2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
PIKE LOOJUB PEIPSISSE

Kui silmitseda Eesti kaarti, siis tavaliselt jvad kaardilehe paremasse serva sellised kohanimed nagu Pihkva, Irboska, Gdov, Slants, Ivangorod. Kohad, mis on nii ligidal, et neid ei saa kaardile joonistamata jtta, kuid meie jaoks kauged, kuna ei ole osake kodumaast. Umbes sajand tagasi igatses Juhan Liiv nha Peipsit, aga mets ji ette. Meie matkaseltskond igatses nha Peipsitaguseid linnu, inimesi ja maastikke.

Enne matka oli teadmine, et osa lbitavast territooriumist on Vene poole Setumaa, kus elavate inimeste sidemed Eestimaaga suhteliselt tihedad, kuid hbuvad. Mitmed setud on mber asunud Eestimaale, kuna piiriletamine endale ja sugulastele on muutunud liialt tlikaks. Teadmine, et Peipsi taga on sood ja teed on olematud. Kui aus olla, siis prinesid reaalsed kogemused 12-13 aasta tagant, mil mni meist viimati Petseris kis. Uued teadmised phinesid pigem kuulujuttudel.

Petseri ja Irboska. Jalgrattamatk, mis algas Koidula piiripunktist ja lppes Narvas, pigem kummutas kui kinnitas kuulujutte.
Petseri on peaaegu sama, mis 1015 aastat tagasi vaikne unine linnake, mis klalisi meelitab oma prli 1473. aastal asutatud mungakloostriga. Esimese Eesti ajal ehitatud pangahoones paiknevas postkontoris oleks aeg justkui seiskunud samasugune rohelise paberiga laud, mberringi klaasseintega letid, nagu Tallinnas 30 aastat tagasi. Ainus vahe mdunud aegadega, et sealt postitatud kaart judis Eestisse alles 27 pevaga.
Kunagine maakonnalinn, ndne Irboska alevik paistab silma mnede suurte pitskaunistustega puumajade poolest. Irboska kindluse praegu restaureeritavas paekivimris on silinud kik kuus kindlusetorni. Mr ise on kuni 10 meetri krgune ja le 500 meetri pikk. Rahvarohke on kindluse lhedal voolavate allikate juures. Turistid kmblevad karges vees, kohalikud kivad, koguvad vett kanistritesse ja veavad selle knkaveerust les koduseks tarvitamiseks.
Meid llatasid tsiselt Pihkva jrve mbruse imekaunid loodusmaastikud jrved, jed, puutumata metsad. Petseri ja Irboska vahel vaheldusid metsad stis pllumaadega; tehti vaid lahtist heina. Vib-olla elavad Petseri kandi lehmad vaid heina varal? Mlemat ktt heljus silmapiiril metsatulekahjude suits. Uus-Irboskas mdusime kipsikaevandustest ning maastik tusis ootamatult knklikuks: laskumistel said rattad hea hoo sisse. Jrsku osutusime keset metsaplengut olevaks tee res leegitses ja tossas mnnik, kus tuli oli ilmselt juba kontrolli alla saadud.

Kontrastide maa. Selles, et Venemaa on testi kontrastide maa, veendusime juba esimesel htul. Lootsime jda laagrisse Pihkva jrve rde mnda looduskaunisse paika. Mida jrvele lhemale, seda vhemaks ji hurtsikuid ning paremaks lks asfalt. Rannikule Krivskisse judes selgus, et jrve kallas on tihedalt suvilaid tis ehitatud. Jrsku olime nagu teises maailmas: klaasseinad, kaared, tornikesed, tellisemustrid, erksad vrvid. Kaldale polnudki psu. Sitsime hmaruses nutult jrjest suurenevate majade vahel, kuni leidsime Molotshkovos jrve kaldal bimiseks he tarastamata ja tis ehitamata mnnisalu.
Pihkva llatas 10-kordsete valgete hiigelmajade ja tiheda liiklusega. Justnagu vike Moskva. Autojuhid olid meie jalgrattakaravani suhtes kannatlikud ega kippunud liiga tegema. Kuid sber sebra ei aidanud, rooli vim oli kangem kui asfaldile joonistatud triibud.
Kuni Peterburi ehitamiseni oli Pihkva thtsuselt kolmas linn Venemaal. Nd elab seal 200 000 inimest. Kuni seitsmenda sajandini oli see paik aga hoopis soomeugrilaste asula. Pihkva kremlis Velikaja je kaldal on juba aastakmneid kinud restaureerimistd. Kreml koosneb mitmest suurest uest, selle keskel krge ja raskeprane Kolmainsuse katedraal, mida seest ja vljast hoolega vrviti. Enamik Venemaal nhtud kirikutest olidki tellingutes, mis tis askeldavaid tmehi.
Ksupalati muuseumis pajatas giid Pihkva kunagistest hiilgeaegadest. Meid hmmastasid laudadel lahtiselt lebavad ajahambast puretud, kopitanud ja hallitanud iidsed rikud, mis aga osutusid vene koopiameistrite poolt valmistatuiks. Turvameetmed originaalide eksponeerimiseks minevat tunduvalt kallimaks.
Linnapildilt on Pihkva ilmselt samasugune kui 20 aastat tagasi, vaid selle vahega, et poed olid paksult kaupa tis. Sotsialistlikud tnavanimed veel alles. Aeg on siin voolanud viimase 10 aasta jooksul palju aeglasemalt kui Eestis.
Ajaleheputkast 50 rubla eest ostetud korralik Pihkva oblasti teedeatlas nis olevat sama kvaliteediga kui meie kaardifirmade poolt vlja antud Eestimaa analoogid. Kaart aitas meid jrversetel kla- ja metsateedel, segadust tekitas vaid teedeklasside mratlemine, sest samasugune joon thistas nii kaheksa meetri laiust maanteed kui kitsukest metsarada.

Lbi liivateede. Taolisi metsajrvi ja laiu jgesid, nagu Jelizarovo nunnakloostri lhistel, ji me teele rohkesti, llatuslikult enamasti lerahvastatud supelrandadega, kus puudus igasugune prahi- ja peldikumajanduse korraldatus. Kll aga olid inimesed vga hsti, suviselt ja vallatult riides ja viisakad me naabertelkijad kisid meilt koguni primas, ega nad kki meid ei sega.
Pihkva-Oudova-Slants maanteed ristab peaaegu kogu ulatuses puuderida. Kuid et juda Lmmijrve idakaldale, tuleb 50 kilomeetrist pool maad lkata ratast ke krval, kuna paksu liivaga kaetud teedel oli rattaga sita vaevarikas vi kogunisti vimatu. Boroviki klakeses Lmmijrve taga nimetasid lapsed meid haudujuduuts- deks. Teispool Tshornaja lisajekest pidi elama selgeltngija Batjuka, kelle juures kidavat ka Eestist ravil. Sinna saab ainult paadiga ja seal kivat kvad ehitustd.
Seetttu me Lmmijrve rde ei judnudki. Kll aga lbisime suure Remda keeluala, mis piirneb idas maantee, muudes klgedes Peipsi, Pihkva ja Lmmijrvega. Olime kujutlenud seda soostunud paigana, ent vta npust valitsesid puhtmnnikud kuivadel liivikutel, mis vaheldusid viksemate rabade ja hundinuiavljadega. Jaht ja raie on Remda keelualal keelatud. Veljed sgaval liivas, vnderdasime hest tee servast teise kvemat sidukohta otsides. Telkima jime pris kurnatutena maalilises Mda klas Peipsi kaldal kadakate vahele, sna Saaremaa maastikule.
Tolleski kandis oli pllumajandus vlja surnud; inimesed elatuvad philiselt metsatst, kalapgist, seente ja marjade korjamisest. Igas pisemaski klakeses leidub seente vastuvtupunkte.

Oudova ehk Gdov, L-the kujuline Kilingi-Nmme suurune madalhoonestusega linnake jttis teistest kolkalikuma ja luitunuma mulje. Keskel kaubanduskeskuseks samasugune madal sammastega pikkhoone nagu Petseris. Silmasime vaid ht renoveeritud hoonet miilitsamaja vastas. Linna idaservas asuval linnamel on katkendlikult silinud vaid kunagised kaitsemrid. Kll aga ilutsesid linnas koguni kaks Lenini kuju ja tank T-34.
Oudovast phja poole jb Peipsi liivase jrvephja, kitsa liivaranna ning seda ristava rohumaade, vsa ja metsaga. Nii ilusat rannikut, nagu Kauksi ja Vasknarva vahel, ei ni mujal mber Peipsi siiski olevat. Kll aga on sealtpoolt kaunis vaadata pikese loojumist Peipsisse.
Kui eespool nimetatud linnad ja asulad on kik rohkem kui 500 aastat vanad, siis Slants rajati 1934. aastal plevkivi kaevandamiseks ja ttlemiseks. 1980. aastate lpul elas seal ligi 50 000 inimest, praegu aga linn hbub tasapisi, kuna kaevandamine on kvasti koomale tmbunud.
Kesklinna poes on silitatud traditsioone toidu eest tuleb kigepealt maksta keset poesaali troonivatele kassiiridele ning alles siis vib minna leti rde kaupa ksima. Asusime kohe jtisekapi kallale, mille peale mjad hvardasid miilitsa kutsuda. Prastpoole judsid nad aga arvamusele, et tegu on thtsate klalistega ning tid vastutulelikult lastele kte jtisest puhtaks pesemiseks vett.

Hea tee Eestisse. Nii head maanteed nagu Slants ja Kingissepa (Jamburgi) vahel Eestis ei olegi: kuni 10 km pikkused sirged, igete kalletega kurvid, laineteta asfalt. Sel teel kuluvad jalgratturil kilomeetrid kiiresti.
Narva ja Jaanilinna vahele jv riigipiir on tekitanud kontrastid, mida vimalik vahetult kogeda. Matkaja jaoks on phapevane Jaanilinna turg suureprane vimalus kodustele matkamlestusi vi lihtsalt niisama nnni osta. Siin, matka lpp-punktis, avastasime endil veel palju rublasid alles olevat. Nimelt olid kaubad Venemaal nii odavad, et raha kohe mitte kuidagi ei kulunud. Liiga palju olime Eestist kottides kallist toitu kaasa tarinud, Venemaal mdi igas klas samu asju poole odavamalt.
Viletsavitu elujrjele vaatamata on Peipsi taga elavad inimesed sbralikud, abivalmid, rmsatujulised ega lase praegusest ldiselt kehvast elujrjest tujul langeda. Slantss tekitasime telise elevuse: baariklastajad, poemjad, taksojuhid tundsid elavat huvi, kust me tuleme ja miks me siin oleme. Varem polevat sihukesi rattamatkajaid nhtud. Nhes meid maanteede ristmikel nutute ngudega kaarti uurimas, peatusid mdasitvad autod, meilt ksiti, kuhu tahame minna ja kas saab aidata. Kuulnud, et eestlased, jdi pikemaks juttu puhuma.
Eesti turistid ja matkajad viksid avastada Peipsitaguse looduskauni ala, sealsed romantilised klad ja ajaloolised linnad. Senisest setu ja Peipsire projektidest pole loodetud kasu veel tusnud. Alustada viks aga side korrastamisest, likallite, kuni 150 krooni minut maksvate knetariifide alandamisest ja liaeglaselt liikuva posti kiirendamisest.
Paljudes klades piki rannikut olid palktared segunemas uute loss-suvilatega. Niteks Vidovitshi kla enne Pihkvat: mida arvata, nhes retult viletsat, knklikku klatnavat, kus saab liigelda ehk vaid maasturiga, ent taolise mhkse tnava res tarekeste vahel asuva rikkuri villa u on asfalteeritud?!



Kalevi Kvell, Paavo Kaimre
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet