2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheline Laine
KOKUNST EESTI MOODI

Margit Joonas. Installatsioon "Sda ja Rahu"
Roheline laine on rubriik, mis tutvustab rohelist mtteviisi visuaalkultuuri vallas kunstinhtusi, mille ideeliseks vundamendiks on teadmine looduskeskkonnast kui lakkamatust polloogist, kui ajatust ringlusest, milles energia ja vormi loov kood pidevalt kohti vahetavad. Roheline laine on ka Eesti esimene kokunstinitus, mis leiab aset kesoleva aasta aprillis-mais Tallinna Kunstihoones. Roheline laine pab nhtavaks ja kuuldavaks teha seda, kuidas looduskeskkond end eesti kaasaegses kunstis sisse on seadnud.

Kui seltskondlikus vestluses lausuda sna kokunst, siis seostub see enamusele jutukaaslastest kas keskkonnasbraliku tootedisainiga vi siis Greenpeacei vaimus propagandistlike plakatitega. Esimest peetakse koks, sest kasutab igapevase elukeskkonna kujundamisel looduslikke materjale, teine aga juhib hlekalt thelepanu svenevale koloogilisele kriisile ning rhutab looduse kaitsmise vajadust. rmisel juhul tekib assotsiatsioon maakunstiga. Kigis neis suhtumistes on ksjagu ttt, kuid ometi on srane lhenemine pinnapealne. Mis siis ieti on kokunst ja milline on see Eestis?

Kunsti ja looduse suhted on palju mitmekihilisemad, kui seda looduslhedased tarbeesemed vi radikaalsed keskkonnaaktsioonid eeldada lubaksid. kokunsti viks tinglikult ette kujutada sellise konstruktiivse ja omajagu eksperimentaalse mnguvljakuna, kus kohtuvad helt poolt komaailm ja teisalt kunstimaailm. Siit siis ka selle mngu ingliskeelne nimetus eco art.
Mida endast kujutavad need kaks maailma, mille koostoimimise tulemust vib pidada kokunstiks? Arvan, et need on tegelikult konstruktsioonid, mis aja jooksul ladestunud inimkonna kollektiivses teadvuses.
komaailm on konstruktsioon, mida me tavaelus nimetame lihtsalt looduseks, kunstimaailm aga kunsti-nimeline konstruktsioon.
Mlemad on kindlasti tekstilised nhtused, s.t neid teadvustatakse lhtuvalt neid mbritsevast tohutust tekstikogumist esimese puhul looduslootundides pitu, igahtused ilmateated, aim geneetikast, geneetikast, teise puhul niteks teadmine krgkunstist krvuti reklaamiga, Mona Lisa, muuseumid jne.
Need on hiiglaslikud, oma terviklikkuses hlmamatud ja pidevas muutumises ssteemid.

kokunst on nende kahe maailma hisosa helt poolt esteetiline ja teiselt poolt elu ning korraprastunud kaose kvaliteet. kokunsti ideeliseks aluseks vib pidada teadmist looduskeskkonnast kui ruumist, kus kik on kigega seotud, kus toimub elus ja eluta aine pidev ringlus ning phjuslikud seosed pole kunagi lpuni nhtavad.
Eesti kaasaegne visuaalkultuur on tihedalt seotud looduse ja looduskeskkonnaga. Mis vivad olla selle phjuseks ja kuhu ulatuvad meie kokunsti juured?
Kindlasti on eesti kokunsti tugevasti mjutanud nhtused, millega igapevaselt silmitsi seisame, niteks tstus- ja militaarreostuse hdad. See viib vljapeetud protestini 20. sajandil juurdunud tarbimismentaliteedi ja loodusvaradesse pillavalt suhtumise vastu.
Teisalt on kokunst henduses meie maastikumaali pika traditsiooni ja likrge prestiizhiga. Meid on tugevalt mjutanud 19. sajandi baltisaksa kunstnikud ning seejrel Pallase maalikool. Tavainimese jaoks on maastikuvaatega tahvelmaal lausa kunsti snonm.
Siiski on ajad muutunud ning juba ammu pole maastiku-, lille- ja loomamaal ainsad kunsti ja looduse kokkupuutepinnad. Ndiskunsti vljendusvahendid ulatuvad orgaanilisi materjale kasutavast installatsioonist video- ja fototehnikani. Kuid kokunstis on materjal viimasejrgulise thtsusega. Esmajoones on oluline suhe looduse seesmise loogikaga.
Kolmandaks ja vib-olla kige olulisemaks phjuseks, mis toob sedavrd palju loodust meie kunsti, on esiajaloolisest minevikust prit boreaalne ilmavaade, mida erinevate kultuuride sissetungid lpuni hvitada pole suutnud. kokunst toob pinnale loodusrahvastele omased suhtumised vaatleb mbritsevat tervikuna, arvestab loodusjududega.
Eesti kokunst vrtustab elu selle mitmekesisuses ning vaatleb inimest llina hiigelsuurest sltuvussuhtekimbust, millele on nimeks antud koloogia. See on enese kui inimese viksuse ja kaduvuse tajumine ja teadvustamine, seesama kulunud aukartus elu ees, hool ja mure meid mbritseva elukeskkonna prast.

Raoul Kurvitz. Sekundaarsed skulptuurid. Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga I-II
Videod ja fotod. Jaan Toomiku videofilmi Isa ja Poeg pean eesti kokunsti keskseks teoseks see knetab kikehlmavat elu ja olemise jrjepideva kulgemise ideed.
Kunstnik kehastab olemise ajalikku ilmnemist krvuti selle meditatiivsete ja mitteteadvuslike tasanditega. Kunstnik on teoses maise ja taevase vahendaja, kes saabub vaataja ette maa ja taeva kokkupuutepiirilt ning kaob teose lpus selle piiri taha tagasi. Iga tuleku ja mineku vahele jb teekond, iga sndimise ja suremise hetke vahele olemas olemine. Ajatu ringlus, teadmine jrjepidevusest ja aukartus selle ees viksidki olla mrksnad, mille valguses mtestada Toomiku videot, mille objekt asub tegelikult inimesest vljaspool.
Peeter M Lauritsa Pshhosoikumi seeriasse kuuluv htud metsas lheneb poeetilisel moel looduse ja kultuuri suhtele, rgsele kiksusele ja tsivilisatsiooni katsetele seda (v)allutada.
Pshhosoikumi pildid on ldse lputute dialoogide pildid. Kahekne klab pildipinnal ja selle taga. Dialoogid elus ja eluta asjade vahel, polloogideks paisunud mtteringid looduses ja inimeses endas. Aine ja energia ringlemise ime on tekitanud pisut romantilise vaatepildi sellest, kuidas koerad vallutavad kosmose ja vaatavad tagasi oma rgkodule. Omavahel vestlevad erinevatest ladestustest vlja kaevatud smbolid, ilmub ideede makrokosmos, kus igale punktile leidub hulgaliselt peegeldusi, vastaspunkte. Selle tagant vib aimamisi ra tunda igaviku peene, kuid tiheda kanga.

Skulptuurid ja installatsioonid. Skulptor Elo Liiva installatsioon lekanne muudab monumentideks Eestimaa metsades kasvavad puuliigid ning teeb nhtavaks osava aedniku rohelised npud. Postamentidele kinnitatud kooritud noored puud rgivad linnastunud inimesele kodumetsade anatoomiast ning jtavad vaataja kahtlema: on need Eesti metsa vidumonumendid vi hoopis hauakivid langenutele? Elo Liiv toob Eesti rohelisse visuaalsesse mtlemisse sisse regionaalsuse ning igapevase kasvamise ja kasvatamise aspekti.
Pean Raoul Kurvitza umbrohuinstallatsioone Takjad ja Ohakad seeriast Secondary Cultures kunstniku pritolu ja identiteedi manifestatsiooniks. Identiteet on omaehitatud konstruktsioon iseendast. Kurvitz konstrueerib end umbrohust, kultiveerimiskunsti seisukohalt teisejrgulistest taimedest, millega videldakse, mida hvitatakse, kuid mis ei hvi. Hvi(ta)matu omailm on Takjate ja Ohakate snum, kunstiilma teenistusse vrvatud taimekehad rgivad sitkest eluvitlusest, mis tegelikult kusagil iga pev aset leiab. Takjad ja Ohakad on vennad, htviisi visad ja ttud, nad on need, kes jetakse krvale, kes on tliks jalus. Kurvitza umbrohi on snnimrk, mis seletab pritolu. Kultuurtaim kuulub nn valge inimese ellu ja aknalauale, takjad ja ohakad on plluharija maarahva igapevane leib.
Oma juurtest ei pse, oma kodust le ei saa. Selleks jb alati Ida-Euroopa ja Eesti. Oma varasemast loomeajast prit installatsiooni Sda ja rahu dokumenteerides on Margit Joonas loonud samanimelise fotoinstallatsiooni. Teos on nituse kige poliitilisem kasutab irooniliselt militaaresteetikat ning viitab lhiajaloost prit koloogiaprobleemidele. Gaasimaskijnesed on kll naljakad, kuid vihjavad siiski nukogude sjavebaaside poolt kperdatud keskkonnale.

raspidine tegevus. kokunsti vib mtestada ka aastasadade jooksul toimunud looduse (v)allutamise raspidise protsessina hoopis loodus tungib ju kultuuri ning sekundeerib inimtegevusest kasvanud tehiskeskkonnale ja inimkultuurikesksusele.
Elusloodus on alati pdnud kultuuri sisse murda, alates taimornamendist ja meremaalist, lpetades Joseph Beuysi 7000 tammega Kasselis. Tundub, et tnapeval on just kultuur see ainus avaus, mille kaudu loodus saab inimesega taas kohtuda. Valge inimese jaoks on bioloogilised protsessid ja elusloodus kanaliseeritud pildile ja televiisorisse, aeda ja parki. Kultuur on justkui peremeesorganismiks loodusele, selle raamistik ja tsiviliseeritud vorm. Niisiis kaardistab ka nitus Roheline laine looduse invasiooni eesti kaasaegsesse visuaalkultuuri.



Rael Artel on kunstiteadlane ja Rohelise laine kuraator, kes uurib ja presenteerib art worldi ja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet