Rattaretkel osaleja joob ära võõramaise Eviani vee ning viskab sõidult plastpudeli teeäärsesse võssa. Ratturite järel liikuvale kohalikule elanikule jääb igaveseks mulje keskkonnakaitsjatest kui niisama jutumeestest, kes sisulist loodushoidu millekski ei pea. Et selliseid piinlikke olukordi vältida, oleme asunud rattaretke negatiivseid keskkonnamõjusid vähendama. Selleks ei pea suurendama koristajate brigaade, vaid tuleb muuta ratturite endi suhtumist.

Roheliste rattaretke ülesandeks on olnud tutvustada Eestimaa erinevate paikade loodust ja keskkonnaprobleeme. Suure osavõtjate arvu tõttu võib aga rattaretk ise saada keskkonnaprobleemide tekitajaks. Tänavu on oodata rattaretkele üle 2000 osaleja. Selline rahvamass ükskõik kui keskkonnateadlik või -sõbralik ta ka poleks) jätab retke toimumise paikadesse jälje. Korraldajate ülesanne on hoolitseda selle eest, et see jälg oleks võimalikult väike. Seda ei saavuta ilma osalejate keskkonnast hooliva suhtumiseta.

Suurimad ohud keskkonnale on jäätmete teke kogu marsruudi ulatuses, eriti aga laagriplatsidel ja toitlustamiskohtades, laagri- ja esinemispaikade pinnase tallamine ning taimestiku kahjustamine. Ohuallikateks on kindlasti ka lõkked ja võimalikud õlilekked transpordivahenditest või elektrigeneraatoritest.
Koostöös Tartu Ülikooli tudengitega on sel aastal esmakordselt ette valmistatud spetsiaalne rattaretke keskkonnajuhtimissüsteem. Edukalt rakendatuna aitab see vähendada rattaretkega kaasnevaid suuremaid keskkonnakahjusid ja annab rattaretkele uue idee. Rattaretke keskkonnasõbraliku korralduse õnnestumine tõestaks, et massiüritusi on võimalik läbi viia, tekitamata olulist kahju looduskeskkonnale.

Mis on sel aastal teistmoodi? Kõik algab juba ürituse ettevalmistusest, kus püüame võimalikult ressursisäästlikult asjaajamist korraldada. Eesti Rohelise Liikumise kontorites kasutame ümbertöötatud paberit, inimeste liikumisvajaduse vähendamiseks püüame võimalikult palju osavõtjaid registreerida elektrooniliselt. Fossiilsete kütuste kasutamise ja õhu saastamise vähendamiseks korraldame võimalikult ökonoomse transpordiskeemi.
Möödunud retkedel tekkinud tohutuid prügihunnikuid arvestades kutsume kõiki osalejaid üles sel aastal prügi sorteeritult koguma – eraldi kogutakse laagriplatsidel plastpudeleid, paberit ja klaasi. Selleks on rajatud nn jäätmete sorteerimisjaamad, kus on võimalus erinevate jäätmete eraldi kogumiseks. Toitlustamisel kasutame võimalikult palju kohalikke toiduaineid ja korduvkasutatavaid või võimalikult ohutult likvideeritavaid pakendeid ning toidunõusid.
Eelmisel rattaretkel oli väga suur huvi keskkonnateemaliste seminaride vastu. Tänavugi on plaanis korraldada huvilistele vastavaid seminare. Selleks, et kogu rattaretkest saaks uue idee kandja, on vaja ladusalt toimivat korraldust. Ootame kõigi osalejate keskkonnasäästlikku suhtumist ning korraldajate poolt teeme kõik võimaliku selleks, et soodustada osalejate keskkonnast hoolivat käitumist ja oleme oma käitumisega selles ka eeskujuks.
Koostöös kõigi rattaretkel osalejatega teeme võimalikuks tõeliselt rohelise ürituse korraldamise.