2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
VRTSJRVE MBRUSE PUTUKAELU

Vrtsjrv on kuulus kalajrv. Suitsulatikas ja jrveveega keedetud uhhaa viivad keele alla mitte ainult rattasitjatel. Nii maitsva smaaja juures ei pane keegi thele elu, mis pulbitseb Vrtsjrve mber huruumis. Paarkmmend aastat tagasi seda probleemi polnud. Siis mristasid Vrtsjrve- rses huruumis oma reaktiivmootoreid Punakotkad. Mustla lhistel oli neil pesa. Kui nad soojas suves hku parvlema paiskusid, oli taevaalune nii paksult tolmu ja mra tis, et helgi elusal tiivulisel polnudki sinna asja. Nd on juba enam kui kmmekond aastat sealkandis vimalik jlle loodust ja putukaid nautida.

Vesiroosimardikad
Urmas Tartes
Jrves supeldes vib loota vaid mne parmu vi ranna res ehk ka sse klaskigule. Mnes kohas, kus lepavsa veepiirile ulatub, vib vette minekuga tsiseid raskusi olla. Jrv lheb rutem sgavaks vaid Vehendi all. Kui ikka ujuma minemiseks tuleb pikka maad kahlata kmnete verd imevate sskedega nahal, siis vib kannatus kergesti katkeda. Ega veealusegi elu nautimiseks Vrtsjrv hsti sobi. Vee lbipaistvus jtab soovida. Eriti suve teisel poolel, kui vetikaid jtkub veepinnale ja veepinna alla. Ent kui aega rohkem ja vesi soe, siis tasub jalutada vesikupu lehtede vahele. Jalutuskigust vib saada kergelt krvetusi, kui jalad peaks vesiherne pniskapslitega kokku puutuma, kuid nhtav vaatepilt kaalub vikese sgeluse kvasti le.

Liidrikud
Urmas Tartes
Vesikuppude, ning kui veab, siis ka vesiroosi itel leiame hulgaliselt tillukesi krbseid. Lehtede vahel tiirutavad kukrikud ja vaksavad vesivaksikud. Kui rahulikult oodata, vib nha, kuidas vesivaksikud vdistavad oma jalgadega veepinda. Inimtunded jtab selline tegevus enamasti kskikseks. Sookaaslasest vesivaksikule mjub selline vrin samasuguse kutsungina kui ritsika sirin. Vesikupu lehtedel aga leiame pnevad vesiroosimardikad. Kuigi mrajas on nad kirjas kui poilased, on nende kehakuju ebapoilaselikult sihvakas. Jalutada tasub ka jrve res ha enam vimust vtnud pillirootihnikus. Kui veab, siis vib nha, kuidas parmuemme oma munad hoolikalt lehe klge liimib.

Kui suplusest isu tis, on kaldalgi palju tegemist. Eriti jrve lunaosas laiub palju loodusmaastikku, kus igasuguseid pnevaid elukaid ette satub. Vanasti oli kombeks igal pool suuri lehmalautu pidada ja snnik laotati veel lauda mber suurtesse hunnikutesse. Enne kalale minemist olid kdunevad snnikuhunnikud parimaks kohaks, kust vihmausse otsida. Kaevamise ajal aga tulid vlja ka palju pnevamad elukad. Rohkesti oli taolistes kuhjades ninasarvik-prnikate ja maiprnikate valgeid vastseid. Mistagi olid ka valmikud ise sagedased vaatamisvrsused. Vhemalt minusugusele putukahuvilisele viksele poisile. Prnikaid satub teisigi ette.
Kui jalutada Vrtsjrve mbruse metsateedel, kohtame tihti metalselt helkivaid, tumesiniseid mmargusi metsasitikaid. Neid tasub rnalt pihku pigistada, siis teevad nad mnusat kdi, kui hakkavad mne srme vahelt ennast vlja kaevama. Suve keskpaiga poole leiame teisigi kvakoorelisi. iataridel ronivad ringi kimalase moodi kollase-mustatriibulised karusprnikad. Need hsti pihus psida ei taha, vaid kipuvad kohe lendu minema. Seevastu vib mnes niiskes lombis leida hulgaliselt naeriliblikaid vett joomas kui ka vajalikke soolasid hankimas. Muidu taimtoidulistel liblikatel jb nektari imemisest vajaka eriti kaaliumisoolasid, mida siis veelompidest imeda ptakse. Kus mets aga on maha vetud ja vaid nnetud knnujupid taevasse vaatamas, vib kohata toredaid mnnikrsakaid.

Varem oli nii jrve kallastel, aga veel rohkem jrve suubuvate jgede kallastel, hulgaliselt heinamaid. Tnapeval ei tunne mnda kohta enam ragi. Heinamaadest on saanud paju- ja lepavsa. Siiski kostab siit-sealt mnusat rohutirtsude ja ritsikate siristamist. Niisketel jersetel vib kohata kentsakaid krsakaid, kelle tagatiivad on kui fraki tagumised hlmad lhikuga. Kehavrvus siiski ei sobi presidendi vastuvtule, sest harkkrsakad on hoopis kahvatukollased ja frakk on selga pandud hoopis emasele putukale.
Kui kuuejalgsete krvale kaheksajalgseid loomi otsida, siis on veersed niidud selleks parim koht. Lisaks suve lpul rattakujulisi rngasvrke kuduvatele ristmblikele, kohtame seal hulgaliselt selliseid mblikke, kes vrgu kudumisega vaeva ei ne, vaid ronivad niisama saaki jahtides rohudzhunglis ringi. Huntmblike krval on seal ka rohkesti hiidmblikke. Pris hiiud nad siiski pole. Kui pihu peale vtta, siis ei kata nad lapse peopesagi ra.
Suve teisel poolel, prast heinategu, on tore Tondisaarelgi kia. Varem pole sinna hea minna, sest siis on saar sadadele lindudele pesitsuskohaks. Nrviliste linnuemade kriiskamine ja jalgade all praksuvad munakoored on viimane asi, mida ks loodusesber kuulda ja kogeda tahab.
Mis on Vrtsjrve res rnnates mnus, siis see, et jrv on kll pikergune, juab siiski tisringi mber jrve teha. Ja kui ks ring saab tis, on ige aeg alustada jrgmisega. Iga pev toimub looduses midagi pnevat ja iga Vrtsjrve res kidud retk on alati uus.



Urmas Tartes
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet