2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
TERVE LAPS KASVAB TERVEST RAKUST RAKUGENEETIKUD ENNUSTAVAD LOOTERAKU TULEVIKKU

Katseklaasiviljastamine on Eestis sna levinud.Sel moel snnib umbes sada last aastas. Siiani valitakse siirdatav embro vlja, hinnates silma jrgi selle vlimust. Nd tahetakse minna sgavamale ja hakata hindama ka embro geneetilist tervist.

Rakugeneetik Andres Salumets kummardub mikroskoobilaadse seadme kohale ja stib vaatevlja igesse paika. Istun mikroskoobi taha. Lbi selle suurendava silma nen enda ees neljast marast pallikesest koosnevat moodustist. See tundub sltjas ja pehme, kuigi ei lase end katsuda iga pallike on tilluke, vaid kaks sajandikku millimeetrit lbimdus. Ometi vib sellest pallikuhjast saada kunagi inimene. Kuid ainult juhul, kui see naise emakasse siiratakse. Kas aga siiratakse, seda otsustavad geneetikud. Siiani oma silmaga. Nd on jutud tpsemate meetoditeni. Embrodiagnostikani.

Keda katseklaasist vtta, keda jtta? Esimene katseklaasis viljastamine toimus Eestis 1995. aasta mais. Praegu snnib meil aastas umbes 100 katseklaasilast. Meie lesanne on luua kokkusaamise vimalus, tleb Tallinna Fertilitase haigla naistearst Peeter Karits. Emalt tuleb munarakk, isalt seemnerakk. Kui neil naise organismis kohtuda pole vimalik, luuakse kohtumiskoht laboriklaasis. Kui aga embro on emakasse viidud, on nnestumine juba looduse teha, tleb Karits. Paaride viljatuse phjuseks vib olla lihtsalt naise organismi fsiline eripra, ent leidub ka teadmata phjusi niteks sobimatus kahe inimese vahel. Selliste hdade kallal vib aeg-ajalt kannatada kuni 15 protsenti paaridest, arvab Karits.
Vrreldes teiste imetajatega on inimesel viljastumine raskem. Rasestumise tenosus on vaid 2030 protsenti. See on ilmselt evolutsiooniline phjus, kuna lapse leskasvatamine on niivrd keeruline ja pikaajaline toiming, arvab Andres Salumets. Inimese madala viljakuse phiphjuseks on, et naise munarakkudest on geneetiliselt vigased kuni neljandik. Hiirel niteks on sajast munarakust vigased ainult kaks. Niipalju kui naisel munarakke snni hetkel on, neid ka maksimaalselt on juurde ei teki, ainult lagunevad. Looteeas on munarakke maksimaalselt, miljoneid, edaspidi hakkab nende arv vhenema. Seemnerakud on vrreldes munarakkudega tunduvalt tervemad, tleb Salumets, kes on ttanud Soomes Phjamaade suurimas viljatuse kliinikus, Pereplaneerimise Liidu kliinikus Helsingis. Ning kaitsnud Helsingi likoolis doktoritd, mille teemaks oligi viljatuse ravi kvaliteedi parandamine.

Valitakse ilu jrgi. Esmalt stimuleeritakse naise organismi, et see toodaks rohkem viljastamiskpseid munarakke. Tavaliselt saab iga kuu lppkpseks vaid ks munarakk. Kuid stimulatsiooniga saab neid kokku kmmekond. Munarakud saadakse munasarjast ktte kahe nelatorkega. Siis munarakud viljastatakse. Meil on kmme embrot, kuid me ei saa neid kiki emakasse siirdada siirdame kskaks embrot. Mida teha lejnud kaheksaga? ksib Salumets. Ja vastab, et need tuleb klmutada. Rasestumise ebannestudes saab neid uuesti kasutada.
Katseklaasis viljastumiseks pannakse muna- ja seemnerakud he tassi peale koos kasvama. Raskematel juhtudel saab seemneraku ka otse munarakku sstida. Esimese peva lpuks on munarakud viljastunud, teiseks ja kolmandaks pevaks on munarakust ruarenenud vastavalt nelja- vi kaheksarakuline embro. Kuna meil on kmme embrot, siis peame kuidagi otsustama, milline neist siirata, et rasedus algaks, tleb Salumets. Kui meil oleksid head hindamiskriteeriumid, siis nnestuksid kik katsed rasestuda. Kuid maailmas pole veel piisavalt head hindamiskriteeriumi.
Praegu hinnatakse embroid lihtsalt vlimuse jrgi. Mni embrorakkudest vib olla lagunenud. Kriteeriumid on kllaltki lihtsad, tleb Salumets, mida rohkem on mitterakulisi osiseid, seda kehvem tulevik embrot ootab. Kige parem embro on selline, millel on puutumatud suhteliselt hesuurused rakud. Nnda siis valitakse vlja embrod siirdamiseks vi klmutamiseks ilu jrgi.

Seitse pikka peva. Katseklaasis saab siirdamisvimelist inimembrot kasvatada seitse peva. Parimad embrosiirdamise pevad on teine, kolmas ja viies. Neljandal peval on embro ebamrase kujuga. Siis toimuvad selles olulised muutused. Embro hakkab diferentseeruma, rakud moodustavad tihedaid kontakte. Viiendaks pevaks tekib plastotsst, mis on selgelt valinud tee inimese poole, selgitab Salumets, kuid vaid pooled viljastunud munarakkudest juavad selleni.
Embrot mbritseb kest. Et embro hakkaks emakas pesitsema, peab ta sellest vlja tulema. Kui ta teeb seda katseklaasis, kleepub ta kusagile kinni ja lahti saada pole vimalik. Seeprast polegi prast seitsmendat peva embrot enam emakasse vimalik istutada.
Eesti seadustega on inimembro kasvatamine katseklaasis lubatud 14 peva. Nii vana embrot ei saa enam emakasse istutada. Kll aga saab sellisest embrost eraldatud rakkudest tekitada embronaalsete tvirakkude liini. Need tvirakud on maailmas vga populaarsed, neid loodetakse kasutada raviotstarbel, tleb Salumets. Soomes Pereplaneerimise Liidu kliinikus loodi sja esimene Soome tvirakuliin. Nd proovitakse need suunata khunrme rakkudeks, mis toodavad insuliini ning seelbi oleks vimalik ravida suhkruhaigust. Kuid sellisteks uuringuteks saab kasutada vaid embroid, mille kohta patsiendid on andnud vastava kirjaliku nusoleku.

Uuritakse kromosoome. Ilu jrgi valik pole siiski kige objektiivsem valik. Kige perspektiivsemaks valikumeetodiks peetakse praegu embro kromosoomide uurimist. Kuni pooled kahekolmepevastest embrotest kannavad mingit geneetilist defekti kromosoomi tasemel, iseloomustab Salumets olukorda, tihti on niteks ks embro rakk geneetiliselt normaalne, kuid selle krval leidub mni vigane rakk. Vead on tekkinud raku jagunemiste kigus. Vib arvata, et need tekivad sellest, et kasvatame embroid kappides, mitte inimese loomulikus keskkonnas.
Kui rakku tpsemalt analsida, siis rakk sureb. Selleprast tuleb uurida embrost eemaldatud rakku. Vtame kolmanda peva embro, mis on kllaltki taastusvimeline, ja eraldame selle kaheksast rakust kaks rakku. Ning analsime ainult neid rakke. Kuid kas tervelt neljandiku embro eemaldamine tulevasele lootele hda ei tee? Asja on uuritud loomadel ning nhtud, et embro arengut paari raku eemaldamine ei mjuta, tleb Salumets. Ndseks on sellist protseduuri korduvalt tehtud ka inimesel. Siingi pole midagi hullu theldatud. Eraldatud raku anals kestab kaks peva. Viiendaks pevaks teame, milline embro on normaalne, milline mitte ning saame otsustada, milline embro siirdada, tleb Salumets.
Nnda siis tehakse kolmepevase embro kest katki ja vetakse sealt kaks rakku vlja. Need pannakse klaasile ja uuritakse fluorestsentsmikroskoopia abil raku kromosoome. Niteks saab mrata, mitu 21. kromosoomi on embros. Kui neid on kolm, siis embro kas ei juurdu vi snnib Downi sndroomiga laps, selgitab Salumets.
Kui on teada, et vanemad kannavad mingit rasket geneetilist haigust, siis saab kromosoomi sisse vaadates nha, kas loode kannab sama haigust. Niteks on nnda tuvastatav Huntingtoni tbi ja tsstiline fibroos.

Risk phendab abinu. Kas nd on inimkond judnud niikaugele, et enne sndi otsustada, kas laps saab olema pikk vi lhike, tark vi ruarenenud mal? Kuna inimkonna ldised teadmised on niivrd kesised, siis pole selline valik kuidagi vimalik, arvab Salumets. Kuid areng siiski liigub sinnapoole. Esimesena saab vimalikuks soovalik. Kui meie tegime esimese embrodiagnostika, teadsime lapse sugu. Kuid seda meetodit ei tohi kasutada lihtsalt soovist saada i g e sooga last.
Katseklaasiviljastamise hind on 5500 krooni haigekassa poolt, enda osalus umbes 10 000 krooni. Embrodiagnostika lisab veel 5000 krooni. Siiani on Eestis embrodiagnostikat tehtud vaid ks kord ja siin majas, tleb Salumets, kuid see katse ei nnestunud ning embro emakas ei juurdunud.
Soome firma Medix Laboratoriot haiglageneetiku Nina Horelli-Kuituneni t on inimrakkude kromosoomide uurimine ning selle phjal nii vanemate kui nende jrglaste riskide hindamine. Tema snul kib embrodiagnostika le Soomes elav vitlus. ldiselt arvatakse, et kui vigase lapse saamise risk on suur, on embrodiagnostika lubatav, tleb ta. Horelli- Kuituneni snul on maailmas sel moel sndinud kolmsada last. Neil pole midagi erilist theldatud. Soomes on nnda sndinud neli last, meie laboris aga on uuritud 30 juhtumit, lisab ta.

Valik on sinu. Kapis, kus valmivaid embroid hoitakse, valitseb kindla koostisega gaaside segu. Selles on ssihappegaasi 5,5 protsenti, nii nagu emakas, hapnikku 20 protsenti, nagu hus. Seal need lootealged siis valmivad ja ootavad oma vimalikku inimeseks saamist.
Lheme teise laborisse, et nha kromosoomide pilti. Kui raku kromosoomid pildistatud, antakse pilt arvuti suva alla. Too seab kromosoomid korralikult ritta. Inimese silm peab siiski juures olema, arvuti ise ei oska otsustada, kneleb rakugeneetik Ivi Vool, mina pean ra tundma, kus on kromosoomi piir. Kui x-kromosoomid satuvad risti ksteise peale, saab he ra tsta.
Siis hppavadki kik kromosoomid oma kohale kui krapsakad sdurid. Need pole kll embroraku, vaid loote vereraku kromosoomid. Nende tervise uurimise eesmrgiks on ikka terve lapse snd. Kui mni kromosoom vigane, mnda learu vi vhe, ei aita muu, kui raseduse katkestamine. Embrodiagnostika eelis sellise tagantjrele uurimise ees on, et emakasse kantakse vaid terve embro, tleb Andres Salumets.
Meie ees arvutiekraanil on kolme x-kromosoomiga tdrukuloote kromosoomipilt. Selline anomaalia vib viia kergetele vaimsetele hiretele. Kuid vahel ei pruugi viia ka. Nnda on sellisel juhul eriti raske otsustada, kas teha aborti vi mitte. Teadus neb kll hda vimalust, ent ei suuda rohkem abistada. Otsustama peab ikka inimene.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet