2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
TAIMED MBER KEVADISE VRTSJRVE

Matkajale vib Vrtsjrve mbrus ja jrv ise kllap igavana tunduda: pllulapid ja majapidamised vahelduvad tavaliste metsatuka ja vsaga, jrv on madal, kaldad roogu kasvanud. Vaid jrve idakallas vib pakkuda tavamatkajale huvi oma suhtelise kivisuse ja krgusega, kuna siin avaldub valdavatest edelakaare tuultest tingitud vee kulutav mju. Kuigi Vrtsjrve mbrusest pole ei veest ega maalt liharuldasi taimi leitud, on rm silmajnud kevadistest itsejatest seda suurem.

Vrtsjrve veest ja kaldalt on aegade jooksul leitud 144 liiki taimi. Osa neist on ndisajaks siit kadunud, kuna jrv on tublisti eutrofeerunud ehk muutunud rohketoitelisemaks. 1970. aastatel suurenes jrve reostuskoormus mrgatavalt: asulad kasvasid ning pllumajandus itses, kuid puhastusseadmeid polnudki vi olid need ebathusad. Toitainete rohkus meeldib aga paljudele taimedele. Eutrofeerumisel laieneb eelkige kaldataimestiku vnd, vohama hakkab pilliroog ja hundinui.

Hundinui
Tiit Hunt
Rohketoitelises veesiseses taimestikus on samuti vaheldunud philised liigid ning muutunud nende leviku pindala. Valdavaks liigiks kogu jrve veesiseses taimestikus on saanud thk-vesikuusk. Veetaimestiku leviku suurenemisele on kaasa aidanud ka veevaesed aastad, mis on vimaldanud levida taimedel aladele, mis neile muidu sgavuse poolest ei sobiks. Siiani on kige veevaesem aasta olnud 1996, kui jrve keskmine sgavus oli vaid 1,7 meetrit (keskmise veetaseme korral 2,8 m) ning millele vastas jrve pindala 243 km2 samas kui keskmisele veetasemele vastab 270 km2. Rohketoitelises veekogus on taimi silmanhtavalt palju, nad on hsti lopsakad ja suure biomassiga, kuid liikide arv on tegelikult vikene.
Pilliroog on Vrtsjrves praegusel ajal kige tavalisem taim. Eriti laiade vndite ning krgete taimedena kasvab ta sissevoolude mbruses. Suurem osa toitainetest tuleb Vrtsjrve kuue suurema vooluveekogu kaudu. Nendeks on Vike-Emajgi, hne, Tarvastu, Tnassilma ja Rngu jgi ning Konguta peakraav. Pilliroogu saaks talvel muidugi ligata ning niiviisi jrvest toitaineid vlja viia, kuid magevees kasvanud roog jb soolases vees kasvanud liigikaaslasele kvaliteedilt alla. Seetttu on vhe lootust, et talvine roolikamine saaks Vrtsjrvel sisse sarnase hoo kui niteks Matsalu roovljadel.

Kaldataimedest kasvab pillirooga vidu ahtalehine hundinui. Iseranis hsti tunneb ta end Mustla kohalt jrve lunatipuni ning idakaldal, niteks limnoloogiajaama mbruskonnas. Eestis on kaht liiki hundinuiasid, mrksa tavalisem on laialehine. Ahtalehisel hundinuial, nagu liiginimigi tleb, on lehed kitsad, kuni sentimeetrilaiused. Pikk ja kitsas on ka nui ehk tpsemalt eldes emasisik.
Suurem osa Vrtsjrve taimeliikidest kasvab vees ning neid kaldalt nii lihtsalt ei negi. Paremini mrgatavad on suurte ujulehtedega kollased vesikupud ja valged vesiroosid. Ka neile meeldib toitaineterikas vesi, seega eelistatud elupaigad on sissevoolude naabruses. Kollane vesikupp vohab suurte ja pidevate vljadena eriti just Vrtsjrve lunaosas. Mujal piirab levikut selle liigi tundlikkus lainetusele, mida jrve lunaosas takistavad vike pindala ja saared.
Taimestiku rohkuse jrgi saaks Vrtsjrve jagada taimestunud lunaosaks ning vhemate taimedega phjaosaks. Ligikaudne piir kulgeb limnoloogiajaama ja Tondisaare piirkonnas. Phjaosa omakorda jaotuks liigirikkamaks ja suuremate levikualadega lneosaks ning suhteliselt taimevaeseks ida osaks. Jrve lunaosas on viljakamad setted ning taimede kasvamist takistavad tuuled nrgemad. Pealegi toob Vike-Emajgi jrve juurde rohkesti toitaineid ning taimestikuvaba on vaid laevatee. Enne 1970. aastaid oli luna-phja erinevus tugevam, kuid hoogustunud eutrofeerumine on ka Vrtsjrve phjaosas taimed vohama pannud.
Veesisestest taimedest katab jrve lunaosa tiheda vaibana rni-kardhein, ning kogu jrves thk-vesikuusk. Mlema taime lehed on niitjad, kuid kardheinal meenutavad need rohkem aedtilli lehti ja vesikuusel on kamjad, keskroole kinnituvad peenikesed lehekesed. Kardheina ilmetuid isi pole ldse mtet mainida, vesikuuse ied on kah vikesed, ent natuke silmapaistvamad, ulatuvad rohelise lhikese isikuna veest vlja.

Kevadlilli me jrveveest suurt siiski ei leia, kui ksikud varsakabjad ja aas-jrililled vlja arvata. Lilli tasub otsida pigem niitudelt, metsadest ja kas vi igavana tunduvast lepikust.
Teersetest kraavidest ja niidulappidelt, aga ka luhtadelt jvad kindlasti silma kaks kollaste itega, lihakate kapsalehtedega tulikalist: varsakabi ja kanakoole. Varsakabi ehk konnakapsas kasvab jalgupidi vees, kanakoole pigem heinamaal, parkides ja lehtmetsades. Konnakapsas on tugeva varrega suurekasvuline taim, seevastu kanakoole varred pigem lamavad, kui hoiavad end psti. Varsakabja ite kroonlehed on marad, kanakoolmel aga teravate tippudega. Igatahes mlemad lilled on rohkem vi vhem mrgised ning ka vaasis nad kaua ei seisa, nii et las jvad loodusesse itsema.
Kige enam kevadisi itsejaid leiame lehtmetsadest ja neile sarnanevatest parkidest. Sealsed rohttaimed kasutavad itsemiseks lhikest kevadet, mil laialehised puud pole veel lehtinud ja metsa all rohkesti valgust. lased ja sinililled on ilmselt kigile tuttavad ning pealegi on nad rattaretke ajaks arvatavasti juba ra itsenud. Veidi hilisematest kevadlilledest viks mai alguses Vrtsjrve mbruskonnas, iseranis just asustuse lheduses, itseda kollast ja vikest kuldthte. Kollase kuldthe juurmised lehed on laiad, umbes nagu kslaugul. Vikesel kuldthel tuleb maa seest terve punt peeni lihakaid lehti, mis vib-olla meenutavad murulauku. Sa ei maksa neist kumbagi: nad pole tapvalt mrgised, kuid kergemat sorti terviserikke vib endale kll klge saada.

Soisemate kohtade lilled vivad kergesti thelepanuta jda, kuna neile lhenemiseks tarvilikke jalavarje pole pahatihti vtta. Siiski, vahel nnestub ka peaaegu kuiva jalaga juda lepiklillede vi lodukannikesteni. Lepiklill jb oma kummalise vliskujuga kergesti meelde. Kannikesi on meil aga 16 liiki ja nende eristamine pole sageli sugugi lihtne: liigid on sarnased ja vormirohked, pealegi nad hbridiseeruvad kergesti. Lodukannike paistab silma teistest suuremate itega. Soises kohas on tavalisemad vikeseielised, ainult juurmiste lehtedega soo- ja turvaskannike ning kuivadel niitudel ja metsades nmmkannike. Igatahes viks loodushuvilisele piisav olla kannikese perekonnani tundmine liikide eristamisega ei saa vahel kutselised botaanikudki hakkama.
Soostunud niitude ja luhtade iseloomulik taim on poku, tpsema nimetusega mttana kasvav tarn. Sellise eluviisiga liikidest on meil kige tavalisem mtastarn, kuid tugevaid pokusid kasvatavad ka teised tarnaliigid. Kevadisel ajal vib kindlasti nha pokude pintslisarnaseid isikuid kollased on isasite tolmukad ning tumedad emasite kattelehed.
Kuiva metsa all vi nmmeniidul neme kindlasti vikesi vahvaid ristielisi: varakevadikku ja mrlooka. Varakevadikul on kik lehed juurmised ning ieraag vonkleb he ie kinnituskohast teiseni. Mrloogal on enamus lehti kodarikuna, kuid ka varrel vib pisikesi lehti nha. Mrlooka tuntakse tnapeval rohkem ladinakeelse nimetuse Arabidopsis thaliana jrgi ta on molekulaarbioloogide lemmik, esimene taimeliik, kelle genoomi jrjestus on kindlaks tehtud.
Lpetuseks peab tlema, et metsikute taimede puhul vanasna armastus kib khu kaudu pris hsti ei kehti. Looduses kasvavate taimedega ei maksa oma khtu tita: mine tea, milline lilledest mrgiseks osutub vi prast muudmoodi tunda annab. Et kogu aeg ei peaks sdavate ja mrgiste taimede eristamisele mtlema, kige parem poes ning ostke sealt midagi kodumaist ja suuprast.



Tnu Feldmann, Toomas Kukk
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet