5/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Mustikas kaanetab turbavlju

Turba tootmine Eestis hoogustub, sest Euroopa lille- ja aiandusfirmad nuavad ha enam seda vrtuslikku kasvupinnast. Et aga aiapidaja jaoks sobilikku turvast saab vaid turbakihi pealmisest kihist, suureneb lpuni kaevandamata freesturbavljade pindala. Samas oleks keskkonda saastavad turbavljad suurepraseks kasvukohaks mustika- ja jhvikakultuuridele.

Mdunud aastal oli Eesti turbatstuse kasutada ligi 12 000 hektarit turbapinda.

le poole toodangust moodustas aianduslik turvas, millest suur osa eksporditi. Kodus kib lputu vaidlus teemal kas turvas on taastuv maavara vi mitte. Turbakaevandamise poolehoidjad korrutavad turbakihi aastase juurdekasvu soode pindalaga ja nitavad, et aastane kaevandamiskogus jb sellele alla. Samas jetakse arvestamata, et iga turbavlja kuivendamisega lakkab seal turba juurdekasv. Nii et arvesse tuleb vtta lisaks otseselt kaevandatavale kogusele ka pidevalt vhenev juurdekasv.
Et kige paremini lheb mgiks aianduses tarvitatav kasvuturvas, kaevandatakse turbarabas pealmine kiht ja alumine osa jb ootama, millal turvas kttematerjalina taas hinda tuseb. Nukogudeaegsetes suurmajandites vajati lemist kihti loomade allapanuks. Kui sobiv kogus ammendatud vi kui vesi vastu tuli, liiguti edasi.
Lisaks sellele, et lage vli on silmale kole vaadata, on mahajetud turbavljad veel aastaid krgendatud ohu allikaks. Lenduv turvas hirib lhedalolevate asulate elanikke, kuivaperioodil vivad need sttida, lagunevast turbast eraldub tonnide kaupa ssihappegaasi, vihmaveed uhuvad vrtuslikku maavara kuivendusssteemide kaudu veekogudesse. Nii et hest kljest hvib vrtuslik maavara, teisest kljest rikub vett.

Praegu pole turbaga tegelejate seas htset seisukohta, kui palju on Eestis mahajetud kuivendatud, kuid lpuni kaevandamata turbavlju.
Me oleme viimastel aastatel hakanud tudengitega tegema diplomitid, et vhegi saada aimu, kui palju neid on, tleb Eesti Pllumajanduslikooli vanemteadur Taimi Paal. ldlevinud teabe kohaselt on maha jetud lpuni ammendamata turbavlju 3000 ha, kuid on rgitud ka viis korda suuremast pindalast.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep tleb, et Eestis on praegu 11 400 ha mahajetud freesturbavlju. Turba kaevandajal on seaduse jrgi kohustus mahajetud turbavli taasrabastada. Selleks tuleks eelkige taastada veerezhiim. Kuivrd sovhoose ja kolhoose, samuti neil phinenud maaparandusksusi pole enam olemas, ei ole ka kelleltki taasrabastamist nuda. Nii jtkubki ssihappegaasi kontrollimatu hkupaiskumine.
Tallinna Pedagoogikalikooli koloogiainstituudi vanemteaduri Mati Ilometsa hinnangul vivad Eestimaa jksood eraldada atmosfri 400 000 tonni ssihappegaasi aastas. Lisaks mineraliseerub turba lemine kiht ja lendub tuulega minema. Hea oleks, kui turbakihil hakkaksid kasvama taimed. Kuid paraku ei kipu ralendavale turbale miski psima jma.

Nigula eeskuju. Jhvikast mustikani. Teadlased on soode hoidmise vajadusest aastakmneid rkinud ja astunud ka praktilisi samme. Nigula Riikliku Looduskaitseala juhataja Henn Vilbaste kasutas mdunud sajandi seitsmekmnendatel soode kaitsel rahvale arusaadavat marjavarude ideed. Vilbaste hakkas freesturbavljadele jhvikakultuure rajama. Nigula tegevus ja edusammud rgitasid ka teisi mtlema, kuidas marjakultuure rajada. Ehitusinseneri haridusega Toomas Jaadla sai niipalju innustust, et palus 1988. aastal Eesti Geoloogiakeskuses endale kaardilt nidata mahajetud freesturbavlju.
Tallinlasele Jaadlale meeldis maa-ala Vrtsjrve kaldal ja ta taotles luba seal oma marjakasvatuse alustamiseks.
Nii sndis Marjasoo talu. 15 aastaga on Jaadla katsetanud nii jhvikate, pohlade kui mustikatega ning omandanud mrkimisvrse kogemuse. Tna kasvatab Jaadla marju viiel hektaril, enamjaolt kasvab seal Phja-Ameerika pritolu ahtalehine mustikas.
Jhvikas ei taha kevadel pikesele vastu pidada, selgitab Jaadla, miks ta on hakanud mustikaid eelistama. Kui lumi sulab ra ajal, mil maa veel klmunud on, hakkab pike igihaljaid jhvikalehti soojendama. Klmunud maast ei saa taim vett ktte, lehed kuivavad ra ja pudenevad maha. Selleks, et saaki saada, peab kaks aastat ilusat ilma olema.
Jaadla ei ole kitsi mustikaid kiitma. Saaki annab see taim 1,52 tonni hektarilt, 36-kraadise klma elas kahjudeta le, ja lisaks veel hea lihtne korjata. Ei ole teinud pikemat peva kui seitse tundi, selle ajaga korjab ksitsi ra umbes 40 liitrit ehk 30 kilo.

Turvas ei lagune. Philine aga, et marjapllul on peatunud turba lagunemine.
Siia on vetist pandud ja juba on nha, kuidas kerge sammal kasvab, nitab Jaadla maapinda umbes 30 cm krguste mustikataimede all. Krgeks sammal ei kasva ja domineerima ei hakka, sest mustika all jb ta varju, aga ta katab pinna ra, kamardub kergelt ja peaaegu et peatab turba lagunemise.
Taimede pudenenud lehtede kdunemisel hakkab moodustuma huumus. Turbapinnasel vib tekkida kuni 10 sentimeetri paksune huumusekiht. ks esimesi, kes raba ellurkamisest mrku annab, on karusammal. Selleks, et turbasammal jlle kasvama saaks hakata, tuleks vljadele taas vett juhtida.
Mustikakasvatuse toetamiseks kivitati 1999. aastal Kanada-Eesti hisprojekt, mida vedasid Eesti Pllumajanduslikooli Aianduse instituut ja Metsanduslik Uurimisinstituut. Projekt kestis neli aastat. Lisaks teadlastele osales projektis kmmekond marjakasvatajat. Esmakordselt Eesti taimekasvatuses tegid teadlased uurimistd taludes, mitte instituudi katsepllul.
See on parim hendus, kui teadus ja praktika kivad vga tihedalt ksikes, kiidab Kanada-projektis teadlasena kaasa lnud Taimi Paal.

EL trjub Kanada mustikad. Kuigi Kanada-poolsed projektijuhid lugesid projekti hsti kivitunuks ja edukaks, ei nnestunud seda enam jtkata. USA ja Kanada ei toeta meelsasti enam neid maid, kes hinevad Euroopa Liiduga, phjendab Paal. Mustikaprojekt jtkub nd Eesti Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse toel, EPM teadlaste eestvedamisel. Tnaseks on mustikakasvatajate arv tusnud neljakmneni.
Mustikaprojekti eesmrk ei ole ksnes mahajetud turbarabade kaanetamine, vaid selle marjakasvatuse edendamine. Taasrabastamise vimalus lisab ettevtmisele loodushoidlikku kaalu.
Toomas Jaadla rgib, et tema juures on kmmekond inimest kinud kogemusi omandamas ja lahkunud plaaniga asuda mnel ammendatud turbavljal taimi istutama. Paraku on brokraatia enamiku tulisust jahutanud.
Kigepealt turbajkide hindamine, katastriksuse moodustamine, riigivara seadus ei luba niisama anda, tuleb teha enampakkumine, loetleb Jaadla katsumusi. Selle peale kulub umbes kolm aastat, enamik on selle aja peale tdinud.
Ametnik Raudsep mnab, et protseduur on keeruline, kui taotletakse marjakasvatusala aktiivse turbavaru peal. Paraku on valdav enamus Eesti Vabariigi ajal avatud turbavlju n- aktiivse varuga, siin ksnes oodatakse, millal muutub tasuvaks nende varude kaevandamine. Seni jtkub lalkirjeldatud lagunemine, pihkumine ja ravool. Enne heksakmnendaid mahajetud turbavljade taasrabastamiseks aga riiklikku programmi pole.



Riho Vstrik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet