vib neid klasid kahe ke srmedel kokku lugeda.

Tepoolest enamik klasid Karjala kaardil kannavad lisamrget neil mahajetud. ksikuid metsatalusid siinkandis ei tunta, sest Soome piiri lheduse tttu sunniti asukaid juba enne Teist maailmasda kladesse koonduma. Hrutovi ajal kuulutati paljud viksemad klad perspektiivituks, need likvideeriti ja elanikud asustati vevimuga suurematesse keskustesse. Ajastule iseloomulikult toodi phjenduseks, et suuremates asulates saab luua inimestele kaasaegsemad ja mugavamad elamistingimused. Jyskyjrvi ongi suur kla, kus elab 1300 inimest. Eriliseks teeb paiga aga asjaolu, et kaks kolmandikku selle elanikest nimetab end ikka karjalasteks. Jyskyjrvi koolis petatakse karjala keelt kohustusliku ja soome keelt fakultatiivse ainena. Helmi, kes enne pensionile jmist pidas pikalt geograafiapetaja ametit, arvab, et asjalood viksid vastupidi olla. Karjala keelega pole tnapeval midagi peale hakata, kll on aga kasu soome keele oskusest, leiab ta.
Jyskyjrvis pole hotelli, kohalikud memmed pakuvad kodumajutust ning on kambapeale suutelised ulualust pakkuma tunduvalt suuremale arvule turistidele, kui klas enamasti kib. Igatahes meie suur bussitis rahvast leidis vaevata ulualuse.

Kalevala vestab lugusid
Karjalast Geograafiliselt nimetatakse Valge mere Karjalaks ehk soomepraselt Viena Karjalaks Venemaale kuuluvat ala, mis jb Valge mere rannikust lnde. Viena klad on Soome kultuuriloo seisukohalt olulised, sest just sealt koguti 19. sajandil suurem osa runodest, mille phjal Elias Lnnrot pani kokku rahvuseepose Kalevala.
Runoklad on ks meie reisisihte, sit viib meid lbi mitme tnapevani silinud paiga. Piirkonna keskus on Uhtua, mis 1963. aastal nimetati ametlikult mber Kalevalaks. Soomeugrilastele on selline paikade mbernimetamine, olgu siis ilsalgi eesmrgil, vras ning paljud nimetavad asulat endiselt algse nimega, tehkem seda meiegi. heks Uhtua vaatamisvrsuseks peetakse kuivanud Lnnroti mndi, mille all olla lauluisa runosid kirja pannud. See legend ei vasta siiski tele, sest kohalik giid nitab fotot, kus veel kuuskmmend aastat tagasi seisab samas paigas Stalini ausammas.

Kuni su kla veel elab ...
Vuokkiniemi klas hakkavad esimesena silma soomlaste ehitatud lasteaed ja koolimaja. Olgugi uued, on hooned ehitatud traditsiooniliselt marpalkidest, mitte betoonist ja kipsist. Ent kla vahel jalutades kohtab Soome numbrimrkidega autosid, mitu majapidamist kannab soomekeelseid nimesid Kuitinpirtti, Kuitin torppa, Kova pirtti. Viimane neist on rmas ja hljatud. Peatnava res seisab runolaulja Miihkali Perttuneni mlestuseks pstitatud skulptuur, selle mber lustivad hoopis vene keelt knelevad tdrukutirtsud. Siiski 85 protsenti klaelanikest peab end karjalasteks.
Mida lhemale Soomele, seda tugevamini on tuntavad ka Soome mjud. Soome raha toel ritatakse elu sisse puhuda ka mnele vahepeal hljatud klale. Haikola on ks nendest, mis mdunud sajandi 60. aastatel inimestest thjendati. Vaatamata sellele on kla kui tervik suures osas silinud algsest heteistkmnest majapidamisest on alles seitse. Peamiselt on need kasutuses suvekoduna, kuid paaris elatakse ka alaliselt. Juminkeko fondi toel rajatakse klla etnokultuurikeskust ja korra aastas toimub Sommelo festivali raames folkmuusikapev.

Maailma kultuuriprand Paanajrvi
Kige idapoolsem runokla on Paanajrvi, mis paikneb saarel keset Kemi jge. Sinna psemiseks tuleb jeharu letada kaldalt trossidega leveetaval parvel. Kla on mitmel korral kuulunud maailma kultuuriprandi saja ohustatuma objekti nimekirja. Ohu phjuseks on piirkonna metallitstuse jrjest suurenev energiavajadus. Kahjuks ei ole seniajani vett peale tmmatud plaanidele rajada veel ks hdroelektrijaam Kemi jele; selle ehitamine thendaks aga sna otseses mttes vee peale tmbamist Paanajrvi klale. Vana Paanajrvi on ks ehedamalt silinud suuri Karjala klasid. Sinna ei ole okupandid ehitanud midagi srast, mis rikuks vana kultuurmaastikku. Praegu neb mitmel pool hoopis mrke vilkast restaureerimistst, mille peamine eesmrk on psta kla vee alla jmisest.

Lhimineviku varjud maakonnas Kemi linn Valge mere rannal samanimelise je suudmes on olnud Solovetsi saarte peamine henduspunkt mandriga alates 15. sajandist, mil sealsed maad kingiti Solovetsi kloostrile. Prast 1917. aasta revolutsiooni, kui bolevikud sulgesid kloostri ja asutasid selle hoonetesse vangilaagri, sai Kemist oluline paik poliitvangide teekonnal saartele.
Valgel merel, kus d on pool aastat valged, kerkivad suurimal Solovetsi saarel veest valged kirikud, neid piirab Kremli samblikest roostepunane maakivist mr ja hallvalged Solovetsi kajakad muudkui lendlevad kiljudes Kremli kohal. Kirjeldus prineb Aleksandr Solenitsni raamatust Gulagi arhipelaag ja vastab tele ka tnasel peval. Teoses jrgnev uduste kirjeldus on nneks tnapeval mdanik. Kuid jtkan siiski veel tsiteerimist: Vanglamte. Eks ole see ju tore ksildasel saarel on psti tublid kivimrid. Kohe koht olemas, kuhu thtsaid kurjategijaid paigutada ... Juba tsaariajal pandi Solovetsile pokri usu- ja poliitketsereid: dekabristidele kaasatundmise eest istus Solovetsil Pukini onu Hannibal, muldvana mehena viidi sinna Zaporoje kasakate viimane ataman Petro Kalnievski, kes pses vabadusse enam kui saja aasta vanuses, kuid ei lahkunud enam saarelt. Telised koledused algasid aga linud sajandi kahekmnendatel aastatel, kui Solovetsi saartelt sai alguse GULAGi vangilaagrite ssteem. Nende sndmuste kirjeldamiseks lheks tarvis kordades enam ruumi, kui ajakiri suudab pakkuda.

Iidsed labrindid Jnissaaril
Solovetsid moodustavad Valge mere vimsaima saarestiku, suuremaid maatkke pindalaga le ruutkilomeetri on saarestikus kuus, viksemaid karisid le saja. Kui peasaare Solovetsi looduslik ilme ei erine oluliselt meie silmale harjumusprasest, on ehk veidi kaljusem, siis sellest vaid kmnekonna kilomeetri kaugusel suurel Jnissaaril on valdavad tundramaastikud. Madala taimestiku sees jvad silma rgsed kivilabrindid, mille loojateks peetakse algselt saarestikku asustanud saame. Teadlased pakuvad, et labrindid prinevad 2.1. sajandist e.m.a ning on seotud surnutemaailmaga: labrinti sattunud vaimud ei leia enam teed tagasi ega tule elavaid hirima.

Kurikuulus kanal
Prast Solovetsidelt lahkumist nnestus Belomorski linna lhedal nha ka kurikuulsat Valge mere kanalit. 227 kilomeetri pikkune Valget merd nisjrvega hendav kanal ehitati aastatel 19311933 valmis vaid 21 kuuga GULAGi vangide jul. Erinevatel andmetel hukkus kanali ehitusel 50 000 kuni 200 000 vangi, kuigi ametlik statistika vidab hukkunute arvuks olevat 11 000 inimest. Vaatamata sellele, et kanal on algusest peale suurte merelaevade jaoks liiga madal ja kitsas, istub iga lsi juures relvastatud valvur. Pildistamine ei ole lubatud.
Belomorski mbrusesse sattudes tasub proovida minna vaatama Valge mere kuulsaid kaljujooniseid. Nukogude ajal ehitati siia suisa suure maantee res asuvate kaljujoonistuste kaitseks betoonist paviljon, ent praegu sinna minna ei saa, sest kaitserajatis on kuulutatud varisemisohtlikuks!
Siiski nnestumise korral ootab kultuurihuvilist pidupev: kaljujooniseid on ju teada mitu jooniste rhma enam kui tuhande joonistusega. Millal need joonised tehti, selle le vaidlevad teadlased tnini. On neil vanust tuhat aastat vi rohkem, koguni 4000 aastat? Mis keelt knelesid need inimesed, kes pildid vaieldamatu visadusega kaljusse kraapisid? Miks nad seda tegid? Teada on aga, et enamik jooniseid kujutab jahistseene ning joonistel vib nha ksnes loomi ja meesterahvaid, ei htki naist ega last. Miks?

Laulupidude linn Sortavala
Enne Teist maailmasda kuulus Sortavala Soome riigi koosseisu. Mrgina sellest seisab peatnava res Eliel Saarineni projekteeritud pangahoone, hid niteid kahe ilmasja vahelisest soome arhitektuurist leidub veelgi. Hmmastav on aga see, et kik ilus ja vaatamist vriv ongi ehitatud sel ajajrgul. Hilisem aeg pole lisanud midagi pilkupdvat.
Esimene laulupidu toimus Sortavalas 1896. aastal. Selle korraldajad olid saanud innustust Eesti laulupidudest. Eriti suure ja uhke peoga thistati 1935. aastal Kalevala vljaandmise 100. aastapeva, laulupidude reas oli see neljas. Kui tollal elas linnas 4000 inimest, siis peo ajaks arv viiekordistus. Erinevalt meie laulupidudest, mis on lbi aegade pannud pearhu neljahlsele koorimuusikale, pdsid Sortavala laulupeod elustada ja tutvustada Kalevala- traditsioone, rgib Fenno-Ugria Asutuse direktor Viia-Kadi Raudalainen, kes ise osales tnavusel, 67aastase vaheaja jrel toimunud Sortavala laulupeol Kuldjala Lauluseltsi koosseisus. Kunagiste hiilgeaegadega tnavust laulupidu vrrelda ei saa, seekord oli esinejaid paarisaja ringis, kuulajaidvaatajaid vast tuhatkond, iseloomustab ettevtmist Raudalainen.
Kik toimus politseinike valvsa pilgu all. Ainuke rahvuslipp peoplatsil lisaks laval lehvivatele Vene, Soome ja Karjala omale kuulus eestlastele. Erinevalt meie laulupidudest oli vhe hislaule, enamasti astusid osalevad koorid les hekaupa. Mrgatava osa programmist sisustasid professionaalsed pseudofolklooriansamblid. Kohe prast viimaste akordide helisemist pandi suurtest klaritest mngima estraadimuusika. Meenusid meie nukaaegsed laulupeod, kus kiivalt jlgiti, et Mu isamaa on minu arm kordamisele ei lheks.
Positiivne oli see, et kogu pidu viidi lbi kolmes vene, soome ja karjala keeles. Ja loomulikult rmustab inimeste tahe seda traditsiooni jtkata, sest kogu pidu toimus praktiliselt olematu eelarvega. Jrgmisel aastal kavatsetakse laulupidu korraldada Karjala pealinnas Petroskois, lejrgmisel aastal Soomes Joensuus ja 2015. aastal, kui mdub 70 aastat 1935. aasta peost, taas Sortavalas, on Raudalainen optimistlik.

Karjala teed
Vite oma kosmoselaevaga edasi sita, naljatleb noor Vene tolliametnik Vartiuse piiripunktis meie kahekordse bussi lbivaatust lpetades. Kuigi piiripunkt hendab Venemaad Soomega, siis nii suuri busse siin eriti sageli ei nhta. Kui tleme, et tahame sita Karjala vabariigi rahvusrajooni keskusesse Kalevalasse ja uurime eesootavaid teeolusid, muutub ametnik tsisemaks. Alguses on kehv tee, siis tuleb natuke head teed, aga varsti prast Kostomukat (Kostamus toim) ei ole ldse teed, teatab ta. Seda, et ldse teed ei ole kogeme oma reisi jooksul veel mitmel korral. Tpiline Karjala tee on asfaltkatteta, muhklik, kohati ka kitsas ja knuline. Kunagi aegade hmaruses asfaldiga kaetud teeligud kubisevad lkaukudest, nii et tundub parem, kui sinna poleks musta katet kunagi pandudki. Et teeolud on ettearvamatud, ei saa ka sihtkohta judmise aega eriti tpselt prognoosida. Sidukiirus kigub 10 ja 70 kilomeetri vahel tunnis. On truubikohti, kus meie suure bussi nina vi kht knnavad teekatet. Kige hullem on Paanajrvi kla poole viiv tee, mis osaliselt on rajatud palkidest soosildadele. sna heas korras on Vene riigile oluline Peterburi-Murmanski trass.



Heiko Kruusi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet