2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Vaata imet
MINU KAKUST KASULAPS

2000. aasta kevadel leidsime Seli misa pargist vikese kodukaku poja. ritasime teda kaitseks kasside-koerte eest puuoksale tagasi panna, kuid teised linnud ajasid ta sealt kohe uuesti alla. Lpuks ei osanudki muud teha, kui vtsin kakupoja koos he tkaaslasega oma hoole alla: peval time t juurde, htul viisin enda juurde koju. Seal elas ta mul diivani seljatoel. Stsin talle peamiselt kassitoitu ja kanaliha. Peviti oli ta mul ikka t juures kaasas.
Kakupoeg kasvas kiiresti. Suvel hakkasin teda hoidma ues vikeses laste mngumajas; siis hakkas ta ka lendama. Linnu arengut oli vga pnev jlgida. Koertega sai kull vga hsti lbi, nad lausa mngisid koos. Talle sai harjumuseks minu vi koertega kaasa lennata.
Siis tuli aga sgis, ning hel peval oli kakk kadunud. Arvasin alul, et ta on hukkunud, aga paari peva prast oli ta tagasi ja nudis sa. Oma elu esimesel talvel oli lind ra neli kuud, mrtsis aga ilmus uuesti vlja.
Huvitav oli see, et ta polnud oma beebiaja kodu ja mind ldse unustanud. Kui ma temaga rkisin ja temalt ksisin, et kus sa nii kaua olid ja mida tegid, siis vastas ta iga kord mulle oma uhh-uhh-uuga ja vaatas otse silma sisse, nagu saaks kigest aru.

Ta on mulle isegi paaril korral hiire toonud.
Nd hakkab kakk saama juba kolmeseks, ent kib endiselt kodus kevadelsgisel tihedamini, talvel harvem. Kevadel on huvitav see, et kui ta lihatki ktte saab, ei s ta pala ra, vaid lendab sellega minema. Ma olen lugenud, et kevadel meelitab isalind enne pesitsemist emast toiduga. Kas see on nii?

Lhikommentaari ksis Loodusajakiri rvlinnu-uurijalt Asko Lhmuselt

Peale vrbkaku lahkuvad kigi Eesti kakkude pojad pesast lennuvimetutena ning peavad niisugustena paar ndalat pesa lheduses ja vanemate hoole all hakkama saama. Teiste lindude, kiskjate ja inimeste eest varjuvad pojad puuvradesse, ning tegutsevad ja saavad toitu peamiselt siti. Ent nagu looduses ikka kik ei lhe alati reeglipraselt. Vaenlaste poolt avastatud kakupojal jb le oodata d vi loota teda kaitsvatele vanematele. Ja mnikord astub vahele inimene.
Kodukaku looduslik suremus ulatub esimesel eluaastal 60 protsendini. Inimeste poolt koju toodud kakupoegade suremus on kaugelt suurem. Seeprast vib elda, et Seli kodukakupojal lks tavatult hsti osalt ehk juhuse, ent ka thelepaneliku ja hoolitseva kakuema tttu. Iseasi, kuidas ja mis elu see kakk nd elab, mil ta kib inimesi vaatamas ning toob neile hiiri. Hiired kuuluvad kaku kosjakauba juurde, nnda veendakse paarilist enda ning oma elupaiga headuses. Emale looduses hiiri ei tooda, sest juba esimesel elusgisel on noored kakud sunnitud kodupaiga hlgama, ning edaspidi satuvad vanemad ja lapsed kokku vaid harukordadel.
Tahaks ju loota, et Seli kodukakk kskord ka mne kakuneiu ra vlub ning pesakonna poegi saab. Vi kuhu ta selle lihatkiga kevaditi muidu lendab?



Kakuema Tiina Tiik Raplamaalt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet