Augusti lõpul asustati mitmesse Eesti järve Hollandist imporditud ettekasvatatud noorangerjaid. Ettevõtmist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eesti järved said sel aastal juurde üle poole miljoni noorangerja. Valdav enamik neist lasti Võrtsjärve, paras hulk aga ka mitmesse väikejärve, kust nad levivad vesikonda laiali. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Peeter Prassi sõnul pannakse angerjaid sinna, kus veekogud ei ole sobivad jõevähile, sest angerjad söövad sõrakandjad veekogust välja.
Ühe angerja asustamine maksab veidi alla 5 krooni. Umbes viie aasta pärast, püügiküpseks saades, on angerjas juba poolekilone ja maksab praeguste hindade juures 50 krooni. Angerja kaal võib küündida isegi üle viie kilo, raskemaid kui kahekiloseid kalu tuleb ette siiski harva. Angerjamajanduse pikaajaline eesmärk on saavutada olukord, kus varude kasutamisest tulu saaja maksab kinni uute põlvkondade asustamise.