5/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Loodusfoto
Meistriga Saaremaal

Sellest on juba mitu aastat, kui leidsin soomlaste Kameralehti numbrist kauni pildi tumeda jrve taustal lendavast laululuigest . Pildile talletatud su ve lummav valgus ja ntke lind jtsid mind mitmeks minutiks imet - lema mulle tollal tundmatu piltniku td.

Mustpea-tsiitsitaja,mida Srves kohtasime, on Eesti esimene
Hannu Hautala ja Tnu Ling
Kas pole nii, et pildid rgivad pildistajast? Kui vaatan teiste vetud fotosid, mtlen sellele sageli. Milline isik siis Hannu Hautala nimelise mehe taga on? Ei saanud selle kohta tpsemalt teada veel pikka aega.

Mdunud aasta kevadel alustasin ise piltnikuametit, mida olin 17 aastat hobi korras harrastanud. Kohtusin Kuressaares meie tuntud loodusmehe-piltniku Fred Jssiga, et tema kogemustest veidi tarkust ammutada. Jutu sees mainis ta, et Hannu oli enne piltnikutee alustamist mitu aastat autoremontija. Kohe tund-sin Hannu suhtes trkavat hingesugulust, sest olen ppinud autotehnik ja autodega ttanud mitu aastat. Soojad tunded sdames, tlesin iseendale, et seda meest tahaks kll kohata ja vhemalt kttpidi tervitada, kui pikemalt juttu puhuda ei nnestu.
Olin meeldivalt llatunud, kui sain teada, et Hannu oli kutsutud loodusfoto sndmusele Estonia teatrisse. Kava lpuosas nitas ta oma uuemaid slaide. Lksin tema juurde, surusime tervituseks ktt ja ma ksisin naljaga pooleks, et millal ta Saaremaale tuleb. Loomulikult ei arvanud ma, et ta kunagi ldse tuleb miks ta peakski tulema? Kuid Hannu tles habemesse muiates, et ta on Saaremaal mni aasta tagasi juba kinud, ajagraafik on tihe, aga kui ma tean kuskil mnda roherhni pesa, siis oleks ta juba varsti tulemas ja viksime koos pildistamisretke ette vtta.
Selge pilt, et ainus vimalus meister Saaremaale meelitada oli need rhnipesad les leida. Kiiresti saatsin emailid tuttavatele linnuspradele, et roherhni kohta infot saada. Maikuu lpus veeresidki Hannu Hautala ja tema abiline Petteri Trmnen Landkruiseriga minu koduue. Me kolm vennastusime kohe, kui selgus, et kik oleme ttanud autoremontijana, Petteri selle ameti peal veelgi.
Metsa vahel kohtasime mnguhimulisi rebasekutsikaid, keda revil ema haukudes puude-psaste vahele peitu ajas. Mehed krabasid vlja 2.8/300 mm stabilisaatoriga objektiivid ning latugede pealt pildistamine lks raginal lahti.

Meistri t. Sellest hetkest alates avanes mulle suureprane vimalus nha, kuidas meister ttab, milliseid tvahendeid ta kasutab ja kuidas objektidele lheneb. Hannu kutsus mind sageli vaatama, mis tema pildiotsijast paistab, ning andis meeleldi ksikasjade kohta selgitust. Huvi pakkus ka tema auto pakiruum. Objektiive jtkus 14 millimeetrist kuni 600-ni, kik muidugi Canoni parimad. Vlklampe, vlgu pikendusjuhtmeid, mitu statiivi ning hunnikud Fuji Provia 400F slaidifilme. igus jah kolme Canon EOS 1V keret unustasin mainida...

Kui roherhn Kaarmal oma CD-sugulasele vastu hlitses ja ta pesa les leidsime, olid plaanid jrgmiseks pevaks valmis. Sitsime edasi minu suvekodusse Muhu saarel. htul juttu vestes maitses hsti Saaremaa lu, mida sai tiesti sobival mral mekitud. Hannu tegi oma paksuks lapatud pevaraamatusse mitmevrviliste pastakatega sissekandeid, nagu tal juba aastaid kombeks on olnud. Ja nagu ta hiljem tles, on need mrkmed talle pildistamisel suuresti abiks teab, kust, mida ja millal otsida.

Roherhn kadus. Hommikul Kaarma kiriku juurde judes pstitasime pesapuu juurde varjendi, kuhu Hannu toeka statiivi ja 4/600+2x objektiivi-konverterikombinatsiooniga peitu puges. Statiivid on meistril testi toekad. he kolmjala oli Hannu ise geodeetide maamdutehnikast mber ehitanud mitu korda toekam ja odavam kui spetsiaalsed fotostatiivid. Selle klge oli monteeritud ka spetsiaalne Wimberley kiik, mis on raskete objektiivide kinnitamiseks vga mugav ja kindel. Kui statiiv on vilets ja vriseb kui tallesaba, siis eriti pikkadel fookuskaugustel, nagu eeltoodud 1200 mm, teravat pilti ei saa. Seeprast eldaksegi, et piltniku kige teravam objektiiv on tema korralik statiiv.
Veidi ootamist, kuid meie llatuseks lendas lind vlja lemisest pesaavast ja kadus nagu vlk metsarohelusse. Eelmisel htul lendas ta aga vlja alumisest august. Loomulikult oli objektiiv rihitud alumise jrgi. Imelik lind, et selliseid tempe teeb, tles Hannu, kes on aastate jooksul fotograafilise ebannega juba harjunud. Seejrel ji Petteri kaamera taha passima, kuid lind jrgmiste tundide jooksul enam pesale ei naasnudki.
Kestlipsanud vimalust me taga nutma ei jnud. Sealsamas lheduses leidsime ilusaid losilma puhmaid, mis rahulikult puude varju nautisid. Hannu seadis kaamera statiivile, keeras 2.8/28- 70 mm makroasendisse, kinnitas he vlklambi 550 EX kaamerale, teise samasuguse andis minu ktte ning kaks rullitit losilma pilte oli prast pooletunnist tegutsemist valmis nagu naksti. Maigutasin suud. Hannu ilmselt taipas minu imestust ja selgitas, et kuna ta teeb koostd paljude pildipankadega le maailma, siis vtab ta hest korralikust pildist teinekord isegi kmnekaadrilise seeria. Slaidid posti ja ongi ajakirjatoimetajatel le maailma soovi korral vimalik originaale skaneerida ning trkkida.

Haruldane vaablane. Kui leidsin maast surnud vaablase, mtlesin, et nitan sedagi Soome kolleegidele, kes teab, mis nende jaoks siin haruldus on, mis mitte.
Nii oligi, et Kirde-Soomes, kust klalised tulid, on vaablane suhteliselt haruldane, kuigi ta on soojema ilmastiku tttu viimastel aastatel Luna-Soomest sadu kilomeetreid phja poole levinud. Ja jllegi oli olemas teema, mida iga nurga alt pildistati, kll vlguga kll ilma, kll reflektoriga (milleks oli minu teedekaardi valge kaas), kll ilma. Ja jlle kutsus Hannu lahkelt vaatama, kuidas vaablane lbi objektiivi kuldselt kiiskas ja kuidas ta objektiivi vaherngaste abil mtu 1:1 oli seatud.
Srvest tagasiteel Kuressaarde helistati Hannule, et Srve linnujaama lhedal on nha ja kuulda Eesti jaoks uut tegijat mustpea-tsiitsitajat. Kohe ots ringi ja tagasi Srve. Torud kolmjalgadele, veel 2x konverteridki objektiivi ja kaamera vahele ning CD pealt suguvenna lauluvidinat meelituseks. Kuigi Hannu oma vikese, kuid tubli Carl Zeissi binokli abil lindu ngi mis oli isegi suur asi ei nnestunud teda ennast objektiivi kitsasse vaatevlja saada. Mis siis sellest koostvalmilt poseeris teisigi huvipakkuvaid linde, nii et aeg niisama maha ei jooksnud.

Meeldejv kogemus. Kui me veel viimasel htul Muhus sauna tegime ja head klma Saaremaa lut rpasime, mtlesin, kas see on nd unes vi ilmsi, et kuulsuse endaga siin minu kodusaunas istume. Vennalikult nagu kolm musketri. Kuid tsi see oli, sest Hannu heidetud pehme leilisahmakas ratas mind mtetest ja kolm automehaanikust loodusfotograafi jtkasid rmsat vestlust. Piltide taga on alati inimene, kes need teeb. Neil toimekail pevil ppisin tundma, milline inimene on Hannu Hautala nime ja piltide taga. Nagu oodata vis, kohtusin toreda ja muheda fotomehega. Eesktt on ta inimene, kes igast pevast rmu tundes jtkab oma elutd looduse imede keskel. Ja oma tohutut kogemustepagasit ta ei hoia endale, vaid sealt pudeneb sellele, kes otsib.



Tnu Ling
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet