Bambust loetakse maailma enim kasutatavamaks taimeks – temast saab praktiliselt kõike alates hambaorkidest, maitsvast lõunasöögist kuni sajameetriste sildadeni. Vanasti kui hiinlane sündis, kiigutati teda bambusest hällis, kui ta elas, kõrgus ta pea kohal bambusest katus, ta toitis end bambuse noorte võrsetega, tegi tööd bambusest tööriistadega. Kui ta maeti, siis lebas ta bambuslavatsil.

Meie kontekstis võib bambuse rolli kultuuris kaudselt võrrelda puuga. Meie esivanematel oli puust maja, puust valmistati põllutööriistu ja nõusid jne. Nüüd on need igapäevaasjad Eestis asendunud tehismaterjalist toodetega.

Ka bambusekultuurides - näiteks Hiinas, Jaapanis, Indias –valmistatakse paljut tehislikult, mida võiks bambusest valmistada. Hiinas näed ringi sõites sadu kilomeetreid koledaid tehismaterjalidest maju ning plastiktoodangut leiab kõikjal.

Kurb iroonia on selles, et kolonisaatorite lahkudes suhtuvad endised koloniaalmaad lääne kultuuri suhtes skisofreeniliselt: rõhutatakse küll oma iseseisvust, aga tormatakse ometigi pea ees läänelikku tööstust ahvima, mis toob kaasa keskkonnareostuse, erosiooniprobleemid ja mis eriti traagiline - teeb inimesed külades võimetuks end ise ülal pidama. Vanad käsitööoskused ununevad.

Õnneks on inimkonna arvukuse kasvades tärkamas mõtteviis, et Maal elavat rahvamassi on vaja kuidagi ökonoomsemalt ülal pidada, et elus vajalikke asju tuleb valmistada kohalikest materjalidest ja kohapeal. Paradoksaalsel kombel annavad just endiste kolonisaatorite järeltulijad välja raamatuid, mis aitavad arengumaade inimesi oma külades ellu jääda, õpetades kohalikke taas nende oma käsitööd tegema.

Ja mitmed raamatud räägivad just bambusest, tutvustades selle tuhandeid iidseid kasutusviise.

Ehkki bambust pole Hiinas unustatud ning sellest valmistatatud asjad hakkavad silma ka linnapildis, saaks siiski palju tehistoodangut asendada loodusliku materjaliga. Näiteks võiks Hiina miljardilisele rahvale valmistada kõik rattaraamid bambusest – seegi oleks suurel rattakasutajate maal priiskamise vähendamine. Muide, 19. sajandi Euroopa rattaraamid olid just bambusest, toodetud tõenäoliselt Hiinas. Ehk tulevad need ajad tagasi?