2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
KADAKAS KASVAB MNES KOHAS KORRAGA

Inimene saab puid-psaid jlgides aru, kas ja kus neil on hea elada. See paistab nende olemisest selgelt silma. Nd on selgunud, et kui puudel on hea elada, siis inimestel on samuti hea. See ei thenda hoopistkkis seda, nagu viks inimene kogu oma kraamiga plislaande kolida. Plismets jgu alati puude priskoduks.
Lahendused keskkonnaprobleemidele on kindlasti olemas ja tulemas. Sinul tiskasvanuna tuleb oma eluga osaleda ka puude elus. Selle le vib mtelda. Mni tegu snnib mtlemisest, mni mtlematusest. Minul kll. Kuidas Sinul sellega on?

Mulle, kadakale, tundub, nagu ma oleksin mitmest ksikust osast koosnev ja heaegselt mitmes paigas elav olend. Need lugematud psad, oksad, okkad, juured, marjad ja seemned kik kokku olengi mina. Eriti tpselt oma vanemaid ma ei tea. Ei mleta jah, kuidas esimene kadakaseeme tekkis! Loodus kogu aeg muutub ja liigub. Siis ma tunnen, et minagi olen kunagi olnud keegi muu. Mnikord on jlle selline tunne, et kohe esimesest hetkest peale olen ikka ks ja seesama. ldiselt pean oma emaks Maad koos Pikesega. hesnaga sooja mulda.
Probleemid on isaga. Ju ta on vga hivatud. Mu isa peaks olema inimsilmadele ja -krvadele otseselt tabamatu. Nii-elda vaimne nhtus. Aga ta jtab jlgi. Eestlased tlevad ta nimeks Aeg, vanad kreeklased tlesid Kronos. Ta on ks vgev isa ja tegelane kll. Osaleb kikide asjade snni, aga paraku ka surma ja kadumise juures.
Aja jlgi me neme kikjal. Mina koos teiste suguvendadega kasvame, aeglaselt. Samaaegselt pikemaks ja jmedamaks ka. Ma mtlen tve ja oksi. Sirgume ja paisume. Sirgelt ja ringiratast. Kasvamiseks kulunud aja jlg on niimoodi oksa likekohal vi knnuotsal kenasti silmale nha. Tumedamad ringid vaheldumisi heledamatega. Aastaringid. Iga kord peale maakeraga kihutatud tiiru mber Pikese olemegi aastaringi vrra jmedamad.
Lunapoolsetes maades, kus talve ei ole, puudel aastarngad puuduvad. Tume triip kitsam tekib talvel. Kes siis kange klmaga ikka nii vga kasvada tahab.

Kadakamari. Tumesinise kpse marja vrratu maitse ja lhn jvad inimese mllu. Muidugi pole kadakamari inimese toit. Pigem arstirohu moodi.
Kui ma marjade ja seemnetena oma olemasolu jrjekordselt kordama hakkan, siis on see paljuski nagu loterii. Kikide seemnete suurteks puudeks-psasteks saamist on ilmvimatu loota. Vaid ksikud nneseened kukuvad sobivasse idanemispaika, ei satu lindude khtu ega hvine rna taimekesena.
Suurte pllukivide vaheline mullapesa ongi sellisel juhul parim elupaik. Turvaline. Need ksikud, kel kige kiuste nnestub suureks kasvada, ei nurise siiski. Kui marju on psa kljes palju, siis kiigume, kpseme ja vaatame, mida elu toob. Igav ei hakka. Kibuvits kipub pris klje alla. Toomingas ka. Nad lausa poevad meie vahele. Kibuvitsal on vga tugevad okkad. Thusad relvad. Ega meie musttuhat okast ka mingid siidikindad ole. Toomingas jlle paljuneb hirmkiiresti juure- ning oksavsude abil. Iga maapinnale vajunud oks vtab pungaslmede kohast sedamaid uued juured alla. Ta lausa valgub mda maapinda laiali. Seega vikese kasvuklbliku mullalapi prast kib sihuke trgimine, pressimine, oma iguste nudmine ja kodakondsuse taotlemine, et lase aga olla.

Veidike toibumist kiirest hulennust ja omapi olemisega harjumist. Kohe varsti hakkabki juhtuma. Seni nii kaitsvana ja kvana psinud seemne kest muutub millekski selataoliseks. Vesi ja niiskus peavad lbi psema. Kige lihtsamini elduna vesi kannab kogu tarkust. Muistses Peruus, Luna- Ameerikas, indiaanlased teadsid seda. Nende ksitlised maalisid mnedele inimngudele, mis savikannudel ja seintel, vni ulatuvad pikad keeled. Muuseumides on nd veel nha. Pika keelega saab paremini vett limpsida. Rohkem vett rohkem tarkust! Noh, ei tea, kuidas teil tnapeval sellega on, selle veega ja selle tarkusega? Taimed tunnevad olemuslikult, et mingi elu ei ole ilma veeta lihtsalt vimalik.

Vesi kannab mullast minu sisse seda vajalikku, mis algul seemnekeha pakatama paneb ja hiljem puiduks, oksteks ja marjadeks muutub. Pikesevalguse abiga. Hirmus suur soov on paisuda, muutuda ja kestast vljuda. Mitte kummipallina igas suunas, vaid peamiselt les ja alla. Kus on lal, kus all? Valge soojus tuleb lalt. Olen kll imekerge, kuid see vikegi raskus ehk mass tunnetab maakera sdamest tulevat tmbejudu. Sinnapoole suundub juureotsake. Tundub lihtne, kas pole? Valgus, muld ja niiskus. Niiskus, eldakse selle kohta, kui vett on vhe. Palju vett voolab ainult allapoole. Vhe vett aga igale poole. Ka les. See on nagu midagi ksna vi paberist salvrti mrgumise taolist. Palju pisipeenikesi auke ja kanaleid. Elusad asjad koosnevadki millestki taolisest.
Juureke poeb ning kinnitub liivaterakese ja kivikese haaval allapoole. Hargneb klgedele. Iga prde ja nukaga tugevamalt. Suundub kivide ja kruusa vahele laiali. Maapinna kohal moodustub peenike varreke mne oksaga. Sirutub Pikese poole. Uus kadakas on sndinud.



Rein Veskus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet