2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
IE ARUSOO TOOB VAATAJATE ETTE SURMAJRVE JA PISITEO

Mrtsis 10. eetriaastat thistanud telesaate Osoon toimetaja ie Arusoo ttoa
nurgas on alati valvel pika srega kummikud. Kogu saatemeeskond on nus vttele sitma kas vi kell neli hommikul.

Kummisaapad valvel. Tavaliselt on kontorites tagavaraks teatrisse mineku kingad, minul on hel pool diivanit kummisaapad, naeratab ie, ning lisab, et teisel pool diivanit on veel tekk ja padi isele vljasidule on Nmme- kodust keerukas telemajja tulla. htki telesaadet ei tee ksi, loodussaadet seda enam. Mul on meeskonnaga vga vedanud. Kui ikka tahame ilusat varahommikust loodusvaadet, siis sidame selle nimel poole pealt linnast ra, ja kui vaja, monteerime hilishtul, ning keegi ei vaata etteheitvalt kella, tleb ta. T tttu on ie looduses keskmiselt kaks peva ndalas, niteks sja kis Tartumaal nelja kopra askeldamist filmimas. Ilusate ilmadega panevad ta vljasidud kolleege kergelt kadestavalt ohkama. Tegelikult on see t, aga vrt t, leiab ie.

Esimese ajakirjanikuna surmajrve res. Kolmapeviti vahetult enne Pealtngijat eetris olev Osoon on Eesti esimene keskkonna-ja loodusteemaline telesari. Kmne aasta vltel on see eestlaste loodushuvi rtmis pidevas muutumises psinud.
Alul rkis saade sgavuti hest keskkonnateemast. Huviliselt istusid Osooni vaatama ka keskkonnaspetsialistid ning teadlased. Niteks ie saatemeeskond oli meediast esimene, keda Sillame surmajrve rde lubati. Saime smaragdrohelisest mrgiveest vapustavad vaated, meenutab ta. Nd on see ilu turvaliselt kaetud ja kunagise jrve veerde tassitakse terveid ajakirjanike gruppe.
ie hinnangul pani toona saatele rezhissrina tugeva alusphja Peeter Tooming. Ka vaatajaile sageli kahjuks kaugeks jvad Kirde-Eesti mured muutusid atraktiivseks ja arusaadavaks. Ta tegi "Osooni" teistmoodi. See polnud tavaline saade, seda tehti filmilikult, nendib ie.
Keskkonnateemasse phjalikult svimisele jrgnes Eestimaa looduse tutvustamise periood. Piirid olid lahti ja kui puhkus kes, sideti vlismaale. Palju uhkem oli ju tl elda, et kisin Kanaaridel, mitte Otepl vi mis veel veidram, lihtsalt metsas, piltlikustab ie, kes pdis siis nidata, mida on Eestis vrt vaadata ja kaitsta.
Prast saateid sai ta e-maile ja telefoniknesid, milles nhtu juurde teed ksiti. Vga paljud said innustust ise vaatama minna. Olin kord hambaarsti toolil, kui tohter jrsku ksis, et mis kohta me paar saadet tagasi nitasime. Talle oli Vllaraba meeldima hakanud.
Nd keerab
Pealtngijat vaatav lai seltskond lihtsalt pool tundi varem teleka lahti ajakirja-tpi saate rosinaks on metsade keskelt les leitud loodusfriigid ja loomalood. Samuti teravad ligud loodusega valesti mber kimisest. Need lhevad vaatajatele vga hinge. Palju veti meiega hendust, kui nitasime rvraiet vi kotka pesapuude maharaiumist. Eesti inimene tavaloole ei reageeri, kirjutatakse siis, kui miski torkab teravalt sdamesse ja tahetakse kaasa rkida, tleb ie. Tema snul elati siiralt kaasa ka vene noormehele, kes oli koju toonud ja terveks ravinud rabapistriku. Lausa pshholoogid helistasid ja tundsid pistrikust ilma jnud poisile kaasa.

Snnitava karuga ei vistle. ie tunnistab, et siis, kui saadetega alustati, oli kergem. Olime ainsad, praegu on igal kanalil uhke loodusfilmide valik. Me ei llata enam vaatajat heade loomakaadritega. Ekraanil le pllu jooksev pder pole mingi ime, kui National Geographic nitab snnitavat karu vi lheb hundikoopasse, rgib ie. Selliste asjadega me vistelda ei suuda. Vastukaaluks nitame Eestimaa oma haruldusi, olgu selleks siis kre ehk juttselg-krnkonn, ebaprlikarp, apteegikaan vi pisitigu. Need, kellega inimene iga pev kokku ei puutu ja kelle olemasolust ta vib-olla pole kuulnudki. Piisab vaid panna peopesale krvuti Eesti suurim viinametigu ja pisitigu ning vaataja imestab, kui pnev poleks osanud arvatagi, et see must tpp ka mingi loom on.
Viimasel ajal pab ie nuputada, kuidas koolilapsed uuesti saate juurde tuua. Osooni vaatamast rvis nad samale eetriajale sattunud Guinnessi rekordid. petajad rgivad, et kui lastele koolis ekraanilt loodust nidatakse, hakkavad nad natukese aja prast nihelema, et kas midagi juhtub ka vi. Neile peab looduse atraktiivseks tegema. Mingi action peab sees olema ja praegu veel ei tea, mis rekorditega nnda vistleks. Eesti pikim mnd see igatahes ei ole, arutleb ie. Ning lisab, et tema phimte on ainult nn pildivilksutamiseks ei tohi loodussaade minna. See peab ka vargsi petama looduses vaikuse nautimist.

Saatemeeskonna higi ja pisarad. Varem olid Osooni ekraanil vaid vastajad, ie esitas ksimused n- kaadri tagant. Nd toimetavad kaadris ka saate tegijad: hingeldavad raskelt lumes kndides, kukuvad rabas kpuli, tilguvad kuumaga higist. See mjub vaatajale julgustavalt, et kui juba loodussaate tegijad vsivad vi kukuvad, pole esimest korda rabasse minejal ka midagi hbeneda, leiab ie. Ta on judnud jreldusele, et julgustamise prast on vajalikud ka laudteedega matkarajad, kuigi mitmed loodusinimesed neid rajatisi kritiseerivad. Paljud pole enne rabas kinud ja neil pole ka selliseid kummikuid, nagu minul toanurgas. Linnainimesel pole neid lihtsalt tarvis. Kui ta aga saab kuiva jalaga mda laudteed rabas kia, on tal kindel tunne, ning vibolla tuleb mnel teisel aastaajal uuesti. lejrgmine kord ostab juba kummisrikud, ja ehk ei lhegi enam laudadele kndima, sest tunneb end juba piisavalt kindlalt, selgitab ie.
Kui ie kest ksitakse, kuhu tasub kmpima minna, soovitabki ta kigepealt rabamaastikku. See on igal aastaajal, igal kellaajal tiesti kordumatu. Paljud pelgavad, aga rabas on ktkestav, leiab ta. Koht, kuhu ta alati heal meelel uuesti lheb, on Vllaraba ujuvate saarekestega vimas laugastik. Meresaartest meeldivad talle eriti Uhtju ja Vaindlo, kuid mdunud suve elamuseks oli Osmussaar.
iel endal eriti selliseid hetki polegi, mil ta istub pikesepaistelise ilmaga kodus kohvitassi taga ja mtleb, kuhu viks loodusesse kndima minna. Vaba aeg ja t on tema puhul sna segunenud. Seetttu on iest telemaja personaliosakonnas juba ka omamoodi legend saanud. Nimelt on tal sageli puhkus korralikult vlja vtmata. Neile tuleb muie nole, kui ma jlle, puhkuseavaldus npus, tulen. Nad juba teavad, et varsti katkestan nagunii puhkuse. Mis parata, see on minu elustiil ja ma tunnen sellest rmu.

Loodus loosungeid ei vaja. ie snul on selline ttempo harjumusprane, kui pidevalt samas rtmis sees olla. Kui tekib kahe pha vaheline vaba aeg, on alul natuke nutu olemine. Mulle meeldib loodussaateid teha. Pean ise loodusest lugu ja loodan neid ka nii edasi anda, et teistelegi meeldib, rgib ie. Talle on lhedaseks saanud ka loodusinimeste seltskond, kellega t teda pidevalt kokku viib. Hsti armas on, kui arvutisse potsatanud kiri teatab, et esimesed toomingad itsevad vi kuldnokad on kohal. Ilma heade kontaktideta poleks vaatajateni judnud ka pnevad kaadrid agaralt ametis olevatest kobrastest vi hetked emakaru koopast 50 meetri kaugusel.
Varem ETV-s lastele harivaid saateid teinud ie sai oma esimesed loodusteadmised maal kasvades. Puutusin loodusega maast-madalast kokku. igemini elasin looduse keskel ja loodusega koos, kus igal taimel, loomal ja linnul oli oma nimi, puudusid ebamrased misted rohi vi putukas. sna varakult tegi isa mulle selgeks, mis omi asju need vihmaussid porgandipeenras ajavad. Miks kuldnokk tuleb uele laulma, aga kulli huikeid kuuleme ainult kaugelt. Need olid teadmised, mis tulid iseenesest igapevatoimetuste kigus, tleb ie. Ta usub, et looduse ngemine ja armastamine ei tulegi kampaaniate ja loosungitega.Paugupealt keegi loodust armastama ei hakka, nendib ta. Kmme Osoonis oldud aastat on talle aga nidanud, et eestlaste mttemaailm on tasapisi muutunud. Neid inimesi on alati olnud, kellele meeldib looduses kia, on see siis parasjagu trend vi mitte. Mulle tundub aga, et looduses kijate ring hakkab ha enam laienema.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet