6/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodusesbrake
Klmkuum kuidas me soojust tunneme

Kuidas eristada sumeda juuli otse kega katsutavat sooja hku paksust kampsunist lbipuhuvast klmast talvetuulest?
Eks ikka pskedega, ktega, kogu nahaga!

Ja nahka meil on. See katab kik kondised kohad ja pehmed kohad ja leldse kogu keha. Mnes kohas on nahka just nagu venitatud ja kusagil jb see lotti ka.
Aga klmade saabumisega tekkis mul ks mte viia oma nahas olevaid sooja-klma vastuvtjaid katsega piirini, millest le astudes on ees ksnes suur teadmatus.
Katse ise on rmiselt lihtne tuleb kasutada erineva temperatuuriga vett ja ksi.
Ehk siis asume kohe tks ettevalmistusi tegema! Selle katse tegemiseks on vaja 12 liitrit sooja ehk kuuma vett, 12 liitrit jklma vett ja 12 liitrit keskmise temperatuuriga vett. Veel on vaja kolm kaussi vi muud suuremat anumat, kuhu ksi sisse mahuks. Kuumutame he osa vett nii krge temperatuurini, kui ked vhegi vlja kannatavad, ja teise osa vett jahutame lume vi jga nii klmaks kui vhegi saab.
Valame nd kuuma vee vasakusse, klma vee paremasse ning leige vee keskmisse kaussi.
Jrgmiseks katsume meeles pidada jrjekorda: asetame vasaku ke vasakusse ja parema ke paremasse anumasse ja ootame natuke aega, niteks minuti vi kaks. Kui mned minutid on mdas, asetame mlemad ked kiiresti leigesse vette. Ohhooo, mis tunne see nd on?
Ked, tpsemini nahas olevad retseptorid, annavad meile teada, et keskmises kausis on vesi korraga nii klm kui soe! Et nii ju kindlasti olla ei saa, peab midagi imelikku meie ktega olema juhtunud.
Seletus on vga lihtne: juba paari minuti jooksul harjuvad kte nahas olevad retseptorid vliskeskkonna ehk siis vee temperatuuriga. Nende jaoks ja ka meie aju jaoks on oluline ainult temperatuuri kiire muutuse mrkamine, mitte aga temperatuur kui selline. Muutusele tulebki kiirelt reageerida, et keha kas jahutada veresoonte laiendamisega vi siis hoopis veresooni kokku tmmata, et mitte kaotada soojust. Nii siis juhtubki, et ks ksi tunneb, justkui oleks vesi muutunud klmemaks, ja teine mrkab hoopis soojenemist. Kokku annavad mlemate kte sensorid ksteisele vastukivaid andmeid, mida omakorda teeb segasemaks silmade lbi saadav informatsioon hest kausist.
Head katsetamist ja hid jule!



Aare Baumer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet