2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
KAALI SALADUS RGITAB KSIMA

Populaarteaduslik dokumentaalfilm Kaali saladus
O Vesilind, Vides Filmu Studija
Reissr-stsenarist Urmas E. Liiv
Operaator-lavastaja Ago Ruus
Taustauuringud ja diktoritekstid Tiit Kndler, taustauuringud Kalle Suuroja
Muusika Janek Murd
Produtsendid Uldis Cekulis, Riho Vstrik

Uurimislugu kui pnevusromaan. 14. veebruaril esilinastus Eesti stuudio O Vesilind ja Lti Vides Filmu Studija koosts dokumentaalfilm Kaali saladus. Film kerib lahti kraatri uurimisloo. Kraatrit on uuritud peamiselt kahest eri suunast, reaalteadustest ja humanitaarteadustest lhtuvalt. Geoloogid, bioloogid ja muud reaalteaduste esindajad on vaeva ninud meteoriidikraatri vanuse selgitamisega. Ago Aaloe ja teiste geoloogide pikaajalise uurimise tulemusel selgitati, kust suunast meteoriiditkid tulid, kui suured nad olid ja kuidas nad plah- 18 vatasid. Meteoriidi saabumise vanuseks mrati 3500 aastat. See teadmine psis mitu aastakmmet ja on fikseeritud ka niteks Eesti Entsklopeedias. Kuid hiljutised analsid, mis tehtud Anto Raukase juhtimisel, prasid kraatri tekke vanuse dateeringu pea peale. Need nitasid, et plahvatus toimus hulga varem, 7500 aastat tagasi.

Uued tulemused asetasid kahtluse alla suurejoonelisi hpoteese, mis olid alguse saanud humanitaarteadlaste, peamiselt ajaloolaste leeris. Arheoloog Vello Lugas alustas ligi veerandsada aastat tagasi uurimusi, mille eesmrgiks oli selgitada, millise jlje vis kunagine katastroof jtta inimkultuurile. Folkloristika andmetele toetudes leidis ta tugipunkte oletusele, et Kaali kraater oli kunagi phapaik. Arheoloogina asus ta nd teostama vljakaevamisi, et leida oletusele ka materiaalseid tendeid. Otse kraatri naabrusest leidis ta jlgi kindlustatud asulast, mida vidi kasutada usuliste rituaalide lbiviimiseks. Kraatri lhistelt leiti ka muinasajast prit ehteid ja muid esemeid, mida vis tlgendada kui ohvriande. Asva linnuse vljakaevamise materjalide phjal sndis idee, et kraatrist paarikmne kilomeetri kaugusel asuv muinaslinnus vis meteoriidiplahvatusel sttida ja hvida. Filmis kneleb ajaloouurijate nimel Kaali kraatrijrve vimalikule phaks pidamisele TA Ajaloo Instituudi uurija Marika Mgi.
Hoopis lennukamatele radadele viis Kaali meteoriidiplahvatuse ulatuse kirjanik Lennart Meri. Oma raamatutes Hbevalge ja Hbevalgem oletas ta, et Kaali plahvatus vapustas mitte ainult saarlasi, vaid ka mandril ja koguni terves Euroopas elavaid rahvaid.
Kirjanik seostab Kaali plahvatusega Lnemere maade jaanipeva kombestikku ja Vana-Kreeka mti pikesevankri allakukkumisest.
Kui usaldada aga Anto Raukase juhitud vrskemate uurimuste tulemusi, varisevad need uhked mttelennud kildudeks. 7500 aastat tagasi polnud paigas, mida praegu nimetatakse Kaaliks, kultuurikandjaid olemas. Plahvatust visid tolleaegsel mererannikul, mis alles hiljuti maismaaks saanud, pealt nha heal juhul ksikud siin ajutiselt peatunud kiviaja hlgektid.
Siiski ei jta film vaatajat tielikult skeptikute ksi. Tutvustatakse argumente, mis annavad lootust, et Kaali meteoriit vis maha kukkuda ikkagi hilisemal ajal. Hiljutistes Karl Lund Rasmusseni Saaremaal tehtud soosetete analsides leiti 1,75 meetri sgavuselt iriidiumi, ainet, mis selgelt viitab meteoriidile. Kosmilise aine jljed olid 2400 aasta vanused. Vrskeima tendi niteks tuuakse filmis mnniokas, mis 2001. aastal leitud Kaali jrve kige vanemas settekihis. Okka vanuseks mrati 3600 aastat. Lihtne loogika tleb, et kui jrvesetete vanim kiht on prit sellest ajast, ei saa ka kraatri tekke algus olla kuigi palju varasem. Niisiis vis Saaremaa Suur Pauk toimuda siiski ajal, kui praeguse Kaali mbrus oli juba tihedamalt asustatud ja kiviajast oldi vlja jutud.

Kiputakse le hindama. Prast filmi vaatamist ajasin juttu meie nimeka geoloogi Kalle Suurojaga. Ta rkis, et Kanadas olevat korraldatud eksperimentaalne plahvatus, mis jljendas umbes samades tingimustes ja sama tugevusega plahvatust, nagu oli toimunud Kaalil. Tulemused ei olnud sugugi vrreldavad Hiroshima aatomipommi plahvatusega, nagu videtakse filmis. Peamise lgiju vtsid endale paekihid, millede vahel plahvatus toimus. Eksperimentaatorite suureks llatuseks ei linud plema isegi mberringi kasvav mets. Puud mnesaja meetri raadiuses kll murdusid, kuid ei sttinud, sest plahvatuse lklaine summutas leegi.
Maailma meteooriplahvatuste ja -kraatrite ajaloo hea tundjana kahtles Kalle Suuroja selles, kas niisuguse suurusjrgu meteoriit, nagu Kaali oma, sai rahva mllu aastatuhandete pikkust jlge jtta.
Ta mainis, et viimane suurem meteoriit, mis Euroopat tabas, kukkus umbes 2500 aastat tagasi Itaaliasse, Napoli kanti. Plahvatus pidi olema umbes sama tugev, kui Kaali oma. Kuid mingeid erilisi mte ega lugulaule sellest Itaalia rahvale ei sndinud. Kige vrskema kosmilise keha kukkumise Eestimaa pinnale magasid aga eestlased hoopis maha. 1937. aastal kukkus Simuna lhedale metsa boliid, mis tekitas maapinda 8-meetrise lbimduga lehtri. Uskumatu kll, aga boliidi kukkumine ksildasse kohta ji mbruskonna rahvale tiesti mrkamata. Alles rohkem kui pool sajandit hiljem, 1990. aastate algul, otsis geoloogiadoktor Enn- Aavi Pirrus plahvatuskoha les ning kirjeldas seda phjalikult.

Euroopas, mitte maailmas. Filmis Kaali saladus teatatakse, et teist nii hsti silinud ja kergesti ligipsetavat meteoriidikraatrit, nagu Kaali kraater, ei leidu kogu maailmas. Kahtlen selles. Olles ise kinud vaatamas Arizona meteoriidikraatrit, julgen kinnitada, et nii elamuslikkuselt kui ka klastajate arvult letab paik Kaalit tugevalt. Kuigi meteoriidiplahvatus toimus seal hulga varem kui Saaremaal, le 20 000 aasta tagasi, oli see tuhandeid kordi vimsam kui Saaremaal toimunu. Krbekliima ja -pinnas on rohkem kui hekilomeetrise lbimduga ja 180 meetri sgavuse kraatri silitanud vga ehedana. Flagstaffi ja Winsowi linna vahelise kiirtee res asuvat eraomandusse kuuluvat looduseimet klastavad igal aastal sajad tuhanded turistid.
Kuid see, mida filmis videti kehtivat maailma ulatuses, kehtib kenasti Euroopa piires. Teist nii kergesti ligipsetavat ja efektset meteoriidikraatrit ei leidu looduseuurijate kinnitusel tepoolest helgi teisel Euroopa maal. Ka selle le, kui kaua ja phjalikult Kaali kraatrit on uuritud, vime uhked olla. Kahtlemata on Kaali kraater ks Euroopa phjalikumalt ja mitmeklgsemalt uuritud paiku omataoliste seas.

Saladus peab jma. Mdunud suvel sattusin jrjekordsel kigul Kaali kraatrijrve juurde pris tulisesse vaidlusesse. Vastaspooleks oli Soome bioloogia- ja geograafiapetajate rhm. Nemad olid lugenud Lennart Meri raamatuid ja sealt lhtuvaid arvamusi. Mina rritasin neid seisukohaga, et geoloogide vrskematel andmetel kukkus meteoriit siia kiviajal. nneks toetasid minu juttu kraatri servale sja les pandud stendid, muidu oleksin vist tundekllastele rnnakutele pidanud alla vanduma.
Samas mistsin, et mneti on Kaali kraater paik, mis on ise aldis mtide ja luule snnile. See moodustis siin nib oma srja kujuga liiga korraprane ja smmeetriline, et olla looduse looming. Tahtmatult hakkad oletama kunagist inimese ktetd vi leloomulikke jude, nagu muide varasematel aegadel ongi tehtud. Kuid ega siis taevast kukkunud kosmilise keha kukkumise vimalus vhem meelikitvalt mju! Ja miks mitte otsida niisuguse taevase ju mju kajastusi inimmeelele ja -mlule ka edaspidi? Kaali ei tohigi oma saladusi lplikult paljastada. Muidu minetaks ta oma salapra, nagu naine, kellelt seljast kistud viimne varjav riidehilp. Vib-olla oleks parem, kui tema mber tulevikus erutavaid saladusi hoopis juurde koguneks.
Kaali on juba praegu Saaremaa ja Eesti kuulsaim looduse vaatamisvrsus, vhemalt Soome turistidele. Miks ei viks ta seda olla ka lejnud Euroopast ja kaugematest paikadest klalistele? Kaali jtkuv uurimine aitaks tema vlu kasvatada. Turistide jaoks viks kraatrit tutvustada praegusest palju mjuvamal kombel. Oleks niteks igati tervitatav, kui Kaali kraatri lhistele kerkiks sama phjalik meteoriidimuuseum, nagu on Arizona meteoriidikraatri juures. Kaali on nii vi teisiti looduse ime, mis on vrt seda, et olla esindatud rahvusvahelistes maailma looduseimesid tutvustavates teatmeallikates. Film Kaali saladus sillutab Saaremaa meteoriidkraatrile teed selles suunas.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet