4/2002



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

ARTIKLID
Rebast otsi pllult ja talu mbrusest

Kaks aastat tagasi, tpselt iseseisvuspeval, tulid linnast sbrad klla. Jid tee naha vahele ja nudsid: Noh, maamees,nita metsaloomi!

Masinale hled sisse ja metsaserva, sealt padrikusse. Tallasime metsas ringi nii kilomeetrit kmmekond. Tegime vahepeal peatusi,
pilte, lumememme, teed ning lkkes kpsetatud kartuleid. Ja vahtisime maha jetud jlgi. Jnes oli siin olnud ja pder, he puu all oli orav oma toimetusi talitanud. Loomi endid me muidugi ei kohanud, vaid ksik vares rgises kuskil kaugemal kraaksuda.
Tagasiteel minu juurde mrkasime auto aknast pllu peal rebast!
Pidasime masina kinni, ronisime vlja ja hikasime: Rein, ae!
Rein jttiski oma toimetused sinnapaika ja silmitses meid mned sekundid, siis pani metsa poole.
Olime otsaga juba peaaegu koduues, kui avastasime sauna vastast unapuu alt seitse kitse. Vahtisime nendegagi paar sekundit mne meetri pealt ttt, siis tormasid loomad valge sabapeegli vlkudes vsa suunas.
Sellest metsalooma-vaatamise-pevast vib teha kaks jreldust. Esiteks: mne metsaelukaga
kohtumiseks ei pea kodust vlja minemagi. Teiseks: kes pole elu sees kitse vi rebast ninud (jnest ka), tehku silmad lahti!

Rebane elab inimese lhedal.
Nii metskits kui rebane (ka jnes)armastavad eriilmelist maastikku, niteks ala, kus paarikmnehektarilised pllulapid vahelduvad samasuurte metsa-tukkadega, kuivenduskraavid
piirideks. Ehk siis: korraliku Eesti talu mbrus on neile metsaloomadele kodukoht number
ks.
Kord ei lasknud krants Klaara
otsa korralikult magada, muudkui haukus nrviliselt, ja mitte oma tavaprases registris. Hommikul nitasid jljed lumel
lrmamise phjuse kenasti ktte.
Majapidamist oli visanud rebane. Oli vaadanud aida alla, tuhninud lauda taga snnikuhunnikus ja kraapinud midagi prgimel. Lisaks neile, suhteliselt loogilisele tegevustele, oli rebane ennast lbustanud koera rritamisega.
Vi milleks muuks oli reinul vaja Klaara ketiringist vaid paari
meetri kaugusele maha istuda ja majavalvuriga ttt vahtida? Tkk aega oli jllitanud, lumi looma tagumiku all judis selle ajaga igatahes
jlitriks sulada.
Rebane on ldse ks paremini inimesega harjunud metsaloomi,
usub zooloog Harri Valdmann. Phjuseks on sk. Rebase peatoiduse moodustavad kikvimalikud hiired, keda on vga hea
pda inimese meisterdatud pldude pealt. Sageli veavad inimesed pldudele snnikut, ja kui snnik prineb lehmalaudast, vib rebane selle seest leida neid poegimise produkte, mis vasikast le jvad: platsentat ja lootekesti. Inimesed toodavad palju sdavat sodi, nii et rebasele pole vrad ka prgimed.
Ja muidugi armastavad rebased kanu.
Kana on nii loll ja maitsev lind, et teda tahab igaks, muigab Valdmann.
Ka metsalindudest eelistab reinuvader einestada just nimelt maas pesitsevate kanalistega.
Lisaks ei tle ta ra ka munadest. Ei reinu leitud kurnast enam tibusid kooru. Mune kogub
kanavaras koguni tagavaraks, kinnitab teenekas rebaseuurija Jaan Naaber.

Rebane armastab ka taimetoitu.
Pardipoegi pab rebane sedaviisi. Heidab rohu sisse maha, ise madalam kui muru, saba tstab aga krgele kui lipu. Lipp, teadagi, lehvima. Pardipojad vaatavad mis see kigub
seal heinapeade kohal? Vaja lhemalt uurida

Vareste ligimeelitamiseks teeskleb rebane korjust
Kogukamatest lindudest rebase
jud le ei ki, kui vga ta seda ka ei tahaks.

Jttis kord isiklik lapsevanem htuse talituse sinnapaika ja tuli Klaara haukumise peale laudast uudistama, kes koera hullutab.
Pilt jrgmine. Koerast nii sammu viiekmne peal, elumaja krval mnni all tuterdavad
stoilises rahus vanad muskuspardid. Neist paari sammu kaugusel istub rebane, pea viltu, ja paistab arutlevat, kas julgeb pardikarja hirida vi mitte. Alles taadi kratamise peale jtnud rein kalkulatsioonid sinnapaika
ja teinud minekut.
Lisaks linnulihale sb rebane hea meelega jneseid, kitsetallesid,
raibet, putukaid, ldse kiki loomi, kellest jud le kib. Kevadsuvel ja sgisel maitsevad talle ka marjad, niteks mustikad, les lhevad ka unad. ldse on rebasel (kiskja
kohta) taimse toidu vajadus pris suur.

Kui rebaseid puuris kasvatama hakati, anti neile alguses vaid liha. Mne aja mdudes
hakkasid loomad ra kngema. Kui aga mensse ilmusid hiired, kelle rebased kige tiega
pintslisse pistsid, tuli tervis puurispeetavate juurde tagasi. Ju nad hiirte mao sisust mingeid vitamiine korjavad, arvab
Harri Valdmann.
Ning kirjeldab sinna otsa kohe, kuidas ta looduses rebase smaaega pealt ninud. Istunud jger Harri krrepllu servas kuhja otsas ja passinud sokku.
Sokku ei kuskil, see-eest hiilib pldu rebane ja hakkab hiiri pdma. Kuue minuti jooksul
sai rein ktte ksteist hiirt. Korjas nagu sihvkasid, leiab Valdmann sobiliku vrdluse.

Pika ninaga karihiiri, kes polegi tegelikult nrilised, vaid hoopis putuktoidulised, rebane ei s. Neil vikestel imetajatel on nimelt ebameeldivat lhna
eritavad muskusnrmed, kui rebane lolli peaga mne sellise maha murrabki, jb saak harilikult sinnapaika vedelema.

Rebane on eesti metsade haigeim loom.
Rebane ise on mokkamda hundile, ilvesele ja
kotkastele. Jaan Naaber on leidnud rebase luid nii kaljukotka kui merikotka sgijkide
seast. Rebasekutsikatele vivad saatuslikuks saada ka suuremad kakud.
Hundile on rebast murda lihtne t. Tiskiirusel jaksab rebane,
thi, joosta nii kilomeetrit kolm, hundi vhm lheb vlja alles prast kmnekilomeetrist
spurti.
Vga hsti on rebase murdmine
kpas ilvesel. Ilvese mens on rebane prast kitse ja jnest koguni kolmandal kohal.
Rebast sa pole aga sugugi ohutu. Rebane on nimelt meie metsade vaat et kige haigem loom. Harri Valdmann otsib vlja targa raamatu ja nitab rebasel elavate parasiitide ja teda murdvate haiguste nimekirja. See on pikem kui helgi teisel loomal.
Ei ole teist nii haiget looma kui rebane, on Harri Valdmann
kindel.
Rebane torkab silma, khrik sureb niisama vaikselt maha, leiab Jaan Naaber meie metsadest veel he tbise.
Suurt osa haigusi-parasiite ei pane reinuvader ise thelegi. Kindlasti mrkab ta varem vi hiljem borrelioosi ja marutaudi. Inimesele
on silmaga nha, kui rebane peb krntbe.

Ettevaatust marutaud!
Rebane kui marutaudi (aga ka suu- ja srataudi) looduslik reservuaar on teistele metsaelukatele ja inimesele ohtlik loom. Eelmisel aastal leiti Eestist kolm marutaudis
ilvest.
Kellelt muult kui rebaselt nad selle tve said, arutleb Valdmann.
Rebased on uudishimulikud, eriti noored, kes ei oska ohtu karta. Seetttu pole vimatu, et rebasekutsikas vaikselt seisvale inimesel
pris ligidale tuleb. Ehmumise peale paneb loom harilikult jooksu. Kui rebane aga hirmutamist ei tee mrkamagi, on inimese
suhtes agressiivne vi nib lihtsalt pisut unine, ei tohi mingil juhul tema lhedusse minna! Suure tenosusega on sel puhul tegemist
marutaudis loomaga, ja see tbi pole naljaasi. Kes on rebase vi mne teise metsalooma kest hammustada saanud, peab kindlasti arsti poole prduma. Ka ei maksa juhuslikult leitud vi maha lastud rebast ilmaasjata palja kega katsuda.
Kui tved, eriti just marutaud vi krntbi, rebast ei kimbuta, siis neb ta oma lekollases kuni peaaegu tumepruunis kasukas vlja kena ja omaprane.

Kaval nagu rebane?
Eesti ja vene muinasjuttudes on enamasti hunti-karu rumalad loomad, rebane aga tark ja kaval. Onu Remuse
lugudes oli reinuvader tobuke ja hoopiski jnes see, kes teistel naha le krvade kavaldas. Ja nii pole see ainult Remuse-lugudes.
Aasia rahvastel on jnes tark loom, teab Jaan Naaber. Inimlikke omadusi on loomadele pisut keeruline le kanda. Kui
seda just tingimata tegema peab, siis

Hunt on rebasest igal juhul targem, ei khkle Valdmann sekunditki.Kindlasti on rebane ettevaatlik loom, kes vldib kohti, kus
on teda tulistatud vi muul moel ehmatatud.

Kindlasti on rebane uudishimulik, jb inimest nhes korraks seisma ja uurib, kes sealt tuleb.
Rebane on kindlasti ka tark
loom, kes teab tpselt kas vi seda, kui kaugele koera ketiringist istuda.
Vahel vib rebane tulla ka hulljulgetele mtetele. Teada on juhud, mil pgenev kanavaras on teda jlitava koeraga mngima hakanud. Teinekord
lhebki peni nge ja unustab jahi. Muuseas, rebane ja koer vivad koguni kurameerida!

Vahel aitab rebast kummaline vaist. Jaan Naaber jutustab, kuidas kord tulnud Matsalu looduskaitseala direktor mttele, et kuna rebaseid on siinkandis liiga palju, tuleks neid mrgitada. Pdis endale hunniku hiiri,
pani neile mrgitabletid sisse ja istutas metsa alla. Hiljem asja uurima minnes selgus, et rebane oli mrgitatud hiirte raja lbi
kinud, hiired kokku korjanud, laibad mitme kilomeetri kaugusele tassinud ja neile hunniku
peale teinud. Ei maitsenud neid ise ja hoolitses, et keegi teine ka mrki ei sks.

Rebast pa lippudega.
Rebase
kttimiseks kasutatakse harilikult sdakohal vi lihtsalt plluservas varitsemist. Hagija,
kes ei lase rebasel ennast mnguhoogu tmmata, on inimesele hea jahiseltsiline. Rebast on
pnev pda lippudega: punaste lipukestega kirjatud nriga metsale ring peal, aga hte kohta mulk sisse. Mulgu juurde jger,
lejnud mehed ajama.
Rebast vib peibutada, kui jrele aimata haige vi haavatud
jnese kisa.
Vaikse vilinaga srme imedes
kostab see eemalt nagu hiire piuksumine; rebane tuleb asja uurima!
Igasuguseid naljakaid meetodeid on, muheleb Valdmann.
Vta niteks must, umbes kbi suurune junnike ja sikuta seda pika nri otsas mda lumist
pldu. Rebane tuleb vaatama, ega hiir (vi mis see must liikuv asi igupoolest on) talle kuidagi kasulik saa olla.

Rebane Eestis tavaline.
Pllud on rebase peamisi hiirepdmiskohti ja seetttu rebastele vsastumine vga ei meeldi. Palju Eestis praegu rebaseid elab, ei tea tpselt keegi.
No rohkem kui metskitsi on neid igal juhul, on Valdmann kindel. Metskitsi elab Eestis umbes 30 000! Mis see siis rebase arvukuseks
teeb? 50 000?
Jaan Naaber rebaste hulka nii suureks ei paisutaks. Mine vta kinni.

Rebased elavad suurema osa aastast ksi. Kevadtalvel, enamasti veebruaris peavad rebased
pulmi. he rebasepiiga jlgedele vib koguneda viiest kuuest rebasepapast koosnev rong. Kavalerid peavad omavahel ka vitlusi, mille kigus vib kuulda rebase hlt khedat
klhvimist, no umbes sellist, mida teevad koerakutsikad enne hlemurret.
Aprillis snnivad rebaseurus pojad. Urgu kasutabki rebane vaid poegimiseks ja suurte klmade eest varjumiseks, muidu elab ta lageda taeva all. Rebase enda kaevatud urg on lihtsake,
vahel kolivad rebased aga keerulistesse mgralinnakutesse. Tenoliselt on sel juhul linnak mkrade poolt maha jetud. Jaan Naaber on kindel,mkrade vlja tstmine kib rebasele
le ju. Mger on suur tugev loom, tema hambad pole kll teab kui teravad, haare seeeest
aga missugune. Mgral komme surnud liigikaaslased murtud sissetungijad kaugematesse kikudesse maha matta.
Jaan Naaber on mgraurge lahti kaevates mitmel korral leidnud rebase jnuseid.
Kui rebane kord on aga juba mne uru hivanud, ei taha teised loomad sellest enam midagi teada. Rebase kodu haiseb! Allatuult kohe mitmesaja meetri peale tunda. Rebane nimelt viitsi eriti oma pesambrust kasida ja kui lapsed ei jaksa kokkutassitud einet nahka pista, lheb
see raisku ja kukub lehkama.
Asjal on siiski ka oma praktiline klg kui miskiprast
peaks ootamatult saabuma nljahda, sb rebane rmpsu nahka oli ju raibe talle mokkamda toit.
Rebased heidavad paari
heks aastaks, emane kolib siis isase territooriumile. Kui pojad suured, lhevad ka vanemate teed lahku.
Rebasekutsikad hakkavad iseseisvat elu maitsma augustis.

Olge sel ajal autoga metsarsetel teedel sites ettevaatlikud,noored on ju veel rumalukesed.



Rainer Kerge
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet