Bambuse kõige hämmastavam omadus on tema pööraselt kiire kasv. Mitte ükski teine elav asi ei kasva nii kiiresti, rekordiks on erinevatel andmetel mõõdetud 9–120 cm ööpäevas. See tähendab, et kui juures passida, siis peaks nägema, kuidas taim silme all sirgub. Liigiti on see küll väga erinev, bambuse rohkem kui tuhande liigi hulgas on nii madalaid, paari sentimeetri pikkusi rohttaimi kui ka 40 meetri pikkusi puid.

National Geographicu toimetaja Luis Marden on rääkinud loo, kuidas üks insener Washingtonist, kes kasvatab oma mitmekorruselise maja trepikojas bambuseid, jälgib nende kasvu: ”Me mõõdame õhtu alguses sõpradega uued taimed üle ja alustame siis bridzhiõhtut, kui oleme lõpetanud, vaatame, mitu sentimeetrit me mänginud oleme, tavaliselt umbes 4 cm,” kinnitab ta.

Kiirekasvulistega piinati inimesi.
Legend räägib, et bambuse kiire kasv on inspireerinud kurje valitsejaid koledaid piinamiskombeid kasutama: ”Vanas Hiinas ja ka Jaapanis piinati kurjategijaid – vägistajaid ja mõrtsukaid – bambustega,” jutustab botaanik Urmas Laansoo. ”Nad seoti maa külge, kus bambuse uus võsu hakkas maa seest tõusma. Dendroloogilistel liikidel on võsu niivõrd terav ja tugev ja sirgub kiiresti, et see kasvab elavast inimesest ööga läbi. See oli väga piinarikas surm.” Siiski ei taha mõned uurijad seda lugu uskuda, nad arvavad, et bambus ei kasvaks kunagi läbi inimese keha, täpselt samuti nagu ta kasvab maja vundamendi kõrval kõveralt mööda, mitte läbi selle.

Mõned bambused on aga tõeliselt ohtlikud, need, mis on kaetud juukseid meenutavate pehmete karvadega. Neid katsuda ei tohi, sest on mürgised. Karvad poevad naha alla, milledel elutsevad bakterid võivad põhjustada raske veremürgituse. Vanasti olla neid segatud inimeste toidu sisse, kellest taheti lahti saada.

Bambus seob maapinda.Et bambus nii kiiresti kasvab, saab temaga
hõlpsasti lahendada metsade maharaiumise tõttu tekkinud erosiooniprobleemid. ”Bambus taastab ka hästi kiiresti metsamassiivi,”
räägib Urmas. Kui tavalises metsas lisandub biomassi aastas
2–5 protsenti, siis bambus kasvatab massi 10–30 protsenti võrra.
Bambusest saab aakri kohta 2 kuni 6 korda rohkem tselluloosi kui
männimetsast.

”Maaaluste risoomide abil kasvatab ta kogu aega võsusid juurde.
Kuuske maha võttes läheb hulk aega, enne kui midagi asemele
kasvab,” kommenteerib Urmas.

Bambuse teine väga tänuväärt omadus ongi, et ta saab küpseks
mõne aastaga, mõned liigid saavutavad oma tugevuse ja küpsuse
juba 60–90 päevaga. Enamasti peab aga mõned aastat ootama,
enne kui bambusest midagi ehitada saab. ”Need bambused siin on
kasvanud kuus aastat,” näitavad hiina paadimehed oma jämedatest
bambusetüvedest ehitatud veealuseid. ”Nooremana näevad
bambused küll sama ilusad välja, aga nad on täis vett ja niiskust
ning kui sa nad maha lõikad, kuivad nad kokku ja murduvad katki,”
teavad paadimehed.

Bambus kui teraspuit. Hiina linnades ringi jalutades hämmastasid
meid renoveeritavaid pilvelõhkujaid ümbritsevad bambustellingud.
Õhukesed ja veidi kõverad, näisid nad neil turnivate inimeste
jalge all kohe-kohe murduvat. Ent bambus ei murdu niisama
naljalt – tema järjekordne oluline omadus on vastupidavus.
Puerto Ricos on tehtud katseid, kus selgub, et bambus ei jää oluliselt
alla terasele. Bambusa tulda talus 52 000 naelast raskust tolli
kohta, enne kui murdus, teras aga 60 000 naelast raskust. Kui
nii hõlpsasti kasvatatav taim talub sellist raskust, saaks teda kasutada
metallkonstruktsioonide asemel. Hiinas on bambus asendanud
rauast raudteerööpaid, mõnedes masinakonstruktsioonides
on aga asendanud teraspolte.

Mis teeb bambuse vastupidavaks? Bambuse eriline ehitus ja vastupidavad
kiud. Kujutlege 40 meetri kõrgusi sihvakaid taimi
(võrdluseks – Eesti kõrgeimad kuused kasvavad ca 45 meetrini),
mille läbimõõt on kuni 30 sentimeetrit ning mis samas on seest
õõnsad – ja mida tuul igas suunas painutab, ilma et nad murduks.
”Kuna bambuse tüve läbimõõt on väike ja samas on ta tohutu
pikk, siis järelikult peab ta olema väga tugev, et tormid ega tuuled
teda ei murra,” kommenteerib Urmas Laansoo.

Keegi geenius on kunagi selle peale tulnud, et bambus lõigata
pikuti kiududeks ja need omavahel kokku keerutada ja liimida –
selline kaabel on ülitugev. Bambuse kaablitest on tehtud ka kuulus
sild üle Mini jõe. Kaablid on nii painduvad, et neid saab pingutada
nagu kitarrikeeli ja nad on tõesti ülivastupidavad – sild on
kasutuses olnud juba üle 1000 aasta.

Puu või rohttaim? ”Olen kuulnud, et paljud inimesed arvavad, et
bambus on maailma suurim rohttaim, ” räägib Urmas, ”kuid kahjuks
pole see õige. Bambused on küll kõik kõrrelised, aga enamus
neist on puud. Mis on puu tunnused? Puud ei harune või harunevad
maapinnast kõrgemal ning on puitunud vartega ja elavad
kaua, sadu ja isegi tuhandeid aastaid. Vähem liike on rohtsed,
rohttaimed.”

Urmas Laansoo sõnul on olemas ka selliseid bambuseliike, kes
on rohtsed ja kellel maapealne osa kestab vaid ühe vegetatsiooniperioodi,
ehkki risoom – maa-alune organ – elab mitu aastat. Maapealne
osa kuivab talveks ära põhjapoolsetel bambustel.

Õitseb vaid sajandis korra. Seni ei osata kõiki bambuse liike määrata, sest tema liigitunnuste uurimisel on olulised just õied.
Aga paraku õitseb bambus väga harva – paljud neist 30-, 60-, 90- ja 120-aastaste vahedega, siis on raske teadlastel liike määrata.
Jaapanis on musta bambuse õitsemist jälgitud tuhande aasta jooksul,esimene õitsemine on täheldatud aastal 813, ning siiani on
õitsemine kordunud iga 120 aasta järel.
Ka erinevate bambuste vanust on raske määrata, esiteks,kuna ta õitseb nii harva ja teiseks,
tal pole puidurõngaid, mida kokku lugeda. Tema tüves vanus ei talletu. Bambused võivad elada sadu aastaid vanaks, aga millised liigid ja kui
kaua, ei osata veel täpselt öelda.

Bambused õitsevad korraga. Legend räägib, et bambus elab ükskord elus ja siis sureb. ”Tõde on, et selliseid bambuseid on
päris palju liike, kes on monokarpsed
– ainuviljalised, et õitsevad ükskord elus ja siis surevad ning edasi paljunevad seemnest,” teab Urmas, ”Korduvõitsejate õitsemisetsükkel
võib olla aga 120 aastat.”
Teine bambuse õitsemisega seotud fenomen räägib sellest,
et ühe bambuseliigi populatsioonid õitsevad kõik korraga. ”See on tõesti tõsi,” kinnitab Urmas, ”See on fenomen, mida ei osata rahuldavalt seletada – et bambuse ühe liigi erinevad populatsioonid, olgu siis need inimese
poolt viidud Ameerikasse või kuhu iganes, õitsevad ühel ajal. See rütm on neil geenides.
Miks see nii on, ei tea.” Teadlased ei suuda kindlas teha, kas õitsemisrütmi kell tiksub bambuse maaalustes risoomides või bambuse tüvede või on see kuidagi ka välismõjudest tingitud. Lihtsalt ühel hetkel hakkavad õitsema korraga sama liigi esindajad nii Ameerikas kui Jaapanis kui Inglismaal.
”Tegelikult on selliseid fenomene taimeriigis palju, mida ei osata rahuldavalt seletada. Näiteks, miks paljud lõunapoolkera taimed õitsevad põhjapoolkeral oma kodumaa rütmi järgi, et kui neil on parajasti suvi. Neid ei näi huvitavat, et meil on talv ja on pime ja päikest pole,” kehitab Urmas õlgu.

Bambuse õitsemine on mõnel pool seotud õnnetuste ja katastroofiga. Bambusetüved surevad peale õitsemist ja ehkki maaalune
osa säilib, võtab aega, enne kui bambus taastub, see võib kesta kuni kümme aastat. Majanduslikult võib see tähendada katastroofi. Kui Indias näiteks on taas saabumas iga 30 aasta tagant Melocanna baccifera õitsemisaeg, kuulutatakse see õnnetuks ajaks. Sellel bambusliigil on pirnikujulised mahlakad viljad (ehkki enamuse bambuse liikide
viljaks on teris) ning rotid söövad neid vilju. Tänu sellele paljunevad nad kiiresti,
mis omakorda suurendab katkuohtu või tähendab hävitatud riisi ja nisu saaki.

Bambus – hiinlase vana sõber. Hiinlasele meenutab iga päev tema vana sõprust bambusega kiri. Hieroglüüf chu kujutab kahte bambuse oksa lehtedega. Märk tähendabki bambust, aga teiste
hieroglüüfidega koos kasutatakse teda sadade mõistete väljendamiseks.
Miks on hiinlase jaoks bambus nii tähtis? ”Sest ta on ilus ja temast saab valmistada tohutul hulgal erinevaid asju,” kõlab vastus. Hiinas ja Jaapanis on kokku loetud üle 1500 erineva kasutusviisi.
”Me kutsume bambust üheks kolmeks ”talvesõbraks” . Kolmikusse kuuluvad veel pirn ja ploom. Need kolm sümboliseerivad
vastupidavust ja ilmestavad kogu hiina kunsti. Ploom on vastupidav sellepärast, et õitseb enne kui lumi läinud, pirn suudab õitseda
väga kehval pinnal ning bambus on roheline kogu aastaringi ning ei murdu ka tugevaima tormi käes. Tuul surub ta vastu maad, aga pärast ajab bambus end taas sirgu.”
”Bambus on tähtis meie elus siiani,” räägib Duan. ”Kas või söögina – me sööme noori bambuse võrseid, need on väga maitsvad,
magusad ja õrnad,” räägib hiinlane David Duan. Mõnel pool Hiinas on kombeks käia kevadel värskeid bambusevõrseid korjamas nõnda, et jalutatakse paljajalu bambusesalus ja tunnetatakse jalataldadega, kust kohe-kohe
peaksid uued võrsed oma peanupud välja pistma. Sealt kaevatakse nad välja, nii et nad
päikesevalgust ei näegi. Need on kõige õrnemad ja maitsvamad võsud.
”Me kasutame toiduks ka bambuse lehti, keerame neisse toitu, mis tänu sellele lõhnab hästi. Zongxi festivali ajal, mida peetakse 5. kuu 5. päeval, kogunevad
perekonnad ja siis tehakse bambuse lehtedest maitsvat pidutoitu, ” lisab Duan.
”Mul on kodus bambusest tool ja laud, bambusest kübar,
kasutan bambusest lusikaid,” loetleb ta veel. ”Kuna suvi on siin väga kuum ja kestab siin Lõuna- Hiinas üle poole aasta, armastan voodis magada bambusematil. See on jahe ja paneb su uinuma vaatamata kuumale
ilmale.”
Tema sõnul kasutatakse bambust
ka ehitusmaterjalina. ”Ehkki tänapäeval vähem, siiski võib seni näha bambusest ehitatud
maju maapiirkondades. Kahjuks kasutatakse tööstuses palju tehismaterjale, mis öeldakse
olevat odavamad kui bambus. Aga millise hinnaga odavamad?Reostuse hinnaga. Oskuste kadumise hinnaga. Ma armastan bambusest tooteid väga, sest ma tean, et nad on looduslikud ja ei põhjusta reostust. Lapsena
valmistasin ma ise päris palju asju bambusest, nüüd enam ei oska. Senini ostan turult vanade
talupoegade valmistatud asju,kes neid ikka veel õnneks teha oskavad. Loodetavasti nende
kultuur ei kao kunagi.”