4/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Looduslike vrvide uus tulek

Uhke vanalinna munakividel les kasvanuna poleks osanud arvatagi, et kaotan sdame Kalamajale. Pooleldi lagunenud ja rpane, ra ta mind vlus. Tahtes oma uut kodu puumaja le vrvida, ei rahuldanud mind kultuurivrtuste ameti poolt soovitatud snteeliste vrvide vrvipassi lahendid. Ise teed otsides judsin ikka ja jlle hte kohta -looduslike vrvideni.

Mitmed looduslikud vrvid on tegelikult tuttavad meile kigile. Ise seda vib-olla teadamata oleme ninud neid kirikute seintes ja puitmajadel. Pikale ajaloole vaatamata olid inimesed kohe valmis neist traditsioonilistest vrvidest loobuma, kui eelmise sajandi keskel algas tehislike vrvide, lateksi ja alkdvrvide vidukik. Snteetilistest toorainetest vrvid olid odavad toota ja odavad osta, ja nendega sai kiire tulemuse. Niteks alkdvrvi saab osta poest valmiskujul, kohe seina le vrvida ja ta on paari tunniga kuiv, looduslik vrv vajab kauem kuivamist. Looduslikku linalivrvi peeti niteks Soomes 1970ndatel vljasuremisele mratuks, isegi hoolimata sellest, et snteetiliste vrvidega vrvitud suvilad hakkasid paari aastaga hallitama; Tikkurila toodangust 2/3 oli vrvi ja 1/3 vrvieemaldajat, millega pindu sama vrvi kest psta. Sellest sgedast niaringist ei tuldud pikka aega vlja.

Eestis ei olnud vahepeal aastakmneid saada looduslike vrvide lhtematerjale - vrvimullad olid (ja on) importkaup. 1990ndate alguses, kui mujal hakkas mtlemine tasapisi muutuma, tabas Eestit vimas snteetikalaine. Kaua valikuvimaluseta olnud inimesed said lpuks osta mistahes ehitus- ja viimistlusmaterjale, ja snteetika tarbimine vimutses. Nd lpuks tipib mujal levinud inim- ja keskkonnasbralik mtteviis oma esimesi samme ka Eestis.

Tartus paiknev koloogiliste Tehnoloogate Keskus hakkas 1994. aastal uurima looduslike vrvide omadusi ja vimalusi. Keskuse korraldatud kursustele ja seda kaudu vrvide maailma sattus aastate eest ka praegune? Toomas Aasmaa. Mis lollustega veel on vimalik tegeleda? tgasid sbrad teda kanamunade ja liga mkerdamise prast. Ent Toomas on looduslike vrvide meeldivast vrvigammast, headest omadustest ja inimsbralikkusest jrjest enam vlutud. Oma ameti nimetamisel jb ta korraks mttesse, ja siis kirjeldab seda kui restaureerin-ja-kujundan-looduslikke-vrve-kasutades, millele lisaks peab loenguid ja vtab ette muud teemakohast. Just sobiv mees vana puitmaja restaureerimisest rkima!

Mitte ksnes ilus vlimus
Looduslikud vrvid valmistatakse looduslikest, puhastest ainetest, millele annavad tooni vrvimullad, muldpigmendid. Lahustiks, mis annab vrvile vedela oleku, on kas vesi vi li. Sideaineks on meie igapevaelus tavaliselt muul otstarbel kasutatavad ained, niteks kohupiim vi kanamuna. Sideaine on kige olulisem - hoiab komponendid omavahel koos ja seinas - selleprast ongi vrvid nimetatud sideaine jrgi. Vrve on palju, kuid liimvrv, munavrv, lubivrv, linaseemnelivrv ja kaseiinvrv ehk kohupiimavrv on mitmed sajad aastad kasutusel olnud looduslikud vrvid, millega Toomas pevast peva kokku puutub.

Vrvi lesandeks on kaitsmine ja kaunistamine. Looduslikest toorainetest valmistatud traditsiooniline linalivrv sobib eriti hsti puitpindade katmiseks, kuna kaitseb vrvitud pinda ilmastikumjude eest ja laseb sellel hingata. Toomas selgitab lhemalt, et loodusliku vrvi kasutamisel lheb puidu vana vaenlane niiskus kll helt poolt sisse, kuid tuleb teiselt poolt vlja ja kaob. Linalivrv immutab puidu pealmise kihi lbi ja teeb pinna vastupidavaks. Kui aga puit kaetakse snteetilise vrviga, mis moodustab puidu pinnale mittehingava kile, siis ei pse niiskus puidust vlja. See koguneb vrvikihi alla, phjustades hallituse ja seene teket, mis ajab puidu mdanema ja vib inimesele allergiat tekitada. Sama kehvasti lheb ka mittehingava vrviga kaetud krohvipinnal.

Traditsiooniliste vrvide eelis on see, et nad on puhtad, nende koostis on teada, nad ei mju inimesele halvasti. Poevrvide koostist ei avalda valmistaja kunagi pris lplikult ja nende mjudest saab teavet ehk alles prast aastakmneid vldanud kasutamist. Kuigi tnapeval pravad vrvitootjad jrjest enam thelepanu oma toodangu keskkonnasbralikkusele, ei ole snteetilised vrvid siiski vrreldavad looduslike vrvidega.
Muldpigmentide valik on rmiselt suur ja erinevaid toone saab neist peaaegu piiramatult, vlja arvatud tstuslikel pigmentidel baseeruvad neoonvrvid. Looduslike vrvide kasutamine annab ilusa ja elava pinna. Toomasele sattus hiljuti juhuse lbi ktte rahvusvaheline sisustusajakiri, kus sees fotod majast, mille ta koos Jri Kuusmanniga kujundanud oli. Ajakirjanik nimetas vrvikombinatsioone mstiliseks tulemuseks. Mstilised vi mitte, kuid kauni tonaalsusega on looduslikud vrvid kll. Omavahel hsti kokku sobides loovad nad mnusa ja sbraliku keskkonna. Nendega kaetud pinda on ka kmneid aastaid hiljem hea vaadata, see vananeb aeglaselt ja psib smpaatne lpuni vlja. Toomas on veendunud, et nende vrvide koht on inimese juures ja tema mber, niteks puitmajade piirkondades. Vanade majade omanolisust ei rhuta miski paremini, kui hoolikas restaureerimine traditsiooniliste vrvidega.

Ruutmeetrid kaovad pintsli alla.
Sajanditepikkuse ajalooga looduslikke vrve peab Toomas restaureerimistdel ainuigeks materjaliks ja ainult nendega ttabki. Haltuurat, vlimuselt sarnast pinda poevrvidega, ei tee mingi hinna eest. Poest ostab vaid vrvide komponendid - vrvimullad, kanamunad, linaseemneli, kohupiim jms. - ja segab vrvid objektil kokku. Magus t, leian. Pole viga jah, vastab Toomas. Ja rgib loo, kuidas he vanamammi kass vrskelt kaseiinvrviga kaetud seina nii innukalt lakkus, et seina terve alumine osa oli veidralt laiguline. Perenaine tabas valjult nurruva tegelase otse teolt, kareda keelega juba jrgmist seina limpsamas. Tuli siis kass seina kuivamise ajaks vlja saata.

Mni taoline viperus vib ette tulla, aga selliseid vastukimisi nagu algusaegadel kll enam ei juhtu. Nimelt on igal vrvil omad krutskid ja vigurid, millega nad algaja proovile panevad, ja need kik tuli Toomasel le elada, enne kui vrv talle kuuletus. See oli teline kannatuste rada, meenutab ta. Kuna vanade vrvimeistrite algsed retseptid ei sisaldanud praktilise t petust, siis koorusid vrvid mitmelgi korral maha, enne kui Toomas judis aluspinna ja vrviainete omavahelise reageerimise saladusteni.

Kui tellija on vrvinidised heaks kiitnud - ikka sellised paari ruutmeetrised, et nha, kuidas teatud toon suurel pinnal mjub - lheb pintseldamiseks. Tepoolest, pinna suurusest sltumata kantakse vrv sellele pintsliga. On olnud juhuseid, kus laenatud tjud(rullijad-maalrid) on Toomast varjamatu hmminguga jllitanud, ilmselt veendunud, et mees lolliks on linud. Algul imestab, siis minestab, kommenteerib Toomas rahulikult. Pintsli kasutamiseks on veenev phjus - nagu iga ksit, annab see kordumatu ja omanolise tulemuse.

Kas see ikka seinas ka seisab?
ks esimesi ksimusi on inimestel tavaliselt, kuidas looduslikud vrvid seinas seisavad, ja mis liitri hind on, tleb Toomas, ja rahustab, et looduslikud vrvid on vga hea kvaliteediga, kui kogu protsess igesti teha. Komponentide koguseid reguleerides on vimalik vrvi omadusi vastavalt oludele tugevamaks ja vastupidavamaks muuta. Kuigi vrvitud pinna vananemise tempo ja esialgse tooni psimine sltuvad kohast ja tingimustest, on Toomas surmkindel, et enne juab vrvi toon inimese ra tdata kui tekib kvaliteedist tulenev vajadus vrvi uuendada. Ta lisab, et kui niteks linalivrv kaotab erksust, siis vib seda 8-10 aasta tagant vrskendada, kandes pinnale hukese kihi toonimata li. Kui vrvi pidevalt mehhaanilislt kulutatakse, siis tuleb muidugi korrigeerida vastavalt vajadusele.

Looduslike vrvide hinnatase on ldiselt mnevrra krgem poevrvidest. Hinda mjutab pigmentaine hulk selle koostises, ja teatud vrvide puhul, nagu linalivrv, kulub seda palju. Snteetilise ja loodusliku livrvi otsesel krvutamisel on viimase hind palju krgem, ent otsevrdlus ei ole ige. Tuleb melda pikas perspektiivis, selgitab Toomas. Linalivrvi katvus on suurem, eluiga on pikk ja ta neb kaua hea vlja.Aastakmnete prast on sellega kaetud pinna renoveerimine suhteliselt lihtne. Snteetilistest toorainetest vrvid siin konkurentsi ei paku, ei pikaealisuse ega hlpsa renoveeritavuse poolest.

Informatsiooni looduslikest vrvidest on Eestis siiski suhteliselt vhe. Kuna jrjest rohkem inimesi on sellest teemast huvitatud, siis on Toomasel kavas avada kesklinnas ateljee-pood-infopunkt. Siin saavad olema infopevad, esil on vrvinidised, siit saab vrvimuldasid osta ja samast saab soovija valmis vrvi ehk kaasagi. Infokeskuse ttajad annavad klastajatele nu ja abi. Plaan on kindel, avamine ainult aja ksimus.

Toomase snul on asjatundvaid inimesi seni siiski Eestis liiga vhe ning palju tid kasvi vanade puitrajoonide restaureerimise osasa - jb tegemata. Ka Toomas ise vajaks abilisi, seetttu viks asjast huvitatud hendust vtta tel. 056 699 352.
Head muna ja kohupiimaga mksimist!



Ingrid Maasik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet