6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Esmakohtumised kakkudega

Esmakohtumised jvad alati meelde, sest on ju esimesed ning annavad ergutavalt suure adrenaliiniannuse. Koolipoisina Prnus
elades ning ksnes koolivaheaegadel vanaema ja vanaisa juures Pereklas kostil olles, pdsin iga vaba ajahetke looduses viibida.

Hndkaku esmavaatlus
Linnuvaatlejale,kes Eestimaal ninud 279 linnuliiki pluss vthane (viimane kuulub nn puuripgenike seltskonda ja linnupunkti lindurite omavahelises visturebimises ei anna), on kige omaprasem hndkaku esmavaatlus, nagu vana vaatluspevik tendab.

29. mai 1969. Perekla Phja-Prnumaal.
Soe hiliskevadine htu. Olime just
lpetanud emakodus kartulipaneku ja
kuna tol ajal aeti asju (vagude sisseajamine
ja kinniajamine ning hiljem ka muldamine)
hobusega, lksin naabertalusse hobust
ra viima. Nagu noorele mehehakatisele
kohane, tegin seda lbiloetud
seiklusromaanide mjul hobuse seljas ehk
ratsa. Hobu oli selline raudjas ja tasase
iseloomuga. Istusin hobuse seljas, vaatasin
plde ja vasemal laiuvat Kima raba.
Raba poolt lhenes algul musta tpina
paistev, hiljem juba selgete piirjoontega
vljajoonistuv linnusiluett. Rvlind.
Kas kanakull? Ei, temal teistmoodi lend
ja juliste tiivalkide vahel liuglemine.
Too tegelane lendas aga kuidagi
pehmelt. Kui kohakuti judsime ja suurt
marat pead ja pikka saba ngin, oli asi
selge uraalikakk. Kaku jaoks kll veidi
vara, Pikegi polnud veel Perekla metsa
taha looja linud, kuid ilm kiskus pilve ja
pilved varjutasid Pikese. Mille sunnil kakk
sellise retke le raba ette vttis, jb tema
enda teada. Minul aga elamus esimesest
hndkaku, kes tol ajal linnuraamatutes
uraalikaku nime kandis, vaatlusest.
Pole enne ega prast htki linnuliigi
esmavaatlust hobuse seljas teinud.
Kassikakk lepiku servas
27. oktoober 1972. Perekla. Viimased
pevad enne kohustuslikku sundteenistusse minekut punaarmeesse.
Klastad vanu tuttavaid ja spru, kid lbi
tuttavad ja armsakssaanud paigad. Lksin
naabertalu metsa Maima raba rsesse
vaevalt poolesaja meetri laiusesse lepikusse
ja siis ta sealt plluserva kiviaialt lepiku
varjust tusis suur ja vimas kassikakk.
htupimeduses aga kuuldus plluveerelt
halljnese hdakisa.
Soorts heinamaa kohal
Veel kolmandagi kakuliigi esmavaatluse
tegin Phja-Prnumaal, seekord
Vakalepa kla lhedal Laanesoos. Laanesoo on mitme ruutkilomeetri
suuruse madalsoost lesharitud
heinamaa kohalik nimetus. Piirkond
on nd saanud laulu-, vikeluikede,
raba-, suur-laukhanede ja valgepsklaglede
peatuskohaks nii kevad- kui ka
sgisrnde ajal.
21. juuni 1970. Laanesoo phjaserv.
Madalate kaskedega niiske ja krge rohuga
lesharimata madalsoo lapike lesharitud
heinamaa servas. kitselt oli peakohal
laugjaid ringe tegemas kaks kollakat valge
khualusega ja kollaste silmadega kulli
soortsu. Veidi suurem ja julgem emaslind
lasi kuuldavale khisevaid vk-vk
hlitsusi. Viksem isaslind aga pdis
varjuda.
Lindude kitumine viitas lheduses
olevale pesale, mida ma muidugi
tookord ei leidnud ja milleni ma oma
linnuvaatleja aastate jooksul pole siiani
judnud. ksikut saagijahil olevat
lindu ngin samas kandis suve jooksul
veel paaril korral.
Vtkakk heinamaa kohal
Mdunud aastasaja kuuekmnendate
lpul oli Prnu lhedal laiuv Pikanmme-
Tammiste metsamassiiv koos
Rma rabaga omamoodi looduslik
reservaat suvituslinna klje all. Seal
sai siis algaja linnuhuviline paljud oma
esimesed vaatlused ja thelepanekud
kirja panna. Vanu vaatlusmrkmikke
lehitsedes leidsin aastaid hiljem, et olin
vga tpselt kirjeldanud ja mlupilti
jtnud vtkaku vaatluse.
13. november 1966. Rma pllud Rma
raba servas. Huvitav raudkulli sarnane lind
teeb rappelendu heinapllu kohal ja kui
ta le lendab, nen ta mmargust pead ja
keset ngu olevaid kollaseid silmi.
Parim linnuvaatlus lumekakk
Siiani pean oma parimaks linnuvaatluseks
Eestimaal lumekakuga kohtumist.
Vaatamata sellele, et olen ninud
esmakordselt Eestimaale sattunud
ruugerdi ja krbetlli nende siiasattumise
esimesel peval ja teise peva
esietendusel vaadelnud stepilokest,
suur-turteltuvi ja stepikiivitajat.
1. detsember 1968. Pikanmme heinamaa
Prnu lhedal. Punane pikeseketas on
vajumas Pikanmme mndide taha. Ilm
on tuulevaikne, mned kraadid klma,
siin-seal mahasadanud lumelaike. Vana
Lavassaare-Sindi turbaveo raudtee
res ruguredelil istub suur valge
kollaste silmadega kakk. Lind lubab
mind paarikmne meetri kaugusele ja
laseb kaelas rippunud fotoaparaadiga
Zenit 3M ka paar pilti teha, siis lendab
veidi kajakalikult Rma raba suunas. Ei
teadnud ma siis veel, et juba mne aasta
prast on mul ees kmneid ja kmneid
kohtumisi lumekakkudega Kanini
poolsaare tundras.
Mdunud sajandi kuuekmnendatel
lumekakku kohata polnud eriti
haruldane, kuigi ka mitte igapevane.
Nd, ligi pool sajandit hiljem on
selle linnu ngemine meie mail
peaaegu sensatsioonimaiguline ja
linnuvaatlejale verd keema ajav
sndmus.
Kodukakk Rma raba pldudel
Rma raba rsed pllud on pakkunud
veel teisegi kakulise esmavaatluse.
20. veebruar 1969. Rma raba
rsed pllud. Lund on talvemnude
nautimiseks suusatamiseks kllaldaselt.
Pike on ammu loojunud, kuid ehavalgust
on kllaldaselt, et jlgida pldude
kohal aeglaselt liuglevat varesesuurust,
laiatiivalist, suure pea ja lhikese sabaga
kulli. Kodukakk on oma peva
alustanud. Jrgmisel aastal leiab ka Urmas
tema pesa vanas haavatkas.
Karvasjalg-kaku esmane kuulmine
Senised kakkude esmavaatlused on
mul sna otseses mttes olnudki
vaatlused lind lendas le, tusis
kiviaialt hku, istus ruguredelil vi
liugles saagijahil. kullid on hlekad
linnud ja lviosa nende lindude registreerimisest, kui ei ole just kakuliste
uurija, kes otsib pesi ja rngastab
poegi, tehaksegi neid kuulates.
19. aprill 1969. Pikanmme heinamaa,
Pikanmme-Tammiste metsamassiivis.
Pike on loojunud juba pool tundi tagasi.
Nepp krooksub. Tuul on selle kellaaja
kohta veel kllaltki tugev. kitselt kostab
Pikanmme sihvakate mndide poolt
pehme ja klav ugugugug, ugugugug.
Karvasjalg-kakk laulab. Tenno, kellega
seda lindu koos kuulsime, kuuleb kevadel
teda veel mitmel korral ja arvas, et lind tol
aastal seal isegi pesitses.
Krvukrts metsa servas
27. mrts 1971 Pikanmme metsa servas.
Kiisakla talude juurest kuuldub kume,
jrjepanu korratav huuk(h), huuk(h),
huuk(h). Krvukrts teatab, et ta on oma
pesitsusterritooriumi vlja valinud.
Vrbkakk linnujaamas
Esimest vrbkakku oma elus ngin
1972. aasta novembris Venemaal
Leningradi oblastis. Eluratas oli judnud
sinnamaale, kus konstitutsiooni
jrgi pidi iga vaimselt ja fsiliselt
terve meeskodanik andma oma elust
23 aastat suure kodumaa kaitsevime
tugevdamisse. Minulgi polnud sellest
psu. Veti kroonu teenistusse ja et
sjavelase elust igesti aru saada, tuli
teha rividrilli. Hommiku varavalgest
htuhmarikuni vlja. Just hel htul,
hmariku ajal tuligi ta sjaveosa
territooriumile. Lendas pehmelt ja lainjalt nagu rhn le marssijate peade
ja ji vljaku rde kasele uudistama
kursantide rivis sammumist. See inspektor
oli vrbkakk.
Eestimaal kohtusin vrbkakuga
hoopis teistel asjaoludel.
18. september 1983. Varahommik
Kabli linnujaamas. Judsin linnujaama
varavalges. Agu, kes oli tol l ja
hommikupoolikul valverngastaja,
vttis mind vastu sooja tervituse ja
vrbkakuga, kes oma rngastusjrge
ootas. Linnu rngastamise ja lhemalt
uudistamise ning samuti vabastamise
usaldas Agu mulle. Lind ei lennanudki
kaugele, vaid ji sinna lhedale mbrust
uudistama.
Aastaid hiljem on minu kohtumised
vrbkakkudega Eestimaal ha
sagenenud.
Suurim ja salapraseim habekakk
Kohtumises meie he suurema ja ka
salaprasema kaku, habekakuga on
jtnud teatud koguse lahtisi otsi ja
vastamata ksimusi. Habekakk on
meie regulaarselt kohatavate kakkude
hulgas ainus, kelle vaatluse igsust
kinnitab Eesti Ornitoloogiahingu
juurde loodud harulduste komisjon.
Oli 8. jaanuar 1983. Kndisime koos
tolleaegse Halinga metskonna metsalema
Heino Mhlbergiga tema valdustes
Suurejrve vahtkonnas. Olin soorses
tihedas noores mnnikus, kui kitselt minu
eest tusis lendu vga suur kull. Lendas
mnikmmend meetrit eemale ja laskus
metsa, hiilisin lhemale ja jlle nnestus
lindu vaadelda ksnes selja tagant. Nd
lendas kakk juba nii kaugele, et ma teda
enam ei leidnud. Algul arvasin, et peletasin
lendu kassikaku, kuid miski, mis tleb, et
see polnud kassikakk, istub mul hinges.
Linnul puudus kassikakule nii iseloomulik
ruugjas vrvus tiibade laosas (tiivalabal).
Kakk oli htlaselt pruunikashall just
samamoodi kui paljudel-paljudel habekaku
piltidel Phjamaade linnuajakirjades,
ja mlupildis on veel ka tumedam
vt saba tipuosas Kahjuks ei
ninud linnu ngu. Habekakuga
kohtusin Eestimaal siiski ja seda tnu
sprade-kotkameeste abile.
31. mai 2009. Alutaguse. On mdunud
rohkem kui sada aastat, kui taas leiti
Eestimaal habekaku asustatud pesa.
Olin vlja teeninud usalduse seda nha.
Vanalind pesal (vana hiireviu risupesa),
tema jalgade ees vaatab minuga ttt ks
poegadest. Pesas istuv emaslind vga suur,
pruunikashalli sulestikuga ja hiigelsuure
peaga /miks kll kodukakk on ristitud
suurispeakulliks?/. Peas pisikesed kollased
silmad. Nos peened puu aastaringe
meenutavad kitsad ringid, kollase noka
mber mustjas laik, mis jtkub noka all.
Silmadest noka poole valged vertikaalsed
vljapoole kaardus kulmud.
Tegelikult oli sellel kakupaaril
siiski kolm poega, kes kik ilusasti
lennuvimestusid ja ka rngad jalga
said. Tol momendil olid lejnud kaks
kakuhakatist ilmselt kusagil emakaku
sulgede varjus peidus.
Ornitoloogid arvavad, et talviti
vib Eestimaal puhkust veeta kuni
kmmekond habekakku. Miks mitte ka
rohkem?

Talv kakuriigis
Hndkakk
Linnuspradel on Eestimaal vimalus hndkakkudega kohtuda aastaringselt. Neid varesest suuremaid tumedasilmseid linde pesitseb meil 15002500 haudepaari ning talvekuudel vib nende arvukus ulatuda 4000 kuni 6000 linnuni.

Kassikakk
Kassikakkudel pole praegu Eestimaal kige paremad ajad. Ornitoloogid hindavad pesitsevate paaride arvuks 60120 haudepaari ja talve vib meil mda saata 150300 lindu. Soorts Soortsud on Eestimaal vga kikuva arvukusega haudelinnud, kelle arvukus vib kikuda 10 kuni 300 (!) haudepaarini. Talvituma jvad vaid ksikud linnud.

Vtkakk
Vtkakku on hakatud viimastel hilissgis-talv-varakevad perioodidel ha sagedamini Eestimaal kohtama. Ilmselt on selle phjuseks liigi arvukuse aeglane pesitsusaegne tus Soomemaal. Loode-Venemaast ja sealsetest linnupopulatsioonide arvukusest ei tea me kahjuks suurt midagi. Eestimaal hinnatakse meil talve mdasaatvate lindude arvukuseks 020 lindu. Talveperioodiks loetakse jaanuari- ja veebruarikuud, kuigi meie linnustiku tppisteadlased bongarid ehk lindurid arvestavad talveks ka julukuud. Lumekakk Linnu ngemine meie mail on peaaegu et sensatsioonimaiguline, vga harva kohatav.

Kodukakk
Kodukaku olukord mnedes Eestimaa piirkondades pole enam kiita linde enam neile sobivais parkides ja kalmistutel lihtsalt pole, kuid samas on kodukakk Saaremaal, Matsalu mbruses ja Tartumaal veel kllaltki tavaline ja sageli kohatav. Neid linde pesitseb meil 10002000 paari ja talvitub 30006000 lindu. Karvasjalg-kakk Kesoleval ajal arvatakse meil pesitsevat 200400 paari karvasjalge ja talve vib meil mda saata 1001000 lindu.

Krvukrts
Krvukrtse jb meile vhesel mral talvituma, kusjuures nende arv vib olla 100400 lindu. Krvukrtsude arv pesitsejana on meil vga kikuv, 5004000 haudepaarini. Vrbkakk Arvatakse, et neid vikeseid, veidi tigeda noilmega kakke pesitseb meil 6001200 paari ja talveks lendab siiamaile kuni 3000 lindu. Habekakk Ornitoloogide hinnangul vib talviti Eestimaal puhkust veeta kuni kmmekond habekakku.



Eedi Lelov
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet