5/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Snumid
Vereta jaht mdub pauguta

Vereta jaht on vaikne ja pauguta jaht, kus ktitavateks loomadeks vivad olla nii pisikesed putukad kui suured imetajad. Luba on antud jahtida pdrapabulat, udu, lindu, tuku, hrmas kulu, kastepiiska kortslehel ja muidugi suuri loomi. Kike, mis on loodus, kike, millele jb pidama fotokti silm ja kndib tema fantaasia. rii otsustab, milline pilt on kige paremini ktte jahitud. Vabalt vib see olla foto rabakndudest.
Vereta jaht on toimunud kevaditi juba viis aastat neli Vtsa jahipiirkonnas, viimane sel kevadel Mahtras. Igal aastal valitakse vereta jahi vapiloom, keda ptakse ka kindlasti tabada. Esimesel korral oli selleks poliitiline loom ehk eesti poliitikud, kes pandi, ked selja taga kinni seotud, oksa kljes rippuvat porgandit sma ja puu otsa ronima. See oli lbus ritus, poliitikud mngisid kaasa.
Hiljem on vapilooma au endale saanud kobras, metssiga ja sokk, viimati pder. Saagiks saadud pildid on osutunud vrtuslikuks materjaliks, osa neist on juba koolipikutessegi judnud.

Hommik algab
vereta jahi piltnikule valusalt vara kell kolm sel, kui hakkab valgenema. Tuleb minna hiilimisjahile, sest loom juba liigub. Peval peaks ju igupoolest kll tunnikese tukkuma, aga see aeg on sobilik makropildistamiseks fotode tegemiseks vikestest objektidest. htuks on looduspiltnikul plaan valmis, kas minna kraavi rde kobrast hiilima, pukki metssiga vi ehk hoopis soolakule ptra vaatama. Jahilt tullakse, kui pildistamiseks pole enam valgust.
Kaameratega jaht on sna pris jahi moodi, sest siingi hiilitakse jalgsi vi autodega paigus, kus on nhtud hiljuti loomi vi nende jlgi. Erinevus seisneb vaid laskemoonas, milleks on kolm 36-kaadrist filmi igale jahimehele. Samuti varitsetakse linde ja loomi jahikantslites, mille lhedal asuvad sdaplatsid ja soolakud. Piltniku saak ja edu sltub suuresti prisjgritest, kes tunnevad oma jahipiirkonna loomi-linde ngupidi.

Kolm peva nhakse palju kiksuguseid loomi ja pnevaid situatsioone, aga mis parata, hid fotosid tuleb hulga vhem. Nhtud, kuuldud ja pildistatud liigid mrgitakse kik selleks vormistatud lehele, et keegi loomakestest ei j teenimatult thelepanuta. Nnda tekib ka parem levaade jahipiirkonna faunast.
Jrgnevatel leheklgedel on vljapanek sel kevadel Mahtras tehtud fotodest. Nitus Vereta Jahi fotode paremikust avatakse oktoobris Eesti Loodusmuuseumis.



Tiit Hunt
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet