2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
VRTSJRV MUUTUB AJAS

Suislepa veski on vanimaid Hollandi tpi veskeid Eestis
Eestis on iga tuhande elaniku kohta umbes ks saar ja ks jrv. Vrtsjrv on meie jrvedest kesksem. See on kui pahupidi saar keset Eestit ning kujundab nii meie maastikku kui inimest. Siiani ei oska keegi ennustada, mida Vrtsjrv jrgmisena ette vtab.

Pigem tajutav kui nhtav. Vrtsjrv pole kll suures osas kuigi hsti nhtav, ent tajutav ometi. Jrve pindala on sama suur kui Muhu ja Vormsi saared kokku. Ent ometi on see 270 ruutkilomeetri suurune veelahmakas sulgunud endasse justkui maa ja mere tagune Ruhnu. Nii nagu kihutatakse lbi Muhu, et juda Saaremaa kuulsatesse paikadesse, nnda sidab enamik inimesi Vrtsjrvest mda, seda vaevalt et mrgateski.

Tamme paljand on ks Vrtsjrve loodusimesid
Siiski on Vrtsjrve res elatud juba kiviajal. Ning see jrv pole hoopiski muutumatu. Selle maht on sama suur kui kigi teiste Eesti jrvede veehulk kokku kui Peipsi vlja arvata. Lbi jrve voolav Emajgi, alul Vike, prast Suur on jrve idaosasse uuristanud justkui omamoodi jrvealuse jesngi. Siin ongi jrv kige sgavam, kuus meetrit. Sapi svikus Petseri all. Just nimelt Petseri, sest sellenimeline on talu, mille mber koondus Eesti jrveuurijate keskus limnoloogiajaam.
Vrtsjrves on sna vhe saari, ja needki on kokku hoidunud jrve lunasoppi. Saarte arv oleneb ka jrve veetasemest, mis kipub olema snagi kikuv. Arvatakse, et selle 12 000 aastaga, mille jooksul jrve phjaosas vesi vimutsenud, on see vimalikud saared lihtsalt laiali kandnud. See-eest leidub jrves hulgaliselt madalikke ehk varesid.
Vrtsjrv muutub veel ndki. Igal kevadel lheb Suur- Emajgi omadega sassi ja hakkab voolama tagurpidi, Peipsi poolt Vrtsjrve. Nnda vib jrve veetase tusta meetri jao. Suvel jlle kipub jrv kokku kuivama. Suurim veetaseme erinevus on olnud 3,3 meetrit.
Tagatipuks kerkib maa Vrtsjrvest loodes ndki, kagus aga vajub. See maakoore nihkumine on mlestus 11 000 aasta tagusest jajast. Tulemuseks on, et jrv valgub lunapoolsetele madalatele aladele ning sealsed kaldad soostuvad.
Jrvekaldaid kujundavad ka valitsevad lnetuuled. Seda vib rattaretkeline oma silmaga selgesti nha idarannas leidub rohkesti murrutusjlgi, tuulte eest varjatud lnekallas aga kasvab jrjest enam kinni.

Esimesed asunikud. Praeguseks on leitud, et esimesed inimesed asusid Vrtsjrve rde elama keskmisel kiviajal ehk siis umbes 9000 aastat tagasi. Siis oli Vrtsjrv suurem, ulatudes phja pool Kolga-Jaanini vlja. Sealt, kunagistelt saartelt, ongi leitud iidseid asulapaiku. Vrtsjrv pakkus sgiks ahvenat, sga ja kogunisti lhet. Jrve taandudes koonduti luna poole. Eriti palju on asulakohti leitud jrve lnekaldalt. Kik need inimesed liigitatakse praegu Kunda kultuuri nime alla. Kust nad tulid, selle le vaieldakse siiani.
Esimesteks soomeugrilaste jlgedeks peetakse Valmast leitud 6000 aasta taguse nn kammkeraamika kultuuri kla. Asula lhedalt on leitud isegi smboolse karumatuse jlgi.
he kummalise kultuuri jlgi leidub Vrtsjrve res siiani. Emaje suudmes kulgeb Tartu poole terve htivgi, mis kellegi kest luba ksimata kord siia kerkinud ning ndki veel psti on. Mne isehakanud datsha ees on lillepeenargi. Keegi on elektriposti kljest vedanud oma htti traadid. Keegi on teinud hti suurest llevaadist, teine jlle ladunud seinad pudelitest, roostetanud autoustest ja jumal teab veel millest. Kik ikka selleks, et je rest kiiremini je peale kalastama saaks. See on kui uueaja neoliitiline asula, mida arheoloogid ehk kunagi usinalt vlja kaevama asuvad.

Seitsme valla kaldad. Vrtsjrve vib suuremal vi vhemal mral omaks pidada seitse valda. Tartumaa Rngu ja Rannu, Valgamaa Puka ja Pdrala ning Viljandimaa Kolga- Jaani, Viiratsi ning Tarvastu vald. Need on kivitanud Vrtsjrve projekti, mida veab selleks loodud sihtasutus. Eesmrgiks on muuta Vrtsjrv nhtavaks ning reisilistele ligitmbavamaks.
Tarvastu on jrve lnekaldal umbes sama pikk ja lai koht nagu Rannu idakaldal. Vid sita kilomeetreid ja kmneid ning kohata ikka kirikuid, poode, seltsimaju ja haiglaid, mis selle paiga nime kannavad. Tarvastu kirik ise seisab uhkelt me otsas ja kannab Peetri nime. Kui aga pda leida Tarvastu misat, siis saate ktte vaid lagunenud krvalhoone. Ja leiate sildi, mis Tarvastu metsaparki juhatab. Kust aga see park algab, kus lpeb, see jb reisija otsustada. Vite end siiski lohutada mttega, et siin rippuski seesama sild, mis 1931. aasta kogu tiega Viljandi lossimgedesse viidi. Ka ordulinnuse jnused ning vesiveski mlestuse leiate Halliste je res ktte.
Suislepa on ks kuulsa nimega koht, ja seda pigem tnu unasordile, mida siin juba 18. sajandil kasvatati. Praegu seisab Eesti vanimaid Hollandi tpi veskeid Uue-Suislepas sna nukral moel. Seevastu Suislepa mis on korras, kool sees ja puha. Kooli all voolab rahumeelselt hne jgi, mille kaldal munakiviteejupi res kurb mlestuskivi Suur nljahda 1695-97. Liivakivipaljandi sees on koopad ja teisel pool rohtaias teine, rmsam kivi. Suislepa una mlestuseks, unataoline.

Mulk Vrtsjrves
Mulk Vrtsjrves. Pikasilla sild polegi nii pikk, kui nimi lubaks. Kuid see-eest on lhedal asuv Vooremgi ks omamoodi ime siin Vrtsjrve kallastel. Siia tasub sita, siin tasub jrve vaadelda. Vesiroosid, krkjastik. Poolteist tuhat aastat tagasi siin elati ja loodeti end ka vaenlase eest kaitsta. See oli Ugandi muinasmaakonna lnepoolseim linnus, mis valvas sissesiduteed Ugandisse.
Rannu vald on pikk ja lai ning selle jrverannad on Vrtsjrversete valdade omadest kige ligitmbavamad. Tamme paljand eelitab ligi, seda enam, et mbrus on korda tehtud. Trepimgi on ehk kige rahvarohkem koht Vrtsjrve kallastel ldse, nii et vaikuse ja rahu nautija sealt mujale suunduma kipub.
Rannu Martini kirik seisab stoilise rahuga knkakese otsas ja sihib oma Eesti kohta haruldase puutorniga taevas kulgevaid pilvi. Legendi kohaselt kinkinud 1699. aastast prit laelhtri Rootsi kuningas Karl XII, kui see sja ajal oma laevastikuga Vrtsjrve sitnud. Oli see nii vi ei, kuid Rannu kiriku kantsel on ometi Eesti vanim. Siitpoolt vaadates ei ole Mulgimaa just liiga kena vlja paistnud. Kui tartumaalased talude priseks ostmise ajal ei kiirustanud, tulid mulgid ja ostsid need ra. Sest ajast on prit ka tlus: Halvasti on, kui mulk kukub Vrtsjrve, aga pris nnetus on, kui ta siinpool kaldal vlja tuleb.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet