2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
KALAD JA TEISED VEELOOMAD

Vrtsjrves elab veidi vhem kui pool Eestis elavatest kalaliikidest. Neist 35 jrves leiduvast kalaliigist on kaluritele kige ahvatlevamad koha, angerjas, latikas ja haug, aga ka ahven ning srg, keda esineb siin arvukalt. Rvkalade toidulaud on rikkalik. Vrtsjrv on eelkige koha jrv. Sellele kalale sobib hsti jrve madal, kiiresti soojenev sogane vesi, kus leidub ohtrasti kudemiseks sobivaid kivivaresid. Koha toidumensse kuuluvad siin arvukalt esinevad tindid ja muud peenkalad.

Angerjas on alati olnud Vrtsjrve plisasukas, kuid 1950. aastatel Narva hdroelektrijaama ehitamine tkestas kala loodusliku tee jrve. Et see delikatesskala jrvest lplikult ei kaoks, lasti sinna ajavahemikul 1956-1999 le 40 miljoni angerjamaimu.

Phjamuda phielanikeks on surussklaste vastsed, keda innukalt songivad mudast endale toiduks kiisk, latikas ja teised bentostoidulised kalad.
Phjaloomade elustiku hulgalt ja mitmekesisuselt on Vrtsjrv palju vaesem kui Peipsi jrv, kuid siiski leidub siin umbes 800 loomaliiki ja vormi. Kllalt arvukalt on jrves loomhljureid: vesikirbulisi, aerjalalisi ja koorikloomi. Thtsamateks phjaloomade rhmadeks on veel vheharjasussid ja limused.

Linnud. Jrve roostikus ja saartel kohtab kmneid linnuliike. Veelindude paradiisiks on jrve lunaosa, kus rikkalik veetaimestik loob neile soodsa krvalise pilgu eest varjatud elupaiga. Avavee piiril olevasse roostikku ehitab oma ujuvpesa kaladest toituv vhearvukas tuttptt. nne korral vib nha tuttpttide mitmekesist ja thelepanuvrset kevadist paarimismngu.
Vee kohal vib silmata vikest tumedat lindu, kes oma knulise lennuga jahib vee piiril putukaid ja neb vlja nagu suur psuke see on mustviires. Mnedki on vib-olla kohvipruuni peaga vikest naerukajakat ninud vaid linnas prgikastis sorteerimas, siin aga kohtame teda oma loomulikus keskkonnas.
Kui nete parti, kellel on lumivalge kulmutriip ja teeb sellist hlt, nagu tmmataks knega le kammipiide, siis vite temas ra tunda pelgliku rgapardi. Tavalisteks pesitsejateks partide peres on ka siin sinikaelpardid. Vikestele vrvulistele on siinsed roostikulaamad kui vgev dzhungel, mis peidab teiste seas virtuoosliku lauluga krkja-roolindu ja varblasehlega rootsiitsitajat.
Udupasuna kumedat hdu, mis meenutab thja pudelisse puhumisel tekkivat kaugele kostvat heli, teeb roostikku varjunud hp. Seda hlt kuuleme enamasti tundidel. Roostiku, luhtade ja rannaniitude kohal hljub vikesi imetajaid, linde,pesapoegi ja konni jahtiv rooloorkull.
Vrtsjrve lunaosas, heal juhul, liugleb vi on rappelennul valge khuga haruldane kalakotkas. Vrtsjrv ja selle mbrus pakuvad jalgratturist linnuhuvilisele kindlasti palju pnevat. Seljakotti vi jalgrattakorvi viks ju poetada binokli ja linnumraja.

Karvased loomad. Vrtsjrv ja tema kaldaalad pakuvad sobivaid elupaiku poolveelise eluviisiga imetajatele. Tiheda kaldataimestiku varjus, eriti jgede ja ojade suudmealadel, nitab end aeg-ajalt Ameerika pritolu ja kunagi karusnahafarmidest pagenud tume ja vilgas kogu mink ehk ameerika naarits.
Vee peal hulbib pika krsamoodi koonuga pisike vesimutt, nagu ngekork, mida liigutab ngekonksu otsa pandud saiakuulikest nksiv viidikaparv. Suured maa seest vljaaetud mullahunnikud luhtadel ei kuulu muttidele, nagu ekslikult arvata vib, vaid hoopis rotisuurusele tmbi noga elukale mgrile ehk vesirotile.
Kopra kui professionaalse puudelangetaja tegevusjlgi kohtame harva, enamasti jgede, ojade ja kraavide kallastel. Poolveelisteks loomadeks muutuvad vahel ka metssead, kellele meeldib roostikus mudavanne vtta. Teisigi karvaseid loomi longib mnikord jrve kaldal metskits, pder, rebane...



Tiit hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet