2/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
EESTI LAPSED MDAVAD TEADLASTELE ILMA

Iga pev panevad kaks Muhu Phikooli pilast kirja pilvede tbi, mdavad sademete hulga ja hutemperatuuri. Nende vaatlusandmeid kasutavad kauges Ameerikas asuvad kliimamuutuste uurijad.

Sarnaselt Muhu kooli pilastega kib aastas oma kooli lhedal keskkonnamtmisi tegemas ligi tuhat Eesti pilast. 34 siinset kooli osaleb lemaailmses haridus- ja teadusprogrammis GLOBE.
Lisaks ilmale uuritakse veel mne kohaliku mageveekogu olukorda ning mulda ja metsa. Mtmistulemused saadetakse interneti andmebaasi ja need on lemaailmselt keskkonnaalasteks uurimistdeks kttesaadavad. Eesti pilaste andmeid saavad oma koolits vrdluseks kasutada kas vi Austraalia noored.

Eestis usinad pilased. GLOBE-is osaleb kokku ligi 12 000 kooli maailma erinevatest paikadest. Eesti lapsed on hed usinamad. Oleme viie parema riigi hulgas mtmiste arvu poolest, ning meie seitse kooli on mtmiste kvaliteedi jrgi 59 maailma parima seas, tleb GLOBE Eesti koordinaator lle Kikas.

Muhu kool pole ainus, kelle mtmistulemused USA Rahvusliku Kliimaandmete Keskuse globaalsete kliimamuutuste uurimisandmetikku kaasati. Ka Voore Phikooli, Rngu Keskkooli, Kilingi-Nmme Gmnaasiumi, C. R. Jakobsoni Gmnaasiumi, Tallinna Reaalkooli ja Jgeva Gmnaasiumi pilaste mtmistulemusi peab kliimaandmete keskus nnda kvaliteetseteks, et neid teadusts kasutada.
Eesti hines programmiga, mida toetab ka NASA, seitse aastat tagasi. Algus langes kokku Tiigrihppe kivitamisega. Koolidesse toodi arvutid, hinat oli palju. Nii haarati internetiga seotud teadusprogrammist huviga kinni, phjendab keskkonnauuringute populaarsust lle Kikas. Praegu on GLOBE Eesti suurim pilaste teadusprogramm. Uurimishuviga noortel pole tegelikult palju vimalusi enda nitamiseks. GLOBE raames saavad nad le Eesti kokku. Tekkinud on hea noorte seltskond. ks gmnaasiumilpetaja just tunnistas mulle, et kavatseb oma lpukirjandis kindlasti GLOBE-ist kirjutada.
pilastel on vimalik ka internetis tippteadlastega vestelda ning kaks aastat tagasi kisid Otepl Lti, Leedu, Eesti ja Phjamaade noortega nost nkku kohtumas erinevate riikide teadlased. Sellist vimalust ju muidu koolipilastel pole, lisab Kikas. Loodustunnid muutusid huvitavamaks. Seni on GLOBE-i toetanud Eesti riik. he kooli mteriistad maksavad 10 000 krooni. Igal aastal tuleb arvestada ka ligi 1000- kroonise lisavljaminekuga, et varastatud, purunenud vi otsa lppenud tvahendeid asendada. Programmile ette nhtud rahasummad on aga kahanenud. Praegu ongi mteriistad suurim mure, nendib Kikas. Sellest hoolimata pole GLOBE-i koolide nimekiri suletud. hinemistingimuseks on, et koolil oleks ks kindel petaja, kes programmi veab. See pedagoog saab vljappe. Edasi on juba nii tema kui ka pilaste valida, milliseid mtmisi tegema hakatakse, tleb Kikas. Praegu vaadeldakse Eestis kige enam sademeid, temperatuuri, pilvisust. See vaimustab enim just phikooli pilasi. Loodusainete tunnid on kahtlemata seetttu neile huvitavamad.
GLOBE-i kohta saab infot interneti aadressidelt
http://globe.gov ning http://ael.physics.ut.ee/globe

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet